Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Mae Nang Kwak . Tõnn Sarv

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Nang Kwak.jpg
Mae-posop.jpg

Seda tegelast on vist ka kõik näinud, kes Tai maal ringi liikunud. Ja kuidas siis muidu. Tema ongi see, kes meid igale poole kutsub. Ta peabki nähtaval olema.

Tema nimi on Mae Nang Kwak või lihtsalt Nang Kwak, mõnikord meie kirjapildis ka Nang Gwak. Näeb tavaliselt välja kui imeilus tai rahvariietes neiu. Tema juuksed on pärjatud kuldse või hõbedase krooniga, ta põlvitab, vasakul põlvel rahakott ning parem käsi kutsuvalt üles tõstetud.

See on see zhest, millega idamaades inimesi kutsutakse. Läänemaailmas on sarnane liigutus pigem nagu lehvitamine ärasaatmiseks. Mõnikord võib sellest lausa segadusse sattuda.

Mae Nang Kwak on hea haldjas, kes toob majapidamisse või ärisse head õnne, kliente ja raha. Ta istub sagedasti kassa kõrval ning vaatab ja viipab alati sissepääsu poole, kustkaudu see kõik ju peabki tulema.

Ta on väga austatud ja teda võib leida praktiliselt igas poes, äris, ettevõttes ja paljudes kodudes. Mõnikord on tal ka paksu naisterahva kuju, mõnikord seisab ta püsti, mõnikord on ta hoopis roosa poiss. Aga ta on ikka seesama haldjas. Talle ohverdatakse traditsiooniliselt lillepärgi, jooke, puuvilju ja suitsuküünlaid.

Arvatakse, et ta pärineb tai eel-budistlikust riisi-jumalannast nimega Mae Posop, kes on riisi kasvatava tai rahva hulgas praegugi väga kõrgelt austatud. Too riisi-jumalanna näeb välja üsna sarnane meie haldjale, ainult et ta käsi pole samamoodi üleval, see asemel on tal riisikõrte kimp üle õla. Võimalik, et too riisijumalanna omakorda on pärineb mõnest hindu jumalannast (Parvathi või Lakshmi).

Huvitavaks läheb see lugu aga seetõttu, et ka Jaapanis on üks sarnane tegelane samamoodi populaarne, ainult et too on kassi kujuline. Tema nimi on Maneki Neko. Täpselt niisamuti, üks käpp kutsuvalt üles tõstetud ja viipamas. Ja täpselt niisamuti pidavat tooma head õnne, eriti raha-õnne. Rahakoti asemel on tal vana ja kallihinnaline münt paelaga kaelas.

Selline viipav kass on ka Tai maal, eriti äride akendel, väga populaarne. Enamasti on tal sees väike patareiga töötav mootor, mille tõttu ta ka tõepoolest oma käppa liigutab.

Jaapani legend räägib, kuidas kunagi olevat üks samurai kuskil näinud, kuidas kass talle justkui viipab. Mees läinudki kassi poolt näidatud teed mööda ja pääsenud ohtlikust olukorrast. Kasse peetakse Jaapanis üsna üldiselt ikka õnne toovateks olevusteks.

See kassi "viipamise" liigutus on aga väga sarnane nende liigutustega, mida kassid teevad siis, kui nad endil käpaga nägu "pesevad". Nii jaapanlased kui hiinlased usuvad, et kui kass endal nägu peseb, siis tulevad külalised. Aga mida muud kui külalisi iga äri just ootabki, loogiline ju.

Nõnda siis ei pruugi see meie naishaldja viipamise-lehvitamise liigutus tähendada üksnes kutsumist, vaid võib vabalt meenutada ka nägu peseva kassi liigutust. Kusjuures, nii uskumatu kui see ka ei tundu, on mõnikord sellel meie tai haldjaneiul tõepoolest ka kassi saba taga! Tasub uurimist.

Õigupoolest on see lugu aga veelgi põnevam, sest selle haldja peas on sagedasti müts, mille kuju on täiesti selgelt fallos, täpsemalt glans penis, kui ladina keelt kasutada. Vähe sellest, meie haldjaneiu ise on tihtipeale fallose-kujuliseks tehtud.

Arvatakse, et see seos pärineb varajasest hindu shaivismist ehk Siva kultusest, mis liitus varase tai budismiga võibolla khmeri munkade kaudu kunagi 8. sajandil AD, aga ega päris kindel see ka ei pruugi olla.

Muidu aga on fallose (tai keeles "palad khik") kultus tai kultuuris üsnagi kindlalt ja laialdaselt tuntud ja täiesti normaalne. Kasutatakse neid amulettidena, rikkust, tervist, tugevust ja õnne toovate talismanidena.

Ja sagedasti võib neid näha kõige tavalisemas äris, just samamoodi, sissepääsu poole vaatamas ja kassa kõrval seismas. Tihtipeale veel värskete lillepärgadega kaunistatult ja annetustega ümbritsetult. Ei midagi roppu ega seksikat. Isegi pankades, bussijaamades, kus iganes.

Tundub tõesti, et selles väikeses tai haldjas nimega Nang Kwak saavad kokku väga erinevad kultuurid, uskumused ja traditsioonid.

Kusjuures, et kui kass silmi peseb, tuleb külalisi, seda teadis juba mu vanaema.


link