Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Maailmapuu

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search

Maailmapuu ehk Ilmapuu müütiline puu. (paljudel rahvastel sarnane/samane soome-ugri rahvastega) on kogu universum, s.t. maailm, mis on selles puus, mitte kui puu, mis asub maa ja taeva vahel.


  • ettekujutus puu elust, mahlade liikumisest
  • vertikaalselt liikudes võib jõuda ükskõik kui kaugele
  • Inimesed vaatasid sel ajal rohkem taevasse kui praeg


MAAILM ON KOLMEOSALINE: Kõrgem, maapealne, maa-alune

Üleval, kõige kõrgemal, puu otsas elavad Jumalad, okstes on tähed.
Neist allpool linnud,
Putukad kes lendavad/ roomavad
Alumiste okste elanikud ühendavad maapealset taevasega
Maa peal koduloomad, inimesed jne.

Siis maa-alused elanikud

Kõigi Põhja- Euraasia rahvaste usundeis on maailm kolmeosaline. Ülailm, inimeste maa (keskmine ilm) ja allilm

paigutuvad valdavalt üksteise kohale, ent pea kõikjal leidub jälgi ettekujutusest, milles eri maailmaosi ühendab ülalilmas

algav ja allilma merre suubuv jõgi, mille keskjooksul elavad inimesed, suudme lähedal aga paikneb surnute maa.


Näiteid võib leida kasvõi,,Vanema Edda" Grimniri loost.

Ülailm ja allilm on keskmise maa omapärased peegeldused, mida aitavad rõhutada paljud nende maailmadega seotud detailid, mis eriti selgelt tulevad esile allilmaga seotud uskumustes.

Võime julgesti öelda, et surnute maad on ette kujutatud omamoodi Tagurpidiantslana, kus kõik on muidu samuti, kui maa peal, ainult risti vastupidi.

Elav inimene kes satub surnute maale, on sealsete asukate jaoks sama, mis surnu vaim elavate jaoks.

Tema puudutus põhjustab haigestumist ja surma. Allilmas paistev päike on keskmise ilma kuu ja keskmise ilma päike on allilma kuu, sageli on sealsed taeva-kehad,,kummuli" või,,pahupidi".

Kodade uksed paiknevad maisele suunale vastupidiselt, kõiki töid tehakse vasaku käega, kekmise ilma terved asjad on allilmas katkised ja vastupidi.

Ülailma kujutati ette üsna allilma moodi. Ka seal on maine inimene nähtamatu ja põhjustab haigestumist, täpselt nagu üla-ilma asukas maa peale sattudeski.

Ent kõige olulisem šamaanidest rääkides on see, et kolme maailmaosa on kõikjal peetud tihedalt üksteisega seotuiks. Vertikaalselt ühendab kolme ilma suur puu, mille juured on allilmas, tüvi inimeste maal ja latv ülailmas.

Horisontaalselt seob kõiki maailmaosi ilma- või šamaanijõgi.

Šamaanigeograafia puhul tuleb meil arvestada seda, et tihti tähendab sõna üleval ka ülesvoolu, mõnel pool ka lõuna (või ida)pool, all aga on samaaegselt ka allavoolu, põhja (või lääne) pool.

See on ka üpris loomulik, sest kogemuste põhjal teab iga inimene, et vesi ei voola ülesmäge.

Sellepärast ei tasu otsida mingit vastuolu vertikaalse ja horisontaalse ilmadepaigutuse vahel ega pidada üht teisest vanemaks ega algupärase-maks.

Tõdegem lihtsalt, et ülemjooksu võib pidada keskjooksust kõremalasuvaks, alamjooks paikneb sellest madalamal.

Maailm on põhja poole kaldu. Eesti keeleski tähendab põhi nii ilmakaart kui seda, mis piirab midagi altpoolt.

Loomulikult pole ilmajõe ja -puudega seotud kujutelmad kõigil rahvastel ühtemoodi selgelt väljendatud, ühest ilmast teise võis pääseda ka lihtsalt maapinnas, veekogu põhjas või taevas oleva augu kaudu.

Ent oluline on, et tee ühest ilmast teise oli olemas ning seda mööda toimus tihe läbikäimine eri ilmade asukate vahel.

Mälestus neist uskumustest elab ka meie hingedeajas ja mardipäevakombestikus.

Ülo Valk on eesti mardilaule analüüsides järeldanud, et neis esitatav taevane ja maine teekond peavad rõhutama martide ebamaist päritolu.

Sandid on külalised teisest ilmast, kes tulevad inimesi vaatama.

Mardilaulude kuldne kõrend, mida mööda külalised taevast maa peale laskuvad, on eesti paralleel eri-nevate rahvaste uskumustele eri maailmaosi ühendavast ilmasambast, -köiest või sillast.