Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Maailma usundid

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Islam-07a.jpg
Islam-jesus-is-the-slave.jpg
Islam-147.jpg
Islam4kids.jpg
Hadz.jpg
Islam prayer.jpg
Nazis islam.jpg
Had meka.jpg
Islam dominate.jpg
Fashion burka islam.jpg
Islam-1.jpg
Silkroad-0a.jpg
Silkroad Hero 05y sn 001.jpg
Ganges vmed 220a.widec.jpg
Hindu.Trinity.Brahma.Vishnu.Shiva.jpg
Paar taevas.jpg
Budda-kass.jpg
Little Demon.jpg
Cat reading book1.jpg


Islam.

Islam on Muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund. Teistest religioonidest islam noorim, kuid asub pooldajate arvu poolest ristiusu järel teisel kohal.

Islam on tekkinud Lähis-Idas samas piirkonnas judaismi ja kristlusega, kuid 7. sajandil koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamedile.


Õpetuse aluseks on Koraan ja Sunna; selles eristuvad üldine väline seadus ( šariaat) ja sisemine vagadus (sufism).

Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'.


Sõna muslim on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut').

Islami traditsioonide järgijaid teatakse aga kui muslimeid (moslemeid, muhameedlasi). Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides.

Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis- Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.

Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis.


Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid.

Sunniitide ja šiiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand, kes ei jätnud peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida.

Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks -prohveti lähedase sõbra Abu Bakri.

Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abu Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid.

Islamis eksisteerib viis põhiprintsiipi, mida sageli on nimetatud ka viieks islami sambaks.


Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks.

Nendeks on usutunnistus, palve, zakaati andmine (toetus puudust kannatavatele), ramadaanikuu ajal paastumine ja kord elus palverännak Mekasse neile, kes on selleks füüsiliselt ja materiaalselt võimelised.


Usutunnistus on islami tugisammastest kõige olulisem. “Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allah) ,ja Muhammed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet).”

Moslemid sooritavad viis palvet päevas näoga Meka poole. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutid.

Palveid sooritatakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öösel.

Moslem võib palvetada peaaegu igal pool, nagu näiteks põldudel, kontorites, tehastes või ülikoolides laotades selleks maha palvevaiba.

Ühiseks palvetamiseks on ette nähtud reede õhtupoolik.

Reedet võib tinglikult pidada ka moslemite pühapäevaks, kuigi töötegemine ei ole sel ajal keelatud.


Toetus puudust kannatavatele on omamoodi hoolekanne vaeste eest. Toetuse suurus on moslemitel aastas 2,5 protsenti uskliku sissetuleku pealt.

See raha läheb erilisse religioossesse n.-ö. usaldusfondi, mida administreerib Wakf -moslemiorganisatsioon, mis tegutseb kui teatavat laadi eestseisus.

Nii kogutud vahendeid kasutatakse kas mošeede ehitamiseks või korrastamiseks, islami propageerimiseks, või ka heategevuses, abistamaks teisi moslemeid, kes seda vajavad.

Muhamedi üks kandvamatest ideedest oli kollektiivne vastutus - rikkam peab aitama vaesemat.


Meka, Saudi Araabia

Naiste staatus islami kultuuris on riigiti erinev. Ühendavaks tunnuseks on naiste juuste- ja kehakatmine.

Ometi pole naiste juustekatmist koraanis määratletud.

Eri ühiskonna moslemid tõlgendavad riietumisnõudeid erinevalt tulenevalt sellest, millisesse võimupiirkonda rühmitus või riik kuulub ( näit. vanameelne, fundamentalistlik, modernne jne).

Rätiku ehk hijabi ja pikkade riiete kandmine ka meestel tuleb tavast mitte äratada võõrastes inimestes seksuaalseid ihasid.


Toitumise eripärana tasub teada, et sealiha islamiusulised toiduks ei tarbita, nagu juudidki, muuseas. Suhtlemisel moslemitega rõhutatakse isikliku kontakti tähtsust- igaühega tuleks eraldi hüvasti jätta, vanemaid ja tähtsamaid tervitada enne teisi.

Kindlasti ei tohi puudutada, ka väikseid lapsi, peast- see on islamiusulistel keha püham osa.


Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade nendest islamiriikidest, kust on pärit viimaste aastate jooksul Eestisse saabunud pagulasi.

Süüria on riik Lähis-Idas, mis on täis vastuolusid. 90,3 % riigi elanikest on araablased lääne-ja põhjaosas elab kurde, türkmeenlasi ja armeenlasi, on väikseid juudi kogukondi. 90 % rahvastikust on moslemid, sh 74% sunniite ja 16 % alaviite, druuse. Valitsev rühmitus on alaviidi sekt, kuhu kuulub ka riigipea.


Süürlased on suhteliselt hästi haritud ja ilmalikud, seda ilmselt prantsuse kolonialismi mõjul, kuid kahtlustavad välismaailma suhtes. Ligemale 10 % süürlastest elab allpool vaesuspiiri. Rida inimõiguste kaitseorganisatsioone iseloomustavad Süüriat riigina, kus tingimused inimõiguste arenguks on ebasoodsad.

Human Rights Watch, Freedom House ning teised süüdistavad Süüria võime sõnavabaduse ja kogunemisvabaduse piiramises ning poliitilistes repressioonides.


Türgi on parlamentaarne vabariik, kus valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid), leidub ka kristlasi ja judaiste. Pealinnas Istanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik - Konstantinoopoli patriarh.


Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased.

Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.

Relvakonflikte on tekkinud kurdi mässulistega, kes taotlevad ajaloolisel territooriumil iseseisvust.

Türgi on moderniseerunud ja läänele orienteeritud. Selline liikumine algas 20 sajandi kahekümnendatel aastatel Atatürgi (tegelik nimi Mustafa Kemal) initsiatiivil pärast tagurliku Ottomani režiimi kukutamist ja vabadusvõitlust kreeklaste, brittide jt. vastu.

Siis asendati araabia kiri ladina tähestikuga ja usk lahutati riigist.

Siiski on riigi äärealad veel üsnagi konservatiivsed, kus tuleb arvestada islami tavadega. Võrreldes sookaaslastega teistest islamimaadest on Türgi naised suhteliselt läänelikud ja omavad rohkem vabadust oma elu ise suunata.


Pakistan on islamivabariik, mis moodustati 1947.aasta endisele Briti India territooriumile.

Piiriprobleemid jäid lahendamata Kašmiiri piirkonnas, mis on ajendanud mitu korda India ja Pakistani vahelise sõja. Sisepoliitikat pingestab võitlus islamivabariigi ja demokraatia pooldajate vahel.

Rahvastikust on 97% moslemid (peamiselt sunnid, mägedes ka shiad).

Ülejäänud kolm protsenti moodustavad sikhid, hindud (Punjab), kristlased (suurlinnad), budistid ja zoroatrianistid.

Erinevalt üsna ühtlasest usulisest kuuluvusest on rahvastikuline koosseis kirju: pandzhaabid, pashtunid, sindhid, mohadzhiirid jne.

Palju on nn hõimurahvaid. Pakistanis elab ligemale 3-4 miljonit afgaani pagulast, kes on lahkunud oma kodumaalt Nõukogude Liidu invasioonitagajärjel.


Pakistani naised on meestega võrreldes ebavõrdses seisus, kodus on nad traditsioonilise kodulooja ja hoidja rolli tõttu meeste ees ülimad, väljaspool kodu aga alamad, seetõttu kohtab neid tänaval harva.

Pakistani ühiskonnale on omane sügavalt kinnistunud kastisüsteem ja tugev hierarhia. Kõik tõsised võimuprobleemid lahendatakse aga sõjaväe abil.


Afganistan on islamiriik, mille territooriumist ¾ on looduslikult ligipääsmatu. Rahvastikust elab islami järgijaid sunniite 84%, šiiidid 15% ning hinduiste ja sikhe umbes 1–2%.

Kuna Afganistani islam on sunniidi islam ning riik asub Iraani lähedal, mis on šiiitlik, on selles piirkonnas alati olemas nende kahe vahelise konflikti oht.

1973.a. kehtestati Afganistani Vabariik. Aastatel 1978-1989 oli riigis NSVL agressioon.


1996.a. kehtestati enamjaolt palgasõdurite poolt Talibani süsteem. 1999 ja 2001 võttis ÜRO kasutusele sanktsioone, et sundida Talibani välja andma terroriorganisatsiooni Al- Quaeda juhti Usama ibn Ladini.

2001 Talibani režiim kukutati. 2004.a. põhiseadus nimetas Afganistani islamivabariigiks.

Tagati formaalselt meeste ja naiste võrdsus.

Poliitilist stabiilsust ei ole seniajani saavutatud ning tekkivat kodusõda on suutnud siiani ära hoida NATO vägede asumine riigis.

Sõjalise tegevuse tõttu on kannatanud haridussüsteem, kirjaoskajaid on vaid ligemale 36 % täiskasvanutest, peaaegu täielikult on hävinenud arstiabisüsteem.

Afganistan on maailma vaesemaid riike, mille majandus sõltub välisabist. Ometi on samal ajal Afganistan maailma suurim oopiumitootja


Iraagi Vabariik loodi monarhia kukutamisega 1958.aastal.1968.aastal tuli võimule sotsialistlik Ba'athi partei.

Aastatel 1979–2003 oli Iraagis diktatuur, riiki juhtis president Saddam Hussein. Araablasi elab Iraagis 80 %, kurde 15 %. Valitsev usund on islam ( 2/3 šiiidid ja 1/3 suniidid).


Aastatel 1979–2003 oli Iraagis diktatuur: kogu võim oli repressiivse Ba'athi partei käes, mida juhtis president Saddam Hussein.

2003-2004.a. oli riik USA ja liitlasvägede kontrolli all. 28. juunit 2004.a. läks võim üle Iraagi vahevalitsusele.


Käesoleval ajal viibivad jätkuvalt riigis koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide armee juhtimisel, kes korraldavad koostöös Iraagi uue armee ja politseijõududega võitlust riigis üha intensiivistuva vastupanuliikumise ja terrorismi vastu, püüdes samaaegselt ohjeldada pingelisi suhteid sunniidi ja šiiidi kogukonna vahel


Nigeeria on rahvaarvult Aafrika kõige suurem riik. Kuni 1963.aastani Suurbritannialt iseseisvuse saamist ei olnud see üks riik ega isegi mitte ühendatud piirkond. Territooriumi valitsesid erinevad impeeriumid. Nigeerias elab üle 400 rahvusrühma, 50 % elanikest on moslemid, 40 % kristlased, 10 % animistid.

Erinevate rahvusrühmade vahel valitsevad pinged on põhjustanud riigi poliitilise ebastabiilsuse, enamasti on võimul olnud sõjaväelised valitsused.


Koolihariduse omandamine on Nigeerias üsna keeruline- õpetajate, ressursside ja infrastruktuuride puudumise kõrval on oluliseks põhjuseks kohaliku elanikkonna suhtumine – palju tähtsamaks peetakse laste töötamist kodus, põllul ja turul, kui õppimist.

Enamus koolis- käivatest lastest saab islami hariduse ning religioosse kasvatuse.


Nigeeria ametlik riigikeel on inglise keel.


Somaalia on lõhestatud ja anarhiline Aafrika riik. 1990.aastal kehtestati küll ajutine põhiseadus, mille järgi kuulub seadusandlik võim parlamendile ja täidesaatev presidendile ning valitsusele, kuid kodusõja oludes ei juhi keskvõim riiki. Somaalias elab ligemale 9 miljonit elanikku.

Ühiskond on jaotatud suurteks hõimustruktuurideks, kuhu vahel kuulub miljoneid inimesi ning iga hõim on äärmiselt kihistunud.

Suuremad hõimud on issad, darod, hawiyad, dirid, digilid.

Pidevad on hõimusisesed ja hõimudevahelised võitlused uute maa-alade pärast.

Enamjaolt on somaallased sunniidi moslemid ning järgivad islami traditsioone, suhtumine naistesse on leebem, kui mõnes muus Aafrika või araabia riigis.


HINDUISM

Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval.

Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi.

Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga.

Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon.

Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada vedade autoriteeti.

Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist ( veda pühakiri), millele on liitunud mitmesugused muud uskumused.

Olulisemad mõisted on dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); sansaara (ümbersündimine); karma (tegutsemine, põhjuslikkus) ja mokša (vabanemine ümbersündide ahelast). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmeid.


Hinduistliku ühiskonna eripäraks on kastisüsteem.

Kastid (sanskriti keeles: varna) on suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale.

Hindu kastisüsteemis on neli kasti

- 1) brahmaanid ehk preestrid, (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid),

(3) vaišjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised,

(4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad.

Jagunevad paljudeks alamkastideks. Väljaspool kaste asuvad haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste. Hindud ei söö veiseliha, sest veis on hindu kultuuris püha loom.


Hindudest on Eestisse jõudnud peaasjalikult põgenikud Sri Lankalt.

Sri Lanka on endine briti koloonia, mis sai demokraatlikuks vabariigiks 1972.aastal. Rahvastikust 74% on singalid, kes on budistid ning 13 % tamilid, kes on hindud.

Ülejäänud elanikkonnast on moslemid ning väike protsent on kristlasi. Tamilide ning singalide vahel valitseb ajalooliselt iidne vihavaen, mis aeg-ajalt lõkkele lööb.

Tamili Eelami Vabastustiigrid (tuntud ka nime all Tamili Tiigrid) on Sri Lanka poliitilis-sõjaline organisatsioon, mis taotleb valdavalt tamilitega asustatud Sri Lanka põhja- ja idaosa kuulutamist iseseisvaks riigiks kasutades oma eesmärkide saavutamiseks relvastatud võitlust. 32 riigis on Tamili Tiigrid kuulutatud terroriorganisatsiooniks.

Singalid on aga tamilide territoorimi Sri Lanka eraldumise vastu.


Mõlemale rahvusele on omased tugevaid hierarhilised väärtused, tamilid seejuures peavad kinni tugevast kastisüsteemist.

Sri Lanka on maailmas väga tuntud tee tootjamaa.

Kuigi Sri Lanka ametlik ärikeel on inglise keel, on senini Eestisse jõudnud Sri Lanka pagulaste keeleoskus üsna vilets olnud.


BUDISM


Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563–483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhārtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest.

Kontrastiks veda traditsioonile hülgas budism kastisüsteemi. Budism pakub järgijatele vabanemist kannatustest , mis tekivad ebapüsivuse ja kaduvuse tõttu.

Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil.

Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas umbes 250 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodžas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis, eksisteerib erinevaid budismi koolkondi.

Paljud budismi vooludest on levinud läände ja budismist on saanud maailma kõige kiiremini kasvav religioon. Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis või kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust ja muud vajalikku.

Samamoodi võib aga igaüks sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis või kloostris elada.

Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus.

Usk või ebausk.

Naiste ümberlõikamine ei ole probleem mitte ainult tänapäeva kaasaegses ühiskonnas, vaid ka selle ebainimliku traditsiooni kodumaal. Ülemaailmse Tervisekaitse Organisatsiooni andmetel elab maailmas umbkaudu 100 kuni 140 miljonit ümberlõigatud tüdrukut ja naist.

Osa neist lõigatakse ümber imikueas, osa lapseootel, kuid enamasti on lõigatavad 4-12aastased tüdrukud.

Ümberlõikamist tehakse 28 Aafrika riigis ning mõnedes riikides Aasias ja Kesk-Aasias.

Eriti levinud on ümberlõikamine Egiptuses, Etioopias, Gambias, Gineas, Malis, Sierra Leones, Somaalias, Sudaanis, mõningal määral ka Indias, Indoneesias, Iraagis, Iisraelis, Malaisias, Araabia Ühendemiraatides.


Kasvav migratsioon on suurendanud nende ümberlõigatud naiste ja tütarlaste arvu, kes elavad väljaspool oma päritoluriiki.

Samas on teada, et igal aastal lõigatakse üksnes Suurbritannias ümber umbes 3000 tüdrukut.

Nii kohtab aina sagedamini arenenud ühiskonna haiglates ja sünnitusmajades naispatsiente, kellele tavapärase meditsiinilise abi osutamine on üsna võimatu.

Lisaks kaasnevad traditsioonilise ümberlõikamisega eluaegsed komplikatsioonid nagu valu, infektsioonid, kasvajad, ohud sünnitusel, seksuaalelu kvaliteedi langus, mitmed psühholoogilised komplikatsioonid jne.

Igas riigis, kus praktiseeritakse ümberlõikamist, on see soolise ebavõrdsuse väljenduseks, mis on sügavalt kinni sotsiaalses, majanduslikus ja poliitilises struktuuris. Nii nagu jalgade kängitsemine Hiinas ning alaealiste tütarlaste sundabielud, esindab naiste ümberlõikamine nende üle sotsiaalse kontrolli seadmist ühiskonnas.

Selline praktika kaldub kõrvale normaalsest naiserollist ning on naisi ebavõrdselt ja füüsiliseltvääritikohtlev. Kuivõrd ümberlõikamist tehakse suuresti arengumaades, lõigatakse lõviosa tüdrukutest kodu- või külaoludes.

Ümberlõikust teeb tavaliselt naissugulane või juba kogemustega ümberlõikaja.

Ta lõikab tuimestamata, kasutades žiletitera, nuga või kääre. Mõnel pool sooritatakse operatsioon siiski kliinikus tuimestusega.

Ümberlõikamine on Aafrika ja Lähis-Ida riikide naiste ehk ainus võimalus väärtuslikule ja lugupeetud elule.

Kuna kõikküla naised lõigatakse ümber, ei soovi ükski mees endale naiseks ümberlõikamata näitsikut.

Pered lasevad tütreid lõigata head soovides, et võsukesel oleks parem tulevik. Nii mõjutab naisi alandava arhailise traditsiooni elujõudu üksnes kommete pimesi järgmine, kusjuures ümberlõigatava seisukoht ei ole tähtis.


Üheks ümberlõikamise vastase tegevuse põhjuseks on asjaolu, et operatsioone sooritatakse üha enam ebamäärastes tingimustes ning haigete ja surevate tüdrukute hulka ei tea keegi. Samas näitab rahvusvaheliste tervisenäitajate analüüs, et naised usuvad ümberlõikamise lõpetamise vajalikkusesse ning võimesse omada ise kontrolli oma elu üle ilma välise sekkumiseta.


link