Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

MIS ON KARATE

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Karate-kick.jpg
Karate 3.jpg
Karate-white.jpg
Karate on nii spordiala kui ka enesekaitsevõtete kogum.



See on suurepärane viis säilitada head tervist (vormi), kuna selles arenevad kõik kehaosad.

See arendab eneseusaldust ja tasakaalu. Inimene ei pea olema tingimata eriliselt tugev (vastupidav) ega nii väga heas füüsilises vormis nagu mõni tippsportlane saavutamaks suurt efektiivsust karates.

Algajal ei pea tingimata olema mingisugune esmajärguline vorm, kuna see areneb karate harjutuste edenedes.

Karated võivad harrastada igas eas isikud.

See väga mitmekülgne ja huvitav ala arendab meid nii kehaliselt kui hingeliselt.

Tasakaal, kiirus ja osavus on karates esmatähtsad.

Hästi harjutanud karateka, kel need omadused on haripunkti arenenud, on võimeline võitma kaalukamat ja võimsamat vastast.

Sedavõrd, kui vastane on just tüse ja jõuline, on nõutav tema võitmiseks seda suurem osavus, kiirus ja tasakaal.

Väheharjunud vastane, kuigi ta oleks kuitahes võimas, vaevalt ikkagi tuleb toime väikesekasvulise aga osava karatekaga.

Enesekaitse on karate üks oluline osa.

On olemas mitusada erinevat enesekaitsetehnikat, kuid karate ei ole suunatud ainult nende õppimisele.

Kauakestev karate harjutamine arendab nimelt mingisugust kuuendat meelt, mille abil karateka suudab reageerida silmapilgu vältel ja pöörata vastase liigutused oma kasuks.

Silmas pidades enesekaitset, muutuvad selle tundemeele arenedes karateliigutused üha tõhusamaks (efektiivsemaks).

Spordialana on karate saamas üha soositumaks. Võistlustes püüakse viia ohumomente miinimumini.

See nõuab võistlejailt tehnika valitsemist ja kohtunikelt ranget (järeleandmatut) määruste rakendamist.

Võistlejad saavad oma punktid efektiivsetelt ja puhastelt rünnakutelt ning tõrjumistelt.



Rünnak (löögid, tõuked) peatatakse või ohjeldatakse just enne vastase tabamist vältimaks vigastusi (traumasid).

TAMESHIWARI tähendab puu, telliskivi vm. purustamist paljaste käte või jalgadega.

Vastupidi üldisele arvamusele, see tehnika ei kuulu päriselt karate harjutustikku, vaid on efektiivse treeningu kõrvaltoode.

Reeglipärase MAKIWARA-treeningu abil suudab karateka kergesti sooritada tameshiwari't.

Makiwara on polsterdatud laud, mida kasutatakse löökide harjutamiseks.

See on karate-treeningu üks väga oluline osa.

Erinevate eseme purustamine rusika või jalaga on tublisti sensatsiooniline ja kuulub sageli karate-etenduste juurde.

Kahjuks saab tameshiwari osaks sageli liiga palju kuulsust, nii et mõni võib arvata, nagu olekski karate puhas puu, telliste jm. purustamine. See on täiesti vale.

Kimono ehk karate-rõivas annab kandjale täieliku liikumisvabaduse, meenutades samal ajal tavalisi riideid sel määral, et samad enesekaitse põhimõtted sobivad mõlemale.

Kui tõsielus juhtutakse rünnaku objektiks, siis on tõenäoline, et vastasel on riided seljas ja seetõttu on kohane õppida kasutama sellist olukorda enda kasuks.

Karate õppijad jagatakse eri järkudesse nende osavuse ja edasijõudmise järgi.

Nende järkude kohta kasutatakse nimetust "Kyu" ja "Dan". Jaotus toimub Wado-ryu Jaapanis asuva Peamaja ettekirjutustele rajanedes.
Algajal ehk 9. Kyu'l on valge vöö, 8. Kyu'l kollane, 7. Kyu'l oranþ, 6.Kyu'l roheline, 5. Kyu'l sinine, 4. Kyu'l violetne ja 3. - 1.


Kyu'l pruun.
Seejärel peab karateka kõvasti harjutama võitmaks suurimat (kõrgeimat) järku ehk tõusmaks Dan-järkudeni (mustade vöödeni). Vastupidiselt kui Kyu-järgud algavad Dan järgud 1. Dan'st ülespoole.

Karate etikett ehk käitumine on väga tähtis treeningu osa.

Lühidalt kirjeldatult kuulub sinna järgnev: kummardus dojole ehk harjutussaalile sinna astudes või sealt lahkudes;

kummardus nii õpetajale kui treeningukaaslastele enne iga harjutuskorda ja ka selle lõpetamise järel;

kaks viimasena nimetatud kummardust sooritatakse nii, et enne põlvitatakse ja istutakse põrandale jalakandadele.

Dojos ei sööda kunagi, ei närita nätsu ega suitsetata.

Osutatakse austust nii õpetajale kui dojo- ja treeningukaaslastele.

Harjutus sooritatakse võimalikult täieliku energiaga, et tõesti omandataks karate peensusi.


Link