Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Maa tüüpi planeedid

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Revision as of 14:52, 3 January 2016 by KiireJuss (Talk | contribs) (Bot: Automated import of articles)

(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to: navigation, search

yuyu108uuyuMaa tüüpi planeedidyuyu108uuyu


MAA-tüüpi planeedid Mis on planeet?

Hammastaval kombel polegi praegu m˜oistlikku planeedi definitsiooni olemas, kuigik˜oik saavad intuitiivselt aru, millest on jutt, kui jutt on planeetidest.

Arvata on, et seedefinitsioon peab olema ajalooliselt paikapidav ja teaduslikku tahendust omav.

California Tehnoloogiainstituudi uurijad on identifitseerinud neli pea-ideed planeedi definitsiooni kirjapanekuks.

A. Puhtajalooline Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto on planeedid.

Miski muu Paikesesusteemis planeet ei ole. Ajalooliselt see definitsioon muidugi kehtib, kuid teaduslikus m˜ottes on see nonsenss.

Mis siis, kui leiame Pluutost suuremaobjekti? Miks peaks Sedna, 3/4 Pluuto suurusest, mitte olema planeet? B.

Ajalooline pluss Merkuurist Pluutoni on k˜oik planeedid, samuti ka uued Pluutost suuremad objektid Paikesesesusteemis.


See definitsioon on vist k˜oige tavalisem, kuigi inimesed, kes seda kasutavad, seda ise ei taipagi.

T˜oepoolest, kui Sedna oleks olnud Pluutost suurem, oleksk˜oik seda tervitanud kui 10-ndat planeeti.

See definitsioon sobib samuti ajalooliselt, kuid teaduslikku p˜ohja tal ikkagi pole. Miks just Pluuto on see tollipulk?

Kas t˜oesti vahePluuto, Quaoari ja Sedna suurustes annab p˜ohjust niisuguseks diskrimineerimiseks?

Vastus on kahtlemata ei! C. Gravitatsiooniline umardumineIga objekt, mis on iseenda gravitatsiooni t˜ottu ummargune ja mis otseselt tiirleb umber Paikese on planeet.

See definitsioon on ajalooliselt sobiv ja ka teaduslikult vett pidav.

Veel tahtsam on aga, et juhusliku kokkusattumuse t˜ottu laheb eraldusjoon ummarguste ja mitte-ummarguste objektide vahel just nende objektide juurest, mis onm˜oned korrad vaiksemad kui Pluuto. Miks siis mitte sellist definitsiooni kasutada?

Kui me seda teeme, siis tuleks ka Sedna, Quaoar, asteroid Ceres ja veel palju teisi Kuiperivoo objekte, mis on kahtlemata ummargused, lugeda planeetideks.

Kahjuks see definit-sioon ei labi aga ajaloolisuse testi.

Ummarguseks olemine pole kunagi mingil kombelolnud planeetide nn definitsioonidega seotud.

Cerest peeti kull alguses planeediks, sestteisi selliseid kehasid Marsi ja Jupiteri vahel ei tuntud

Umarus on tahtis fuusikalineomadus ja gravitatsioon kui j˜oud domineerib Paikesesusteemis.

Kuid ikkagi ainult see,et objekt onummargune, ei tohiks anda p˜ohjust selle planeediks pidamisel.

Praeguoleme hakanudummarguste objektide kohta kasutama terminit planetoidid.


K˜oik pla-needid on planetoidid, kuid mitte k˜oik planetoidid pole planeedid.D. Populatsiooniga seotud klassifikatsioon.See definitsioon n˜ouab p˜ohjalikumat selgitust.

Nagu Paikesesusteem jaguneb ummargusteks ja mitte-ummargusteks objektideks, nii jaguneb ta kauksikuteks ja mingipere liikmeteks.

Suurim viimastest on naiteks asteroidide voo.


Me kutsume seda populatsiooniks, sest mingi kindel ruumi osa sisaldab pideva diameetrite jaotusega enam-vahemuhesuguseid objekte uht suurt Cerest, hulka vaiksemaid, nagu Vesta, Pallas,Hermione ja hiiglaslikku hulka palju vaiksemaid objekte.

Uksikud indiviidid on hoopis teistsugused. Nende ruumiosas on ainult tema (nt Maa) ja kogum vaga suurest hulgast vaikestest objektidest (Maa-lahedased asteroidid) ja vahepealne massi-jaotus on tuhi.V˜otame appi arvud.

Suurim asteroid Ceres on labim˜o˜oduga 900 km. Jargmine suuruselt on Vesta 500 km ja Hygiea - 430 km jne. Suure kontrastina on Maa labim˜o˜ot 12000km ja suurim objekt Maa naabruses - Ganymedes on 41 km labim˜o˜oduga! Merkuur,Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun on k˜oik uksildased hundid selle definitsiooni kohaselt - seega planeedid. Pluuto ja Quaoar ei ole aga planeedid.


Pluutoon selgesti Kuiperi voo objekt, kuna sealsamas lahedal on Quaoar, 2004 DW, Varunajt. Aga Sedna?

Praegu me teame Sednat kull kuiuksikut objekti, kuid me tugevasti kahtlustame, et seal tema laheduses leidub teisigi samasuguseid.

Ilmselt on ta suurema pere liige ja seega mitte planeet.

Seega siis oleks planeedi definitsioon jargmine: iga Paikese susteemi objekt on kasuksik v˜oi suure perekonna liige.

Esimesel juhul on ta planeet, teisel juhul planetoid. Isegi see definitsioon pole lollikindel, sest alati v˜oib valjam˜oelda patoloogilisi stsenaariume, kus meie definitsioon ei toota.

Sellisel juhul tulebpea uuesti toole panna.11.2.

Merkuur Neljal Maa-tuupi planeedil on paljuuhiseid omadusi - nad on vaikesed, kivised ja aeglaselt poorlevad. Meie oma Kuu ja palju hiidplaneetide kuusid jagavad samuomadusi.

K˜oige sisemisem planeet Merkuur tiirleb nii lahedal Paikesele (0.39 AU), et Kepleriseadused hakkavadulesutlema.Joonis 11.2.1. Merkuur nahtuna Marinerilt 200 000 km kauguselt 1974.a.

Asi on selles, et Paikese suure massi m˜ojul hakkab aegruum k˜overduma ja New-toni poordv˜ordeline ruuts˜oltuvus enam hasti ei toota.Uks esimesi t˜oestusi Ein-steini uldrelatiivsus teooriale oligi aegruumi k˜overusest tingitud suure ekstsentrisusega(e = 0.206) Merkuuri orbiidi periheeli nihke kindlakstegemine.


Esimene vihje selle kohta, et Merkuuri orbiidil on veel kummalisi omadusi, tuli1965.aastal, kui R. Dyce ja G. Pettengill saatsid Arecibo raadioteleskoobilt signaali Merkuurile.

Tagasipeegeldunud signaal oli mooda lainepikkusi laiali maaritud, sest Merkuuri poorlemise ja Doppleri efekti t˜ottu oli signaalil meile lahenevast Merkuuri sininihe ja meilt kaugenevast aarest punanihe.Merkuuri poorlemisperiood on umbes 59 paeva.

Tapsemad andmed saadi, kui Mariner10 oma mooda lendudel 1974 ja 1975 m˜o˜otis poorlemisperioodiks 58.65 paeva, mis on tapselt 2/3 Merkuuri sideerilisest orbitaal perioodist 87.97 paeva.12345678910111213 Merkuuri 3-2 orbiit.

Kuidas selline kummaline seos on tekkinud, sellest saame aru, kui kasutame eelmises peatukis vaadeldud loodete teooriat.

Periheelis tunneb Merkuur k˜oige tugevamat loodelist j˜oudu, mis sunnib planeeti oma t˜ousukuhmu orienteerima mooda oma tsentrit ja Paikese tsentrit uhendavat sirget.

Selle tulemusena hajub tohutu hulk energiath˜o˜ordumisel, Merkuuri poorlemiskiirus aeglustus kuni selleni, et joondumine toimusigas periheelis.Loodelised j˜oud puuavad samuti Merkuuri orbiiti ringikujulisels muuta.


Kui ekstsent-risus on kullaldaselt vahenenud, siis 3-2 orbiit pole enam stabiilne ja planeet suundubpalju tavalisema 1-1 resonantspoorlemise poole.Mariner 10 tehtud fotod naitavad, et pealiskaudselt on Merkuur ja Kuu segamini-ajamiseni sarnased.

Merkuur on samuti kui Kuugi tais kraatreid, mis naitab, et teda on tugevasti pommitatud 4.5 miljardi aasta vanuse ajaloo jooksul.

Sellised pommita-mised on tavalised paljudel Paikesesusteemi kehadel.

Uks kokkup˜orge (nuud tuntudCalorise Basseinina) oli Merkuuril nii tugev, et tekitas varinaid kogu planeedil, need konvergeerusid vastaskuljel ja tekitasid seal terve hulga magesid.


Kuu ja Merkuuri kraatrite hoolikas v˜ordlemine naitab, et Merkuuri kraatrid on sageli lahutatud omavahel aladega, kus pole olnud olulist pommitamist.

Oletades, et p˜orgetesagedus on olnud sama nii Kuu kui Merkuuri jaoks labi kogu nende ajaloo, siis Merkuuri pinda on varskendatud palju hiljem, ehk mis on seesama, Merkuuri pind on noorem kui Kuul.

See on koosk˜olas arvamusega, et kuna Merkuur on suurem ja Paikesele lahemal,siis ta jahtus aeglasemalt parast tekkimist ja kuum sulanud aine sai vanade p˜orgete jalgikatta.

Pidades silmas planeedi suurust ja lahedust Paikesele, pole ime, et Merkuuril on vaidatmosfaari jaljed.

Kuna Merkuuri pinnatemperatuur Paikesealuses punktis on 825 K jatema paokiirus on vaid 4.3 km s−1, siis atmosfaari gaasid on lahkunud kosmosesse.


Seeatmosfaar, mis Merkuuril on (tihedus 106osakest kuupsentimeetris), on tingitud lae-tud osakestest tugevas Paikesetuules, mis satuvad l˜oksu Merkuuri n˜orgas magnetvaljas,koos kaaliumi ja naatriumi aatomitega, mis on lahkunud planeedi regoliidist.

Needv˜oivad olla lahkunud sellesama tuule m˜ojul v˜oi siis mikrometeooridega pommitamisest.

Veidral kombelutlevad radarvaatlused, et Merkuuri polaaraladel on veejaa mutsikesed(see juhtus siis, kui Goldstone’is, USAs asuvast NASA 20-m raadiotelekoobist saadeti Merkuuri suunas teele 500 kW signaal sagedusel 3.5 cm ja VLA puudis selle peegelduse Merkuurilt kinni).

Need jaamutsikesed pusivad seal seet˜ottu, et Merkuuri poorlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti, seega polaaralad saavad vaga vahe paikesekiirgust.

Javahese hulga atmosfaari parast ei transpordita ekvatoriaalset soojust kuhugi.

Selle tule-musena on polaaralade temperatuur 167 Kumber ja kraatrite varjudes isegi nii madalkui 60 K.

Merkuuri suhteliselt k˜orge tihedus - 5.42 g cm−3v˜orreldes Kuu omaga - 3.34 g cm−3-naitab, et ta on kaotanud enamuse oma kergetest elementidest ning teinud labi gravi-tatsioonilise separatsiooni, et saada tihe tuum.


M˜oned teoreetikud arvavad lisaks, etoma varases nooruses sai Merkuur suure planetesimaaliga pihta ja kergemad silikaadidlendasid ilmaruumi, jattes raua ja nikli asemele.

Merkuuri poorlemine koos suure elektrit juhtiva tuumaga v˜oib olla tema magnetvaljap˜ohjuseks.

Maksimaalne tugevus on Marinerilt m˜o˜odetuna 4 ×10−4Gs k˜orgusel 330km, seega siis umbes 100 korda n˜orgem kui Maal.

Mehhanism, mis magnetvalja tekitab,arvatakse olevat sama, mis teistel planeetidel ja Paikeselgi, nimelt magnetiline dunamo.

Ernevus neis on vaid selles, et planeetidel on tuumaks vedel metall ja Paikesel kuumplasma.

Merkuuri puhul on muidugi takistuseks see, et ta poorlemine on liiga aeglane,et hoidauleval magnetvalja tekitajat ka praegu ja et see vaadeldav vali on alles vanastajast ja kulmunud elektrit juhtivasse tuuma.

Merkuuri on kulastanud vaid Mariner 10, mis kasutas Merkuurini j˜oudmist Veenuse gravitatsioonilist abi. Mariner 10 lendasMerkuurist mooda kolm korda 1974. ja 1975. aastal.

Mariner 10 kaardistas Merkuuripinna (HSTga seda teha ei saa, sest planeet on liiga lahedal Paikesele).

Uus missioon - Messenger - startis 2004. aasta augusti alguses ja on praegu teel Merkuu-rile, mille orbiidile ta j˜ouab 2011. aastal, olles enne teinud mitu moodalendu Maast,Veenusest ja Merkuurist endast.11.3.

VeenusVeenust on sageli nimetatud Maa s˜osarplaneediks, kuna tema mass ja raadius onkaunis lahedased Maa omadele (vastavalt 0.82 M⊕ja 0.95 R⊕).

Muude parameetritekohalt on planeedid vaga erinevad.1960.a. avastatiuks Veenuse paljudest kummalistest omadustest.


Astronoomid saidteada, et Veenuse atmosfaari tsirkulatsioon on retrograadne (vastupidine orbitaallii-kumise suunale), kusjuures liikumise kiirus oli ligi 100 m s−1ekvatoriaalses osaspilvede kohal.

See vaide baseerus alguses lihtsalt pilvede vaatlustel ning hiljem lei-dis see kinnitust radarvaatlustel.

Maapealsetel radarvaatlustel selgus ka, et planeet isepoorleb samuti retrograadselt, kuid 60 korda aeglasemalt kui pilved. Veenuse sideerilinepoorlemisperiood on 243 paeva ja tiirlemisperioodumber Paikese 224.7 paeva.Planeedi retrograadne liikumine on t˜oeline m˜oistatus.

K˜oik planeedid Paikesesusteemistiirlevad prograadselt, st kui neid vaadelda Maa p˜ohjapooluse kohalt, siis nad liiguvadvastupaeva, samuti ka suurem osa kuudest.

Edasi, kui valja arvata Veenus, Uraan jaPluuto, siis k˜oikulejaanud planeedid ja enamus nende kuudest poorlevad prograadseltnagu Paike.

See sobib Paikesesusteemi tekkimise teooriatega massiivsest poorlevast ket-tast.

Uks v˜oimalikest seletustest Veenuse (ka Uraani ja Pluuto) retrograadse poorlemisekohta on, et neid tabas v˜oimas planetesimaali hoop varases arengustaadiumis, muutesnende poorlemistelje kallet.

Siiski pole praegu nendest kohutavatest paukudest mingitmarki.

Seeparast on Veenuse poorlemineuks peamine t˜orge planeetide tekkimise kenateooria kokkupanemisel.Veenuse atmosfaari dunaamiline kaitumine on samuti m˜oistatus.

Sondid, mis Veenuseatmosfaari sisenesid, naitasid kahe Hadley raku olemasolu,uks kummalgi poolkeral.

See on taiesti vastavuses planeedi aeglase poorlemisega ja sellest tingituna ka Coriolisej˜ou puudumisega.

Ometi tiirlevad pilvedumber planeedi nelja paevaga, moodustades“Y”-tahe kujulise pilvede mustri.

Nii kiired liikumised on iseloomulikud jugavooludele,mis on kitsad kiired “˜ohuj˜oed” ega ole iseloomulikud tervele atmosfaarile, eriti kui see planeet poorleb nii aeglaselt..

Veenus nahtavas valguses. Kombineeritud radarpilt Veenusest Magellani sondilt, mis tiirlesumberVeenuse ajavahemikul 1990-1994 (NASA).

Uks jareldus planeedi aeglasest poorlemisest on see, et see on koosk˜olas puuduvamagnetvaljaga, v˜oi vahemalt pole seda m˜o˜odetud.

Kuna magnetvalja pole kaits-mas planeeti, siis paikesetuuleulehelikiirusega liikuvad ioonid p˜orkuvad atmosfaari ütidega, p˜ohjustades p˜orkelist ionisatsiooni ja seisva looklaine selles kohas, kuskiireid ioone pidurdatakse helikiirusest vaiksema kiiruseni.

Tiheda atmosfaari keemilise koostise analuus, mida k˜oigepealt tehti Maal paiknevate 8 km k˜orgune Maat Monsi vulkaan Veenusel.teleskoopidega ja hiljem NSVL ja USA sondidega, naitas, et atmosfaari p˜ohikoostisosaon susinikdioksiid - 96.4% aatomite ja molekulide koguarvust ning molekulaarnelammastik andis puuduva 3.4%.

Teiste molekulide jaljed on ka olemas, enamasti vaaveldioksiid ja vesi.

Sondid tegid kindlaks ka tiheda pilvekatte, mis koosnes kontsen-treeritud vaavelhappe piiskadest.

Veenuse pinnal ulatus temperatuur 740 Kni, mis olekssuuteline tina sulatama, r˜ohk oli 90 atm, mis vastab 800 m sugavusele Maa ookeanides.

Vaga k˜orge pinnatemperatuuruletab kaugelt selle, mida ennustab AMK lahendus.

Asi on selles, et tohutu hulk susihappegaasi toimib kasvuhoonegaasina, mis ei lasepikalainelisel kiirgusel maailmaruumi lahkuda.

Atmosfaar on nii paks, et selle optilinepaksus ulatub 70ni, mis tahendab, et temperatuur on atmosfaarita AMK temperatuu-rist suurem peaaegu (1 + τ)1/4= 2.9 korda.

Kuidas Maa s˜osarplaneet sai kujundada Maa omast nii erineva atmosfaari? Maa-tuupiplaneetide atmosfaaride tekkimine pole siiani selge.

Siiski me teame oma kogemustest,et Maal toimub vulkaanide abil valjagaasumine ja et ka Veenusel ja Marsil on vulkaane,siis vahemalt osa planeetide atmosfaaridest v˜oib olla vulkaanilise paritoluga. V˜oib-ollasuur osa atmosfaaridest on toodud meteoriitide ja komeetidega.

Kui see on ˜oige, siistuleb meteoriitide struktuurile ja keemilisele koostisele palju suuremat tahelepanu osu-tada.


Samuti ka uurida sagedust, millega nad sisemiste planeetidega p˜orkuvad.

Uksk˜oik, milline on Veenuseurgse atmosfaari allikas, on tanapaeval p˜ohiline koostisosaCO2, kuna vett on vaga vahe, vastupidiselt Maa atmosfaarile. Mis toimus neil kahelplaneedil, et niimoodi laks?

Kui nad alustasid samasuguse keemilise koostisega, siis pidivesi olema algselt Veenusel suures hulgas olemas.

Kuna Paike oli siis 30% vahem helekui praegu, siis Veenusel olid v˜oib-olla isegi kuumavee ookeanid.

Kui Paikese heleduskasvas ja planeeti pommitasid planetesimaalid, siis planeedi pinnatemperatuur kasvasja ookeanid hakkasid aurustuma.

Kasvuhoone gaasi veeauru lisandumine p˜ohjustaskasvuhoone efekti tugevnemise - positiivse tagasisidega kasvuhoone efekti, mist˜ostis pinnatemperatuuri kuni 1800 Kni -uleliiagi kuum ookeanide taielikuks aurus-tamiseks ja isegi kaljude sulatamiseks.

Samal ajal ulatus r˜ohk atmosfaaris kuni 300atm.

Kuna vesi on kergem kui CO2, siis migreerus ta atmosfaariulakihtidesse, kus la-gunes UV kiirguse m˜ojul, andes vesiniku ja hudroksuulruhma.


Vesinik kerge elemendinalahkus kohe, aga CO2jai.Kui see teooria on ˜oige, siis peab tema abil saama teha ennustusi.

Selles stsenaariu-mis oleks pidanud vee aurustumine maha jatma muutunud isotoopkoosseisu.

Vesinikulon kaks stabiilset isotoopi, H1ja H2ehk deuteerium. Maal on suhe D/H=1.57×10−4, Veenusel aga D/H=0.016.

Sajakordne suurenemine on tingitud raskema iso-toobi aeglasemast kadumisest, nii et meie arusaamine Veenuse atmosfaari tekkimisestonuldjoontes ˜oige.

Paksu pilvekatte ja ebakulalislahke kliima t˜ottu on olnud raske koguda informatsiooni Veenuse pinna kohta. N˜oukogude Venera missioonid 1960. aastate l˜opupoolest kunivaraste 1980. aastateni olid v˜oimelised saatma sonde Veenuse pinnale, kus need luhikestaega tootasid, enne kui lagunesid.

Need sondid pildistasid pinda ja kogusid informat-siooni atmosfaari ning kaljude koostise kohta.

Nad kinnitasid SO2hulka ja leidsidvulkaanilise paritoluga kaljusid.

Muutused SO2hulgas ja valkudele iseloomulikud raa-diokiirguse pursked toetavad hiljutise vulkaanilise aktiivsuse olemasolu.

Teleskoobid onnaidanud, et SO2hulk on kahe aastakumnega pidevalt kasvanud.

Kuna UV kiirgusmuudab SO2vaavelhappeks, siis on ilmselt kunagi 1970. aastatel Veenusel toimunudv˜oimas vulkaanipurse.

K˜oige enam informatsiooni on saadud radarvaatlustest, kuna raadiosignaalid labivadVeenuse atmosfaari kergesti.

Radaruuringuid on tehtud Maa pealt, nagu Arecibost, agasamuti ka orbiitlejatelt, kaasa arvatud Venera ja Pioneeri seeriad, ja hiljuti Magellanisondilt.

Startinud kosmosesustikult “Atlantis” 1989. aastal, kestis Magellani edukasmissioon 1994. aastani, kui ta saadeti ettekavatsetult sugavatesse atmosfaarikihtidessekorjama andmeid atmosfaari tihedusstruktuuri kohta.


Magellan kaardistas 98% Veenusepinnast lahutusega 75 kuni 120 m.

Poole missiooni aja jooksul saatis Magellan pidevat raadiosignaali Maale, et teadlasedsaaksid teha signaali Doppleri seiret.

Kui Magellan lendasule planeedi tiheda osa, siisgravitatsiooniline t˜omme kiirendas sondi liikumist ja signaali sagedus muutus.

Nii saadiVeenuse raskuskiirenduse kaart Veenuse pinna 95% ulatuses.

Kombineerides antud piirkonna kujutisi, mis tehti erinevatest asukohtadest koosraskuskiirenduse andmetega, said teadlased kokku panna planeedi pinna 3-m˜o˜otmelisikujutisi (vt jooniseid 11.3.2, 11.3.3 ja 11.3.4).

Maat Monsi mae puhul on vertikaalsetreljeefi suurendatud 22.5 korda, et kujutis paremini naha oleks.

Sellel pildil on nahalaavavoolusid, mis ulatuvad sadade kilomeetrite kaugusele vulkaanist.

Hinnangudutlevad, et pinnakaljud maeumber on vahem kui 10 miljonit aastat vanad v˜oi veelnooremad.

On ilmne, et Veenuse pind on “varskendunud” alles hiljuti kui v˜orrelda Paikesesusteemivanusega.

See hinnang tuleb p˜orkekraatrite arvust planeedi pinnal.

Kui me oletame, etVeenust pommitati sama agaralt kui teisi planeete, siis kraatrite vahesest arvust saameoletada, et suuremad laavavoolud toimusid umbes 500 miljonit aastat tagasi 4. Maa

Juba varases nooruses oli Maal vesi kondenseerunud ookeanideks.

Kuna Maa onkaugemal Paikesest kui Veenus, siis seda positiivse tagasisidega kasvuhoone efekti ei ol-nud ja temperatuur ei t˜ousnud kunagi nii k˜orgele, et vesi oleks aurustunud.

Selle asemelneeldus atmosfaaris tekkinud CO2ookeanides, kus ta seoti keemiliselt karbonaatsetessekivimitesse nagu lubjakivi.

Kui kogu kivimites peidus olev CO2vabaneks, siis oleksmeil seda gaasi samas hulgas kui praegu Veenusel.

Tanapaeva Maa atmosfaar koosneb p˜ohiliselt lammastikust N2- arvuliselt 78%, hap-nikust - 21%, veest - 1% ning CO2, argooni ja muude gaaside jalgedest.

See koos-seis v˜olgneb palju tanu elu tekkele, sest taimed toodavad fotosunteesi protsessis val-guse abil CO2st hapnikku.

Praegu ollakse mures, sest inimkond vabastab liiga paljukasvuhoonegaase, sh CO2atmosfaari.

Et asjad veel hullemad oleksid, raiutakse samalajal vihmametsi, tehes alep˜ollunduse kaigus uusi lagedaid alasid. Maharaiutud puudep˜oletamine lisab veelgi susihappegaasi.

Kuna kasvuhoone efekt on vagamittelineaarneulesanne, milles on koos keerulised fuusika, keemia ja meteoroloogiaprobleemid, siis korralikud matemaatilised mudelid alles hakkavad ilmuma.

Sellesthoolimata arvatakse, et p˜ohilisest kasvuhoone efektist on aru saadud. Veenuse naitealusel arvatakse, et see viib temperatuuri kasvule.

Kusimus on, et millal see t˜ous saabm˜o˜odetavaks (vt joonis 11.4.2).Joonis 11.4.2.

Temperatuuri globaalne muutus Maal.(U.S. National Climatic Data Center).Selge on aga see, et uurida on veel vaga palju.

Kahjuks v˜oib aga juhtuda, et kuiasjad selgeks saame, pole soojenemise trendi enam v˜oimalik peatada.

Teine keskkonnaprobleem on kloorfluorsusinike (CFC) vabastamine atmosfaari.

Onkindlaks tehtud, et need molekulid on vaga stabiilsed ja migreeruvad atmosfaariulemistesse kihtidesse p˜ohja- ja l˜ounanaba lahedal, kus lagundavad osooni O3, mis MaadPaikese UV kiirguse eest kaitseb.

1992.a. peeti Rio de Janeiros maha esimene “Maa tippkohtumine”, kus arutati Maakeskkonnaprobleeme. Lepiti kokku kasvuhoone gaaside valjalaske piiramises.


Suured ri-igid, nagu USA ja Venemaa keeldusid resolutsioonidele alla kirjutamast, viidates seelabitekkivatele majandusprobleemidele (nuud olevat Venemaa selle siiski allkirjastanud).

Maa siseehitusest saame andmeid maavarinate tekitatud seismilisi laineid uurides. Maavarinad tekitavad p˜ohiliselt kaht tuupi laineid:

P-laineid ehk r˜ohu v˜oi primaar-seid laineid, mis on v˜oimelised liikuma nii vedelikes kui tahkistes ja on pikilained; jaS-laineid ehk nihke- (shear) v˜oi sekundaarseid laineid, mis levivad vaid tahkistes ja onristlained.

Veel tuntakse Love’i ja Rayleigh’ laineid.Joonis 11.4.3. P-lainete levimine Maa seesmuses.

Kuna nende lainete kiirused ja teed s˜oltuvad keskkonnast, kus nad levivad, siisnende registreerimine v˜oimaldab seismoloogidel kaardistada Maa seesmust.

Naiteks piirkondades, kus m˜o˜detakse ainult P-laineid, siis S-lainete puudumineutleb, et kusagilvahepeal laine teel on vedelikku.

Edasi, piirpindadel toimub refraktsioon (analoogiliseltvalgusega), mille t˜ottu tekivad varjutsoonid, kus kumbagi lainetuupi ei registreerita.

Nii saabki andmeid Maa seesmuse kohta, nagu Maakoore paksus, tahke siseminetuum, sulas olekus valimine tuum ja paks mantel.

P-lainete kaitumine valises tuumas naitab, et seal on tegu raua ja nikliga.

See sobibfaktiga, et Maa keskmine tihedus on 5.514 g cm−3, mis on suurem kui Maa pinnakivimite tihedus (ca 3) ja vee tihedus (1).

K˜orge temperatuuri ja keemilise koostisetulemusena on valimine tuum vedel.

Sisemine tuum on tahkestunud kohutavalt suurter˜ohkude t˜ottu.

Kuigi ka Veenusel on vulkaane, paistab Maa tektooniline aktiivsus olemaunikaalne Maa-tuupi planeetide hulgas.

Selle aktiivsuse p˜ohjus on ilmselt Maadunaamilises seesmuses (vt joonis 11.4.5).

Maa pealmine kiht, mida kutsutakselitosfaariks, haarab enda alla nii kontinentide kui ookeanialuse koore, samuti ka mantlivalise osa.

Litosfaar on murdunud maakoore plaatideks, mis ujuvad konvektiivse,m˜onev˜orra plastilise astenosfaari peal, mis on samuti osa mantlist.Joonis 11.4.6. Maakoore plaadid, mis ujuvad astenosfaari peal.


Kui plaadid ujuvad Maa pinnal, siis s˜oidavad naduksteisele sisse v˜oi h˜o˜oruvaduksteise vastu, kandes kontinente.

Nende liikumiste t˜ottu Atlandi ookean laieneb kii-rusega 3 cm aastas.

Atlandi ookeani keskosas olev maestik, kus aine sugavusest t˜ousebpinnale, tekitades uue merep˜ohja, kui kontinendid eralduvad.

Ekstrapoolides mandrite liikumist tagurpidi, saadakse Pangaea, mis murdus laiali 200miljonit aastat tagasi kaheks vaiksemaks superkontinendiks - Laurasiaks ja Gond-wanaks.

Gondwana jagunes omakorda L˜ouna-Ameerikaks ja Aafrikaks, kuna Lauraasiajagunes Euraasiaks ja P˜ohja-Ameerikaks.

Plaatideaared on aktiivse vulkaanilise tegevuse, magede tekke ja sagedaste maavarinatekohad.

Kui kaks plaati p˜orkuvad, siis kergem s˜oidab raskema peale ja areneb subdukt-siooni tsoon, nagu on naha joonisel 4.7. Subduktsioon.

Uks selline on Jaapani rannikut mooda, kus selle riigi vulkaanilised saared ontekkinud kahe plaadi h˜o˜ordumisel tekkinud kuumuse m˜ojul.

Ookeanialune plaat sukel-dub mandriosa plaadi alla. Niisugustes kohtades arenevad ka sugavad praod ookeanip˜ohjas.

Kui kaks kontinente kandvat plaati p˜orkuvad, siis subduktsiooni ei ole jakokkup˜orke kohal tekivad maeahelikud nagu Himaalaja.

K˜oik see aktiivsus n˜ouab energiat.

On teada, et soojusenergia lahkub maailmaruumiMaa pinna kaudu kiirusega 4 × 1020ergi sekundis, ehk siis 78 ergi ruutsentimeetriltsekundis.

Kui ainus energiaallikas oleks soojus, mis jai alles planeedi tekkimisest 4.5miljardit aastat tagasi, siis plaatide aktiivsus oleks ammu l˜oppenud.


Teised allikadpeavad energiat andma, nagu poorlemise kineetilise energia hajumine v˜oi v˜oimalik gravi-tatsiooniline separatsioon, kus rasked koostisosad langevad Maa tsentri poole ja vabas-tavad potentsiaalset energiat, aga samuti ka ebastabiilsete isotoopide pidev lagunemine(mis arvatavasti on peamine enrgiaallikas).

See lubab Maa seesmusel olla m˜onev˜orraplastiline.

Oletades, et dunamo-protsess on kaigus, sula raud-nikkel valistuum koos Maa suhteliseltkiire poorlemisega on koosk˜olas sellega, et Maal on magnetvali.

See kaitseb Maad sis-setulevate paikesetuule ja kosmiliste kiirte laetud osakeste eest.

Dipoolne magnetvalipuuab nad l˜oksu, nii et nad hakkavad liikuma edasi-tagasi pooluste vahel. Identifit-seeritud on kolm l˜oksulainud osakeste piirkonda ja need on tuntud kui Van Allenikiirgusvoondid.

K˜oige sisemisem osa koosneb prootonitest ja asub umbes 4000 kmk˜orgusel maapinna kohal.

Osaliselt sisemise voondiga kattuv on teine voond, mis koos-neb aatomituumadest. K˜oige valisem voond koosneb elektronidest umbes 16 000 kmk˜orgusel.

Need energiarikkad osakesed, mis on v˜oimelised tungima pooluste lahedal Maa atmosfaari, tabavad aatomeid ja molekule, p˜ohjustades ergutust, ionisatsiooni jadissotsiatsiooni.

Kui aatomid siirduvad tagasi p˜ohiseisundisse, kiirgavad nad valgust,mida jalgitakse virmalistena nii p˜ohja- kui l˜ounapoolkeral.Joonis 11.4.8. Van Alleni kiirgusvoondid.Joonis 11.4.8.


Virmalised.11.5. KuuKuigi Kuu on vaga lahedal Maale, on need kaks taevakeha oluliselt erinevad. Omavaikese gravitatsiooni t˜ottu pole Kuu suutnud atmosfaari enda kuljes hoida.

Aga ilmakaitsva atmosfaarita on Kuu olnud pideva pommitamise all kogu oma ajaloo valtel.

Hii-gelsuure arvu vaikeste p˜orgete k˜orval on Kuud tabanud ka vaga v˜oimsad kokkup˜orked esimese 700 miljoni aasta valtel.

Nendel p˜orgetel labistati Kuu koor ja sula kivimitemassvoolas valja pinnale.

Tulemuseks on mitme sileda “mere” teke, mida me naeme Maapoole pooratud kuljelt.

Vaga suuri edusamme tehti Kuu uurimisel ajavahemikul 1959 - varased 1970ndad.

Kui Apollo astronaudid maandusid Kuul, siis jatsid nad sinna seismilised detektoridkuuvarinate registreerimiseks.

Palju n˜orku varinaid ka registreeriti - magnituudidegaumbes 1 Richteri skaalal.

Need olid ilmselt p˜ohjustatud Maa loodelistest j˜oududest.

Teise varinate klassi kuulusid vibratsioonid parast seda, kui Kuud oli tabanud meteo-riit.

Tapselt nii nagu Maalgi, aitavad kuuvarinad sondeerida Kuu seesmust.Joonis 11.5.1. Kuu siseehitus.

Paljud kuuvarinad ei toimu mitte tektooniliste plaatideaartel, vaid tahke ja rabedalitosfaari ja plastilise astenosfaari vahel. Ilmnes, et astenosfaari all on vaike rauarikastuum.

See skeem on koosk˜olas Kuu seesmusest siiani valjakiirguva soojuse m˜o˜otmistega.see soojus hoiab astenosfaari plastilisena.

Kuid ikkagi Maa-sarnane tektooniline aktiiv-sus Kuul puudub.N˜oukogude sond Luna 3 naitas esimesena, et Kuu vastaspoolel on vaiduks meri.

Seepole tingitud mitte sellest, et p˜orkeid oleks siinpool rohkem olnud, vaid sellest, et Maa poole pooratud kuljel on ˜ohem koor.

Erinevalt Maast pole Kuul m˜o˜odetavat magnetvalja, ilmselt selleparast, et vaike Kuujahtus kiiremini kui Maa. Evolutsioon on jatnud Kuu geoloogiliselt mitteaktiivseks.

Kuna Kuu poorlemisperiood on 27 korda pikem kui Maal, siis puudub Kuul arvestatavdunamomehhanism ja magnetvali puudub.

Kui ka sula tuum eksisteerib, on taaarmiseltvaike.

Globaalse magnetvalja puudumine Kuul muudab n˜orga valja olemasolu Merkuuril veelm˜oistatuslikumaks.1960ndate ja 1970ndate aastate jooksul kais Kuul kuus mehitatud USA missiooni jakolm NSVL mehitamata missiooni, mis t˜oid kokku 382 kg Kuu pinnast Maale

Proovekoguti nii meredest kui mandritelt merede vahel.

Need proovid on meile andnud k˜oigedetailsemat informatsiooni meie lahima naabri kohta.Meredest v˜oetud proovid kinnitavad, et need on vulkaanilise paritoluga.

Kaljud onbasaldist, mis on rikkad rauast ja magneesiumist ning nendes on ka klaasjaid struktuu-re, mis on iseloomulikud kiirele jahtumisele.

Erinevalt Maast pole Kuu basaltides vettja lenduvate ainete hulk on neis vaike.K˜oige rohkem vast oldi huvitatud nende kivimite vanusest.

See protseduur p˜ohinebradioaktiivsete isotoopide hulga maaramisel ja selle hulga v˜ordlemisel stabiilsete iso-toopide hulgaga.80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92205210215220225230235ZAU Th Pa Th Ac Ra Fr Rn At Po At Po Bi Bi Pb Pb Tl αdecayβ decay,Kuu tekkimine haarde-valjaviske teooria alusel(Dr. Alastair Cameroni rehkendused, HarvardiUlikool).

Selle radioaktiivse vanuse maaramise tehnika puhul me oletame, et kell hakkaskaima siis, kui kivimid tahkestusid ja radioaktiivsed isotoobid jaid l˜oksu.

Kui uhelagunemisastme poolestusaeg on palju pikem kui teistel isotoopidel, siis v˜oime oletada,et originaalne isotoop lagunes kohe l˜opp-produktiks, kusjuures poolestusaeg oli sellepikima poolestusajaga v˜ordne.

Vaatleme joonist (11.5.2) uraani lagunemise kohta, misalgab U235-ga ja l˜opeb stabiilse Pb209-ga.

Meetodist arusaamiseks oletame, et isotoop A laguneb stabiilseks isotoobiks B kas siis otse v˜oi hulga vaheastmete kaudu.

Kuna lagunemine kaib eksponentsiaalselt, siis kuialgselt oli meil isotoop A aatomeid NA,i, siis aja t parast on neid jaanudNA,f= Na,iexp(−λt),(11.5.1)kusλ =ln2τ1/2on lagunemiskonstant ja τ1/2on isotoobi poolestusaeg.

Kuna aatomite A ja B koguarvpeab jaama muutumatuks, peab kehtima valemNA,i+ NB,i= NA,f+ NB,f.(11.5.2)Leides siit NA,i, pannes selle lagunemisv˜orrandisse (11.5.1) ja paigutades liikmeidumber, saameNB,f−NB,i= [exp(λt) − 1]NA,f.(11.5.3)

Ainete hulkade v˜ordlemiseks on parem kasutada suhteid - isotoobi hulk versus stabiilseisotoobi hulk NCnaiteks.

Siis saameNB,fNC=NB,iNC+ [exp(λt) − 1]NA,fNC.(11.5.4)Valemit (11.5.4) kasutatakse proovi vanuse leidmiseks, asetades graafikule stabiilse iso-toobi hulga funktsioonina esialgse radioaktiivse isotoobi hulgast erinevates kivimi piir-kondades.

Parimalt sobitatud joone kalle m = exp(λt)−1 annabki meile proovi vanuse.

Naiteks Kuu kontinentide jaoks saame vanuseks 4.39 × 109aastat.

Samal ajal meredepinna vanus on oluliselt vaiksem - 3.1 kuni 3.8 × 109aastat.

See on koosk˜olas meiearvamusega, et meredes on leida palju vahem kraatreid kui kontinentidel.

Teravas kontrastis sellega on vanimate kaljude iga Maal - 3.8 × 109aastat, kuna 90%Maa koorest on noorem kui 600 miljonit aastat.

Plaatide tektoonika on pidevalt Maapindaumber teinud.Kuu pinnase dateerimine on naidanud, etuks varase pommitamise episood juhtus Kuuajaloo esimese 700 miljoni aasta sees.

Siis tekkis enamus Kuu kontinentide kraatritest.

Selle faasi l˜opu eel toimus veel vaike hulk vaga suuri p˜orkeid, mis tekitasid mered.

Jargneva aja jooksul on pommitamine jatkunud, kuid palju vahem intensiivselt.

Nii on mered Kuu peal sailinud.

See “ajapitsat” Kuul annab meile olulist informatsiooni mitteuksnes Kuu evolut-sioonist aru saamiseks, vaid ka teiste planeetide ning kogu Paikesesusteemi arengustaru saamiseks.

Naiteks sellest varasest Kuu pommitamise episoodist said teadlasedjareldada, et Veenuse pinda varskendati viimati 500 miljonit aastat tagasi.

See stse-naarium eeldab samuti Merkuuri pinnaurgvanust.

Kuu tekkimine on olnud suure vaidluse all.

Enne Apollo missioone oli Kuu tekke teoo-riaidusna mitu.

Charles Darwini poeg George Darwin pakkus 1880. aastal valja tutreteooria.

See seisnes selles, et noor Maa poorles vaga kiiresti ja Kuu heideti seet˜ottuvalja.

Siis oleks pidanud Kuu tiirlemaumber Maa ekliptika tasandis, aga nii see pole jaKuu orbiit on ekliptika tasandi suhtes 5.1 kraadise nurga all.

Ka puudub Kuu kivimitesigasugune jalg veest koos jalgedega teistest lenduvatest ainetest.

See hupotees ei toota.Kaasloomise ehk ˜oe teooria arvab, et Maa ja Kuu tekkisiduheaegselt.

Seda ei kinnitaneedsamad keemilise koostise faktid.

Kolmas mudel on haarde teooria - Kuu tekkis mujal Paikesesusteemis ja haarati Maajuurde, kui ta siit moodus.

See teooria ei lahe ka labi, kuid hoopis vastupidistel p˜ohjustel- Kuu ja Maa on samal ajal liiga sarnased.

Naiteks on hapniku stabiilsete isotoopide suheMaal ja Kuul peaaegu identne. Ka sellise haarde dunaamika tundub olevat ebat˜oenaone.

Kuna Kuu on Maaga v˜orreldes kaunis suur, siis oleks lainud vaja kolmandat taevakehaliigse energia mahutamiseks

uhinemisel.

1984.a. pakkusid mitu uurimisruhma peaaegu samaaegselt valja haarde-valjavisketeooria (vt joonis 11.5.3).

See teooria tundub seletavat enam-vahem k˜oik need fak-tid, millega eelmised teooriad hatta jaid.

Teooria oletab, et gigantne objekt, v˜oib-ollaMarsi-suurune, p˜orkus Maaga umbes 4.5 miljardit aastat tagasi, aurustades p˜orkujaja rebides Maa kuljest suure tuki.

Pihustunud materjal seejarel moodustas ketta Maaumber umbes kumnete miljonite aastate jooksul.

P˜orkel tekkinud k˜orgete temperatuu-ride t˜ottu lenduvad ained aurustusid kondenseeruvas kettas.

Kui enne p˜orget oli olnudkullaldaselt aega gravitatsiooniliseks separatsiooniks, siis poleks rauda Maa koores kahpalju olnud ja Kuu oleks rauast suures osas ilma jaanud.

Pealegi on Kuu keskminetihedus v˜orreldav Maa kokkusurumata mantli tihedusega.

Ka oleks p˜orge sailitanudhapniku isotoopide suhte.

Sellest hoolimata jaavad mitmed kusimused vastuseta ja edasised uuringud on vaganaidustatud. 6. Marss Mars, kuigi ainult massiga 1/10 Maa massist, on meile mitmel p˜ohjusel olnud tahtisplaneet.

1877.aastal uuris Marssi Giovanni Schiaparelli ja kandis ette tumedate joonteleidmisest ja nimetas need itaalia keeles “canali”, mis tahendab sisuliselt kraave.

Seet˜olgiti teistesse keeltesse kui “kanalid”, mis loomulikult pidid olema arukate olenditetehtud.

Selle vaite t˜oestamiseks ehitas Percival Lowell Arizonasse, Flagstaffi lahedaleobservatooriumi.Joonis 11.6.1.

Mars HST-ltOtsiti neid kanaleid ja aruka elu marke, kuid asjata ja neid pole siiani leitud, isegi mitte kahe Viking sondi abil 1976. aastal.

Ka Spirit ja Opportunity pole neid marke leidnud, ka mitte lihtsalt elu marke.

Mida aga leiti on kummaline maailm, kus kunag ion voolanud vesi.

Mitmel Marsi kujutisel on naha vooluvete jaljed ja on t˜oendeid hii-gelsuurte uleujutuste kohta

Siiski, arvestades tanapaeva temperatuure Marsil -140 Cja 20 C vahel koos vaga madala atmosfaarir˜ohuga (umbes 0.001 atm) on selge, et kui ka vaba vesi kunagi Marsil oli, siis praeguseks on ta kas igikeltsa kihtides v˜oi kulmunud polaarmutsides.

Kuigi jää on kindlasti olemas polaaraladel, on need mutsid siiski p˜ohiliselt kulmunudsusihappegaasist.

Marsi telje kalle 25 kraadi ja orbitaalperiood 1.88 aastat tahendab,et Marsil on samuti aastaajad, kuid umbes kaks korda pikemad kui Maal.

Jarelikult onMarsil talvised ja suvised perioodid, mis vastavad polaarmutside suuruse muutumisele.

Kuiv jaa sublimeerub suveperioodil ja kulmub tagasi talvel.


See vaike mutsike, missuveks alles jaab, on veejaast.Numbrilisest simulatsioonist jargneb, et Marsi telg on v˜obisenud suurtes piirides (11kuni 49 kraadi) m˜one miljoni aasta jooksul.

Need muutused on olnud tingitud Paikeseja teiste planeetide gravitatsioonilisest m˜ojust.

Sellest jargneb, et teatud aegadel onMarsi polaarmutsikesed olnud taielikult sulanud ja teisel ajal on kogu atmosfaar olnudkulmunud.

Kui me poleks selle kaootilise liikumise kirjeldamisel arvestanuduldrelatiivsusteooriat,siis poleks neid v˜obinaid mudelis ilmnenud.

Nii et aegruumi k˜overus v˜oib mangidaolulist rolli isegi Marsi kaugusel.

Kuigi Maa on Paikesele palju lahemal, pole Maa selliseid v˜obinaid labi teinud.

Ilmselt on Maa telg stabiilsem tanu Maa tugevale loodelisele seosele Kuuga.

Seega pole Maa klimaatilised muutused olnud nii jubedad ja v˜oib isegi olla, et Kuu on aidanud kaasaelu tekkele Maal.

Marsi vaga ˜ohuke atmosfaar koosneb 95% susihappegaasist ja 2.7% molekulaarsestlammastikust, mis on vaga sarnane koostis Veenusega.

Erinevalt Veenusest pole siinaga mingit erilist kasvuhoone efekti, sest atmosfaari on nii vahe, et see ei suuda IP ki-irguse levikule mingit erilist m˜oju avaldada.

Minevikus olid asjad v˜oib-olla teisiti ja seevesi, mis praegu on l˜oksus igikeltsas, voolas vabalt Marsi pinnal ja v˜oib-olla sadas allaka vihmana.

Vabalt voolanud vesi neelas suure osa atmosfaarsest CO2st, ning lukustasselle l˜opus lubjakividesse.

Selle tulemusena kasvuhoone efekt n˜orgenes ja temperatuurlanges ning vesi kulmus.

Vikingi sondid m˜o˜otsid atmsofaari r˜ohu langust talvel, kui CO2kulmus valja ja r˜ohut˜ousu kevadel, kui CO2sulas.


Kuigi atmosfaari tihedus on vaga madal ka pinna lahedal, on seda siiski kullaldaseltsuurte tolmutormide p˜ohjustamiseks, mis teinekord katavad kogu planeedi.

Sesoonseidtorme toidavad tugevad tuuled, mis vastutavad ka Marsi pinna varvuse muutumise eest,mida me Maalt naeme. 1976.a. Vikingi missiooni ajal oli kaks tugevat tolmutormi.

Sellest ajast on tolmp˜ohilise kiirgusenergia neelajana muidugi atmosfaarist kadunud ja HST on registreer-inud Marsi temperatuuri langust.

Selle tulemusena on jaakristallidest koosnevad pilvedmuutunud tugevamateks atmosfaari alumistes kihtides.Joonis 11.6.2.

Voolanud vee jaljed Marsil.Tolm Marsi pinnal on punakat varvi ja sisaldab palju rauda, mis oksudeerub at-mosfaaris.

Ilmselt Marsil ei toimunud niisugust gravitatsioonilist separatsiooni nagu Maal ja raud jai pinnale. Vaiksem planeet jahtus lihtsalt kiiremini.

Kui aga vaadata Marsi keskmise tiheduse jargi, siis raud on Marsil isegi alaesindatud kui v˜orrelda teisteMaa-tuupi planeetidega. Miks see nii on, pole teada.

Gravitatsioonilise separatsiooni puudumine seletab ka m˜o˜odetava magnetvalja puudu-mise.

Kui raudtuum on olemas, siis on see vaike ja mitte sulas olekus.Kuigi Mars pole praegu enam geoloogiliselt aktiivne, siis kindlasti ta on olnud sedaminevikus.

Seda t˜oendab kasv˜oi Valles Marineris, 3000 km pikkune kanjonite v˜ork planeedi ekvaa-tori lahedal, mis m˜ones kohas on 600 km laiune ja kuni 8 km sugav.

See susteem pidimoodustuma Marsi koore pragunemisest, et vabastada pingeid, mis planeedi seesmusesolid kujunenud. Olympus Mons on nn kilpvulkaan, mis on USA Utah osariigi suurune.

Ta t˜ouseb24 km k˜orguseleumbritsevalt platoolt ja tal on hiiglaslik kaldeera.

Geoloogid arvavad,et see magi v˜olgneb oma paritolu protsessile, mis on tuntud kuuma punkti vulka-nismina, kus n˜ork kohta planeedi koores lubas sulalaaval pinnale t˜ousta.

Maal on selle protsessi tulemusena tekkinud Havai saared.

Aga Mauna Loa on vaid 9.1 km k˜orge, kuim˜o˜ota ookeanip˜ohjast.

Kuid Havai saarte puhul kannab tektooniliste plaatide liikumine uue vulkaani eemale ja tekib uus, seega vana nii suureks ei saa kasvada.

Tänapaeval ulatub see mägede ahelik peaaegu Jaapanini valja.Olympus Monsi olukord on teine.

Kuna Marsil liikuvaid tektoonilisi plaate pole, polevulkaan eemale kantud.

Seeparast on ta kasvanud ja kasvanud ja kasvanud.

Marsi kaks kuud Phobos ja Deimos avastati juba 1877 Asaph Halli poolt, postuleerisKepler nende olemasolu juba sajandeid varem.

Tema oletus p˜ohines vaid numeroloogiale - Veenusel kuid polnud, Maal onuks ja Jupiteril tunti neid neli, jarelikult pidi Marsilneid olema kaks.

On kummaline, et Jonathan Swift oli 1726.a. kirjutanud oma raamatus “Gulliverireisid”, et Marsil on kaks kuud poorlemisperioodidega 10 tundi ja 21.5 tundi.

Swift pidiolema kursis Kepleri toodega, sest tegelikult on nende poorlemisperioodid 7 tundi 39minutit ja 30 tundi 17 minutit.Joonis 11.6.4. Olympus Mons.

Nii Phobos kui Deimos (s˜ojajumala Marsi koerad Hirm ja˜Oudus) on m˜olemadvaikesed, kraatritega kaetud pikergused taevakehad.

Phobose pikim dimensioon onainult 28 km ja Deimosel veelgi vaiksem - 16 km.

Phobose kaugus Marsi keskpunktiston 9378 km ja Deimosel 23 459 km.

Phobos tiirlebumber Marsi kummaliselt, kuiMarsilt vaadata, sest ta t˜ouseb laanes, liigub kiirestiule taeva ja loojub idas. Tavaliseltkaks korda paevas!

Ta on nii lahedal planeedi pinnale, et teda pole naha horisondi kohaligast Marsi punktist.Arvatakse, et nad m˜olemad on Marsi poolt haaratud asteroidid.

Link