Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Difference between revisions of "Madhyamaka (kesktee ) filosoofiast"

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
m (Bot: Automated text replacement (-yuyu108uuyu.*?yuyu108uuyu +))
m (bot adding links)
 
Line 8: Line 8:
  
  
Peale budistlikku nõupidamist Puruşapuras 2. sajandil algas Indias mahajaana budismi õitseng.
+
Peale [[budistlikku]] nõupidamist Puruşapuras 2. sajandil algas [[Indias]] [[mahajaana]] [[budismi]] õitseng.
 
   
 
   
  
Mahajaana budismi keskseks õpetuseks kujunes 2.-11. sajandil madhyamaka tühjuseteooria.
+
[[Mahajaana]] [[budismi]] keskseks õpetuseks kujunes 2.-11. sajandil [[madhyamaka]] tühjuseteooria.
  
  
Tühjuse filosoofia esimeseks õpetajaks loetakse Nālandā klooster-ülikooli abti Rāhulabhadrat (Saraha), kes elas kuningas Candrapāla valitsemise ajal (oletatavasti 1.-2. saj) Indias.
+
Tühjuse [[filosoofia]] esimeseks õpetajaks loetakse [[Nālandā]] [[klooster]]-ülikooli abti Rāhulabhadrat ([[Saraha]]), kes elas kuningas Candrapāla valitsemise ajal (oletatavasti 1.-2. saj) [[Indias]].
  
Saraha õpilane Nāgārjuna jätkas tühjuseteooria formuleerimist ning Prajñāpāramitā sūtrate ületava tarkuse õpetustele keskendudes arendas šūnyavāda filosoofilise mõtte küpsusele.
+
[[Saraha]] õpilane Nāgārjuna jätkas tühjuseteooria formuleerimist ning [[Prajñāpāramitā]] sūtrate ületava tarkuse õpetustele keskendudes arendas šūnyavāda filosoofilise mõtte küpsusele.
  
Nāgārjuna filosoofia sai tuntuks kui mādhyamika ehk kesktee õpetus (mādhyama pratipad), mis on Buddha algne õpetus ning kuulutab, et kõrgeimat tõde mõistetakse äärmuste – eternalismi ja nihilismi – vältimisel.
+
Nāgārjuna [[filosoofia]] sai tuntuks kui mādhyamika ehk [[kesktee]] õpetus (mādhyama pratipad), mis on [[Buddha]] algne õpetus ning kuulutab, et kõrgeimat [[tõde]] mõistetakse äärmuste – eternalismi ja nihilismi – vältimisel.
  
Nāgārjuna õpilane Āryadeva jätkas madhyamaka teooria süstematiseerimist - neid mõlemat peetakse mādhyamika koolkonna rajajateks.
+
Nāgārjuna õpilane Āryadeva jätkas [[madhyamaka]] teooria süstematiseerimist - neid mõlemat peetakse mādhyamika koolkonna rajajateks.
  
Madhyamaka tühjuse (šūnyatā) õpetus väidab, et olemine (bhāva) on tühi omaenese tõelusest.
+
[[Madhyamaka]] tühjuse (šūnyatā) õpetus väidab, et olemine (bhāva) on tühi omaenese tõelusest.
  
Mādhyamika koolkonna seisukohalt on kõik nähtused tühjad (šūnya), sest neil puudub sõltumatu iseolemine (svabhāva), avaldudes nii empiiriliselt kui loogiliselt üksnes vastastikuses sõltuvuses (pratītyasamutpāda).
+
Mādhyamika koolkonna seisukohalt on kõik nähtused tühjad (šūnya), sest neil puudub sõltumatu iseolemine ([[svabhāva]]), avaldudes nii empiiriliselt kui loogiliselt üksnes vastastikuses sõltuvuses ([[pratītyasamutpāda]]).
  
Nāgārjuna toob reaalsuse tühjuse illustreerimiseks Prajñāpāramitā sūtratest näiteks kaheksa võrdkuju:
+
Nāgārjuna toob reaalsuse tühjuse illustreerimiseks [[Prajñāpāramitā]] sūtratest näiteks kaheksa võrdkuju:
  
 
: (1) unenägu
 
: (1) unenägu
Line 38: Line 38:
  
  
Madhyamaka filosoofias räägitakse ka isetusest (sanskrit :anātman, tiibeti k bdag med), aga isetus ei tähenda, et meil ei oleks oma ‘mina’, vaid meil puudub sõltumatu omaloomus, sõltumatu iseolemine.
+
[[Madhyamaka]] [[filosoofias]] räägitakse ka isetusest ([[sanskrit]] :[[anātman]], [[tiibeti]] k bdag med), aga [[isetus]] ei tähenda, et meil ei oleks oma ‘[[mina]]’, vaid meil puudub sõltumatu omaloomus, sõltumatu iseolemine.
  
Tühjuse-teooria on algusest peale olnud budismi põhivaade ja võrreldes teiste filosoofiavooludega, mis eksisteerisid Indias budismiga üheaegselt, on sõltumatu omaloomuse puudumise vaade omane just budismile ning eristab budismi teistest filosoofiatest.
+
Tühjuse-teooria on algusest peale olnud [[budismi]] põhivaade ja võrreldes teiste filosoofiavooludega, mis eksisteerisid [[Indias]] [[budismiga]] üheaegselt, on sõltumatu omaloomuse puudumise [[vaade]] omane just [[budismile]] ning eristab [[budismi]] teistest filosoofiatest.
  
India mādhyamika koolkond jagunes hiljem kaheks.
+
[[India]] mādhyamika koolkond jagunes hiljem kaheks.
  
 
Jagunemine toimus Nāgārjuna tähtsamate kommenteerijate Bhāvaviveka (500-570) ja Buddhapālita (470-540) ajal, kui Bhāvaviveka kritiseeris Buddhapālita kommentaari Nāgārjuna põhiteosele Mūlamādhyamaka-kārikā.
 
Jagunemine toimus Nāgārjuna tähtsamate kommenteerijate Bhāvaviveka (500-570) ja Buddhapālita (470-540) ajal, kui Bhāvaviveka kritiseeris Buddhapālita kommentaari Nāgārjuna põhiteosele Mūlamādhyamaka-kārikā.
Line 50: Line 50:
  
  
Tiibetisse jõudis budism 7.-8. saj. Šāntarakşita oli üks põhiõpetajaid, keda 8. saj Tiibeti kuningad lumemaale õpetama kutsusid.
+
[[Tiibetisse]] jõudis [[budism]] 7.-8. saj. Šāntarakşita oli üks põhiõpetajaid, keda 8. saj [[Tiibeti]] kuningad lumemaale õpetama kutsusid.
  
Šāntarakşita tõi Tiibetisse India budismi skolastilise traditsiooni, teda peetakse yogācāra-mādhyamika hübriidkoolkonna rajajaks.
+
Šāntarakşita tõi [[Tiibetisse]] [[India]] [[budismi]] skolastilise [[traditsiooni]], teda peetakse yogācāra-mādhyamika hübriidkoolkonna rajajaks.
  
India õpetlase Candrakīrti (7. saj) tekstide tõlkimisega tiibeti keelde levis prasāņgika-mādhyamika koolkond 11. saj Tiibetisse ning sai Tiibeti esimese filosoofilise koolkonna kadampa õpetuse aluseks.
+
[[India]] õpetlase Candrakīrti (7. saj) tekstide tõlkimisega [[tiibeti]] keelde levis prasāņgika-mādhyamika koolkond 11. saj [[Tiibetisse]] ning sai [[Tiibeti]] esimese filosoofilise koolkonna [[kadampa]] õpetuse aluseks.
  
11.-12. saj kujunes sakja traditsioon, kus samuti oli oluline koht filosoofilistel õpetustel.
+
11.-12. saj kujunes [[sakja]] [[traditsioon]], kus samuti oli oluline koht filosoofilistel õpetustel.
  
14. saj kujunes Tiibeti ühe kuulsaima õpetlase Tsonkhapa juhtimisel uus vool, mis ühendas sakja ja kadampa koolkondade filosoofilised vaated.
+
14. saj kujunes [[Tiibeti]] ühe kuulsaima õpetlase Tsonkhapa juhtimisel uus vool, mis ühendas [[sakja]] ja [[kadampa]] koolkondade filosoofilised vaated.
  
  
Uue gelugpa koolkonna põhirõhk oli asetatud budistliku filosoofilise teooria tundmaõppimisele ning sel eesmärgil moodustusid Tiibetis suured klooster-ülikoolid, millest kolm suurimat (Ganden, Sera ja Drepung) saavutasid ülemvõimu ja domineerisid Tiibetis kuni viimase ajani.
+
Uue gelugpa koolkonna põhirõhk oli asetatud [[budistliku]] filosoofilise teooria tundmaõppimisele ning sel eesmärgil moodustusid [[Tiibetis]] suured [[klooster]]-ülikoolid, millest kolm suurimat ([[Ganden]], Sera ja [[Drepung]]) saavutasid ülemvõimu ja domineerisid [[Tiibetis]] kuni viimase ajani.
  
Neist kloostritest kandus prasāņgika-mādhyamika õpetus Mongooliasse ja niimoodi levis mādhyamika koolkond üle Tiibeti ja Mongoolia.
+
Neist kloostritest kandus prasāņgika-mādhyamika õpetus Mongooliasse ja niimoodi levis mādhyamika koolkond üle [[Tiibeti]] ja [[Mongoolia]].
  
Tarab Tulku ‘ühtsus kahesuses’ kursus käsitleb madhyamaka filosoofiat ühenduses varasemate koolkondade filosoofilise mõtte arenguga ning seostatuna praktilise meditatsiooni ja teostusega.
+
Tarab Tulku ‘ühtsus kahesuses’ kursus käsitleb [[madhyamaka]] [[filosoofiat]] ühenduses varasemate koolkondade filosoofilise mõtte arenguga ning seostatuna praktilise [[meditatsiooni]] ja teostusega.
  
 
   
 
   
  
 
[http://www.tibet.ee/ti/kursus/madhyamaka.pdf link]
 
[http://www.tibet.ee/ti/kursus/madhyamaka.pdf link]

Latest revision as of 16:15, 31 January 2016


5-dhjani-buddhas.jpg
Cosmos of healing.jpg


Peale budistlikku nõupidamist Puruşapuras 2. sajandil algas Indias mahajaana budismi õitseng.


Mahajaana budismi keskseks õpetuseks kujunes 2.-11. sajandil madhyamaka tühjuseteooria.


Tühjuse filosoofia esimeseks õpetajaks loetakse Nālandā klooster-ülikooli abti Rāhulabhadrat (Saraha), kes elas kuningas Candrapāla valitsemise ajal (oletatavasti 1.-2. saj) Indias.

Saraha õpilane Nāgārjuna jätkas tühjuseteooria formuleerimist ning Prajñāpāramitā sūtrate ületava tarkuse õpetustele keskendudes arendas šūnyavāda filosoofilise mõtte küpsusele.

Nāgārjuna filosoofia sai tuntuks kui mādhyamika ehk kesktee õpetus (mādhyama pratipad), mis on Buddha algne õpetus ning kuulutab, et kõrgeimat tõde mõistetakse äärmuste – eternalismi ja nihilismi – vältimisel.

Nāgārjuna õpilane Āryadeva jätkas madhyamaka teooria süstematiseerimist - neid mõlemat peetakse mādhyamika koolkonna rajajateks.

Madhyamaka tühjuse (šūnyatā) õpetus väidab, et olemine (bhāva) on tühi omaenese tõelusest.

Mādhyamika koolkonna seisukohalt on kõik nähtused tühjad (šūnya), sest neil puudub sõltumatu iseolemine (svabhāva), avaldudes nii empiiriliselt kui loogiliselt üksnes vastastikuses sõltuvuses (pratītyasamutpāda).

Nāgārjuna toob reaalsuse tühjuse illustreerimiseks Prajñāpāramitā sūtratest näiteks kaheksa võrdkuju:

(1) unenägu
(2) illusioon
(3) silmapete
(4) miraaž
(5) kuu peegeldus vees
(6) kaja
(7) gandharvade linn/õhuloss
(8) fantoom


Madhyamaka filosoofias räägitakse ka isetusest (sanskrit :anātman, tiibeti k bdag med), aga isetus ei tähenda, et meil ei oleks oma ‘mina’, vaid meil puudub sõltumatu omaloomus, sõltumatu iseolemine.

Tühjuse-teooria on algusest peale olnud budismi põhivaade ja võrreldes teiste filosoofiavooludega, mis eksisteerisid Indias budismiga üheaegselt, on sõltumatu omaloomuse puudumise vaade omane just budismile ning eristab budismi teistest filosoofiatest.

India mādhyamika koolkond jagunes hiljem kaheks.

Jagunemine toimus Nāgārjuna tähtsamate kommenteerijate Bhāvaviveka (500-570) ja Buddhapālita (470-540) ajal, kui Bhāvaviveka kritiseeris Buddhapālita kommentaari Nāgārjuna põhiteosele Mūlamādhyamaka-kārikā.

Buddhapālita vaadet kaitses omakorda Candrakīrti (7. saj). Buddhapālita-Candrakīrti koolkonda hakati nimetama prāsaņgika-mādhyamika koolkonnaks, Bhāvaviveka koolkonda aga mādhyamika-svātantrika koolkonnaks.


Tiibetisse jõudis budism 7.-8. saj. Šāntarakşita oli üks põhiõpetajaid, keda 8. saj Tiibeti kuningad lumemaale õpetama kutsusid.

Šāntarakşita tõi Tiibetisse India budismi skolastilise traditsiooni, teda peetakse yogācāra-mādhyamika hübriidkoolkonna rajajaks.

India õpetlase Candrakīrti (7. saj) tekstide tõlkimisega tiibeti keelde levis prasāņgika-mādhyamika koolkond 11. saj Tiibetisse ning sai Tiibeti esimese filosoofilise koolkonna kadampa õpetuse aluseks.

11.-12. saj kujunes sakja traditsioon, kus samuti oli oluline koht filosoofilistel õpetustel.

14. saj kujunes Tiibeti ühe kuulsaima õpetlase Tsonkhapa juhtimisel uus vool, mis ühendas sakja ja kadampa koolkondade filosoofilised vaated.


Uue gelugpa koolkonna põhirõhk oli asetatud budistliku filosoofilise teooria tundmaõppimisele ning sel eesmärgil moodustusid Tiibetis suured klooster-ülikoolid, millest kolm suurimat (Ganden, Sera ja Drepung) saavutasid ülemvõimu ja domineerisid Tiibetis kuni viimase ajani.

Neist kloostritest kandus prasāņgika-mādhyamika õpetus Mongooliasse ja niimoodi levis mādhyamika koolkond üle Tiibeti ja Mongoolia.

Tarab Tulku ‘ühtsus kahesuses’ kursus käsitleb madhyamaka filosoofiat ühenduses varasemate koolkondade filosoofilise mõtte arenguga ning seostatuna praktilise meditatsiooni ja teostusega.


link