Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Mahajaana

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Mahajaanasse)
Jump to: navigation, search
Bodhnat.jpg
4 kega avalokiteshvara.jpg
Jokhang burhaan-a.jpg
Dazan18.jpg
Templid jurtades.jpg
Rohe-taara .jpg
Je tsongkhapa.jpg
mahajaana - (Skt. mahāyāna, tib: - theg pa chen po) on termin, mis mõeldi välja suutrates ja sellele vastandati, teine termin – hinajaana.

Mahajaana(skr mahāyāna ‘suur sõiduk’; tb theg pa chen po; hn dasheng; jp daijō), Indias 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j tekkinud budismi suund, mis tõstis esile Buddha õpetuse universaalse iseloomu ning taunis individuaalset vabanemist tähtsustavat konservatiivset budismi.

Viimast hakati m. pooldajate seas nimetama hinajaanaks e ‘väikeseks sõidukiks’.

Sellise nimetusega rõhutati asjaolu, et hinajaana teel saab vabanemisele jõuda vaid väike hulk inimesi, kes mungaks või nunnaks hakates loobuvad ilmalikust elust, m. on aga sobiv kõikidele.

Mahajaanas rõhutatakse bodhisattva ideaali, kes eneses kaastunnet ja mõistmist arendades toimib kõikide olendite vabanemise nimel ja loobub nirvaanast, kuni pole aidanud sinna kõiki teisi.

Mahajaanas on bodhisattvad vastandatud šraavakatele ja pratjekabuddhadele, kes taotlevad vaid iseenese vabastamist ega hooli teistest olenditest.

Mahajaana põhialusteks on ületavate toimingute (skr pāramitā) ja bodhisattva kümne taseme (skr daśabhūmi) õpetus.

Mahajaana alustekstideks on mahajaana suutrad.

Varajaste suutrate loomisaega (2. saj e.m.a kuni 2. saj m.a.j) määratletakse kui varajast m-t. 2.–5. saj kujunesid välja m. filosoofilised koolkonnad, millest tähtsamad on madhjamaka ja joogatšaara.

Seda perioodi võib nimetada keskmahajaanaks.

Hilismahajaana õitses 6.–7. saj kuni 11.–12. saj.

Selle üheks mõjukamaks teoseks on Šāntideva «Bodhitšarjāvatāra ».

Hilismahajaanas kujunes omaette suunana välja vadžrajaana e budistlik tantrism.

Mahajaana raames arenes jõudsalt budistlik kunst, sh skulptuur, mis sai alguse Gandhāra kunstist.

Mahajaana mütoloogias kujunes välja ülirikkalik bodhisattvate ja buddhade panteon.

Rahvalikus budismis mugandusid need erinevateks jumalusteks.

Samuti kujunes välja õpetus buddhaväljadest ja loendamatutest maailmasüsteemidest.

Mahanjaana mütoloogiasse sulandusid erinevate maade ja rahvaste jumalad ning mütoloogilised tegelased, keda hakati pidama seadmusekaitsjateks.

1.–2. saj hakkas budism mahajaana kujul levima Kesk- ja Sise- Aasias, kandudes sealt Ida-Aasiasse, pannes niimoodi aluse Hiina, Korea, Jaapani ja Vietnami budismile.

6.-7. saj algas mahajaana levik Tiibetis, mis pani aluse Tiibeti, Mongoolia, Mandžuuria, Burjaatia, Tõva ja Kalmõkkia budismile.

Ingl Mahāyāna, Mahayana,Great Vehicle, Greater Vehicle.


Mahajaanas on kaks haru: pāramitāyāna ehk suutrate yāna ja mantrajaana (tiib; - sngags kyi theg pa, Skt. mantrayāna).

Mahajaana aluseks on esiteks inimese kaastundlikkus, inimese suhtumine teistesse olenditesse kui iseendaga võrdsetesse ja sellise suhtumise pidamine ka millekski väga vajalikuks iseenese jaoks.

Teine on inimese kui mõistusliku olendi toonitamine.

Mahajaana tekstid on algusest peale olnud kirjalikud ( kirjapandud vastandina alg-budismile,kus tekstid anti edasi suusönaliselt).

Hinajaana, mille alla kuulub ka Theravaada koolkond, neid tekste hakati kirja panema alles pärast seda, kui suuline traditsioon oli juba kaua aega olemas olnud, siis mahajaana tekste kirjutati üles algusest peale.


Mahajaana tekstid,suutrad.


Vanemate suutrate tekkeajaks võiks pidada -1. sajandit, mil nad kirja pandi. Kirjutamist toonitatakse mahajaana suutrates Mahajaana (sanskrit mahāyāna 'suur vanker') nimetatakse ka- budismi põhjapoolne suund.

Mahajaana suutrad annavad inimestele kosmilist tunnetust: maailmasid on tohutul hulgal, nagu liivaterasid Gangese jões; buddhasid on miljoneid ja miljardeid, neid on varem olnud, on tulevikus ja on praegu.


Vimalakīrtinirdeśasūtra ehk “Vimalakīrti õpetuse suutra”.


Selle suutra loomist, peetakse mahajaana budismi tekke oluliseks sammuks ja arvatakse, et tänu sellele suutrale hakkas jõudsalt levima idee, mille järgi ka ilmalikud saavad olla kõrgele tasemele jõudnud budistid, mis on mahajaanas väga tähtis moment.

Mahajaana üldine suundumus on see, et ilma Buddhade abita ei ole võimalik mitte midagi saada.

Aga kuna see kõik toimub mõttetegevuses, siis ei saa öelda, et reaalselt Buddhad aitavad, vaid aitab inimese mõtte sees olev Buddhade kujund.

“Vimalakīrti suutra” ei ole säilinud sanskriti keeles, vaid ainult hiina ja tiibeti keeles.

Arvatakse et kannavad üldiselt nimetust kohe esimestest lehekülgedest peale.

mahajaana aluseks on joogatšaara koolkond AD 500, mis pärineb Asangalt.

Gandārā (praeguse Peshawari) budistlikult mungalt. Jagunemine budismis sai alguse mõni sajand peale Buddha surma, kui edumeelne munk Mahadeva nõudis budistlike tekstide vabamat tölgendusviisi.

Nii tekkis lõhe Theravaada ja Mahasanghika vahel, mis sai Mahajaana koolkonna aluseks.

Hinaajaana (levinud Indias, Tais ja Tseilonil) mahajaana on enam levinud Tiibetis, Hiinas,Koreas, Jaapanis. Suure Sõiduki (Mahajaana) (skr.: mahayana , tib.:theg pa chen po) buda 3 keha kontseptsioon :

  • seadmuskeha (sanskrit.: dharmakaya, tiib.: chos sku),
  • õndsuskeha (sanskrit.: sambhogakaya, tiib.:longs sku),
  • nähtumuskeha (sanskrit.: nirmanakaya, tiib.:sprul sku).

Mahajaana budismi üks oluline omadus on see, et inimese fantaasial võeti piirid ära.

Mahajaana budismis on Õpetuse sümbolitena ajaloolise Sakjamuni kõrval veel palju Buddhasid nagu Amitabha (Amida), Mahavairotsana (Dainichi), Vaisadjaguru (Yakushi) jt.

Jaapanis, mille budismis on suur tähtsus Puhta Maa Õpetusel (Buddhaks saab peale uuestisündi Puhtal Maal), nimetatakse tavaliselt neid, kes on surnud, Buddhadeks (jaap. k. hotoke).

Fantaasiat luues ei tohi ka kedagi tappa, vaid tuleb kõik jätta rahule ja näha kõigis bodhisattvaid hoolimata sellest, et inimolendid ise ei näe endas bodhisattvaid.

Pole olemas ühtset mahajaana õpetust.

Mahajaana õpetused on avaldatud erinevates suutrates.


Nad on köik erinevad.

Sanskrit (keel)
Vana-India klassikaline kirjanduskeel, kuulub indoeuroopa keelkonda.

Jaguneb veedade ja klassikaliseks sanskritiks.

Sanskritis on kirjutatud ka Mahajaana pühakirjad.