Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Manu seadused

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Manu 75.jpg
Manu ja kala.gif
Askeet-India.jpg
Banteaysrey-indra-d.jpg
Deva of Ceremonial.jpg
Ascetic-00.jpg
India-children of pedyari.jpg
India-female.jpg
Gandhara-1.jpg
Indra-saal.jpg
Vishnu-Statue-In-The-Indra-Temple-1874.jpg
Sri Narada Muni 001.jpg
Ravi Varma-Dhannarayan.jpg
Ravana.jpg
India tajmahal 2003.jpg
Buddhist art4998.jpg
Birth of Sri Krishna.jpg


I PEATÜKK

1. Suured targad lähenesid Manu-le, kes istus kokkukogutud meelega, kummardasid tema ees kombekohaselt sügavasti ja ütlesid:

2. "Suvatse, oo jumalik, avaldada meile täpselt ja sobival viisil kõigi (nelja põhilise) kasti (varna) ja vahepealsete kastide pühad seadused.


3. Sest sina, oo Isand, tead ainsana hinge tähendust, (s.o.) riitusi ja tarkust, (õpetatud) Endas-oleleva ( Svayambhu ) terviklikus seadustikus, mis on tunnetamatu ja põhjatu".


4. Kuulanud seda üllameelsete suurte tarkade palvet, austas Tema, kelle jõud on mõõtmatu, neid kombekohaselt ja ütles: "Kuulake!


5. See ( universum ) eksisteeris Pimeduse kujul, mittetajutav, äratundmist võimaldavate tunnusteta, arutlustele kättesaamatu, tunnetamatu, täielikult iseeneses, niiöelda sügavas unes.


6. Siis jumalik Endas-olelev ( Svayambhu, ise) mittetajutav, (kuid) teinud (kõik) selle, põhilised alged ja teised, tajutavad, ilmus vastupandamatu (loova) jõuga ning hajutas pimeduse.


7. Tema, keda võib tunnetada (ainult) sisemise elundiga, kes on peen, tajumatu ja igavene, kelles on kõik loodud olendid ja kes on kujuteldamatu, säras omaenese (tahtel).


8. Tema, soovides tekitada mitmesuguseid olendeid omaenese kehast, lõi mõttega kõigepealt veed ning pani nendesse oma seemne.


9. See (seeme) muutus kuldseks munaks, mis säras võrdselt päikesega; selles (munas) sündis ta Brahman-ina, kogu maailma esiisana.


10. Vett nimetatakse narah, (sest) veed on muidugi Nara järeltulija; kuna need olid tema esimene asukoht (ayana), siis kutsutakse teda Narayana-ks.


11. Sellest (alg)põhjusest, mis on tajumatu, igavene ja nii tõeline kui ka mittetõeline, tekitati see meespool ( Purusha ) , keda tuntakse selles maailmas Brahman-i (nime all).


12. See jumalik asus selles munas terve aasta, siis jaotas ta (ainuüksi) oma mõttega selle kaheks pooleks.


13. Ning nendest kahest poolest kujundas ta taeva ja maa, keskmise osa nende vahele, horisondi kaheksa punkti ja vete igavese asukoha.


14. Iseendast ( atmanah ) kutsus ta esile ka meele, mis on nii tõeline kui mittetõeline, ning meelest samal viisil isekuse, mis valitseb eneseteadlikkuse toimimist (ja on) üleolev.


15. Lisaks suure ja üleva hinge ja kõik kolmest omadusest mõjustatud (saadused) ning viis aistimisobjekte tajuvat elundit vastavalt nende toimimise korrale.


16. Ning, ühendades nende kuue, mõõtmatut jõudu valdava tillukesed osakesed iseenda osakestega, lõi ta kõik olendid.


17. Kuna need kuus tillukeste osakeste (liiki), mis moodustavad (looja) kujundi, sisenevad (a-sri ) nendesse (olenditesse), kutsub tark tema kujundit sarira-ks, (kehaks).


18. Need põhilised alged sisenevad koos toimete ja meelega oma tillukeste osade kaudu kõikide olendite kujundajasse, kadumatusse.


19. Aga nende seitsme väga võimsa Purusha keha (kujundavatest) tillukestest osakestest tõusis esile see (maailm), kadumatu tõusis esile kadumatust.


20. Nendest omandas iga järgmine alge eelmise omaduse, ja sõltuvalt sellest, missuguse koha (järgnevuses) ükski nendest täitis, just niipalju omadusi oli ta määratud valdama.


21. Aga alguses andis ta kõikidele (loodud olenditele) nende mitmesugused nimetused, tegevused ja tingimused, täpselt Veda sõnade järgi.


22. Tema, Isand, lõi ka liigi jumalaid, keda on õnnistatud eluga ja kes ilmnevad tegevuse kaudu; ta lõi Sadhyate peene liigi ning igavese ohverduse.


23. Ent ohverduse õigeks täitmiseks tekitas ta tulest, tuulest ja päikesest kolmekihilise igavese Veda, nimetustega Rik, Yagus ja Saman.


24. Aja ja ajajaotused, kuu majad ja planeedid, jõed, ookeanid, mäed, tasandikud ja ebatasase pinnase.


25. Range lihtsuse, kõne, naudingu, soovi ja viha, kogu selle loodu valmistas ta samal viisil, sest tahtis anda elu kõikidele neile olenditele.


26. Peale selle eraldas ta tegude selgeks eristamiseks vooruse pahest ja tegi olendid mõjutatavaks (vastandite) paaridest, sellistest nagu valu ja nauding.


27. Ent nimetatud viie (alge) tillukeste kaduvate osakeste kaudu on kõik see (maailm) kujundatud kindla korra järgi.


28. Ükskõik missuguse tegevuse laadi Isand igale (olendite liigile) alguses määras, vaid sellega arvestas ta spontaanselt igas järgmises loomises.


29. Kõik, mille ta (esimeses) loomises igaühele omistas, mürgisuse või kahjutuse, leebuse või metsikuse, vooruse või patu, tõe või valskuse, see klammerdus (edaspidi) iseenesest tolle külge.


30. Nii nagu iga aastaaeg omandab aastaaegade vahetudes kindlas järjekorras omaenda erilised tunnusjooned, nii alustavad kehalised olendid (uuesti sündides) taas oma (kindlaksmääratud) tegevusega.


31. Aga maailmade õitsenguks korraldas ta nii, et brahmana, kshatriya, vaisya ja sudra ilmusid tema suust, tema kätest, tema reitest, tema jalgadest.


32. Oma keha jaotades muutus Isand pooleldi meheks ja pooleldi naiseks; selle (naisega) tegi ta Viragi.


33. Aga tea mind, oo pühim teist korda sündinutest, kogu selle (maailma) loojana, keda see meespool, Virag, ise tekitas, olles täitnud askeese.


34. Siis mina, soovides tekitada loodud olendeid, täitsin väga valjusid askeese ning andsin (sellega) elu kuuele suurele targale, loodud olendite isandale.


35. Mariki-le, Atri-le, Angira-sele, Pulastya-le, Pulaha-le, Kratu-le, Praketas-ele, Vasishthal-e, Bhrigu-le ja Narada-le.


36. Nemad lõid seitse teist, suurt säravust valdavat Manu, mõõtmatu võimuga jumalad, jumalate liigid ja suured targad.


37. Yakshasad ( Kubera teenrid, deemonid nimetusega) Rakshasad ja Pisakad, Gandharvad (ehk jumalate muusikud), Apsarasad ( Apsarad ) (ehk jumalate tantsijad), Asurad, (madu-jumalused, kutsutud) Naagade-ks ja Sarpadeks, (lind-jumalused, kutsutud) Suparna-deks ja mitut liiki lakalisi.


38. Välgud, piksenooled ja pilved, ebatäiuslikud (rohita) ja täiuslikud vikerkaared, langevad meteoorid, üleloomulikud hääled, komeedid ja mitmesugused taevased valgusallikad.


39. (Hobusenäolised) Kinnarad, ahvid, kalad, erinevat liiki linnud, veised, hirved, inimesed ja kahe hammastereaga lihasööjad elajad.


40. Suured ja väikesed mardikad, koiliblikad, täid, kärbsed, põrnikad, kõik nõelavad ja hammustavad putukad ja igasugused liikumatud asjad.


41. Selliselt tekitasid need kõrgeltarenenud, askeese täites ja minu korraldusel, kogu (loodu), nii liikumatu kui liikuva, (iga olendi) tema tegude (tulemuste) järgi.


42. Aga ma kinnitan teile, et igasugune tegevus on ette määratud (kuuluma kõigile neile) allloetletud olenditele, nagu ka nende jaotus vastavalt sündimisele.


43. Veised, hirved, kahe hammastereaga lihasööjad elajad, Rakshasad, Pisakad ja inimesed on sündinud üsast.


44. Munast on sündinud linnud, maod, krokodillid, kalad, kilpkonnad ja teised sarnased maismaal ja vees elavad (loomad).


45. Soojast niiskusest ilmuvad nõelavad ja hammustavad putukad, täid, kärbsed, põrnikad ja kõik teised samasugused (olevused) on tekitanud kuumus.


46. Kõik seemnest või pistikutest paljunevad taimed tärkavad edasikandumise tulemusel; üheaastased taimed (on need), mis, kandnud palju õisi ja vilju, hukkuvad pärast viljade valmimist.


47. (Puid), mis kannavad vilju õitsemata, nimetatakse vanaspati (metsa isandad); neid aga, mis kannavad nii õisi kui vilju, nimetatakse vriksha.


48. Aga mitmesugused paljude vartega, ühest või mitmest juurest kasvavad taimed, mitmesugused rohud, ronivad ja roomavad taimed tärkavad kõik seemnest või pistikutest.


49. Need (taimed), mida ümbritseb paljukujuline Pimedus, nende (varasemate elude) tegude tulemus, omavad sisemist teadvust ja kogevad naudingut ning valu.


50. (Mitmesugused) tingimused selles alati kohutavas ja pidevalt muutuvas sünni ja surma ringis, millele loodud olendid on allutatud, on määratud saama alguse Brahman-i (omadest) ja lõppema nende (just mainitud liikumatute olendite omadega).


51. Kui tema, kelle võim on hoomamatu, oli niiviisi loonud universumi ja inimese, siis ta kadus iseendas, varjates korduvalt ühe ajastu teisega.


52. Kui too jumalik ärkab, siis see maailm ergastub; kui ta suigub rahulikult, siis vajub universum unne.


53. Aga kui ta vajub rahulikku unne, siis tegevuse kaudu ilmnevad kehalised olendid lakkavad tegutsemast ja nende meel muutub elutuks.


54. Kui nad on ühtäkki neeldunud selles suures hinges, siis tema, kes on kõikide olendite hing, suigub magusasti, vaba igasugusest hoolitsusest ja tegevusest.


55. Kui see (hing) on sisenenud pimedusse, jääb ta pikaks ajaks (aistimis)elunditega seotuks, kuid ei täida nende toiminguid; seejärel lahkub ta kehalisest kujundist.


56. Sisenedes (ainuüksi) tillukestesse osakestesse rüütatuna taimsesse või loomsesse seemnesse, omandab ta (peene kehaga) seotuse tõttu (uue) kehalise kujundi.


57. Selliselt tema, kadumatu, ärgates ja suikudes (vaheldumisi), taaselustab ja hävitab lakkamatult kogu selle liikuva ja liikumatu (loodu).


58. Olles loonud need (püha seaduse) Normid, õpetas ta neid alguses korra kohaselt ainult mulle; seejärel mina (õpetasin neid) Mariki-le ja teistele tarkadele.


59. Bhrigu retsiteerib teile nüüd täielikult need Normid; see tark on õppinud kõik selle tervikuna minult".


60. Seejärel suur tark Bhrigu, kelle poole Manu oli pöördunud, ütles rahuldatud südamega kõikidele tarkadele: "Kuulake!


61. Kuus teist kõrgeltarenenud, väga võimsat Manu selle Manu soost, kes on Endas-oleleva (Svayambhu) järeltulija ja on järgimööda valmistanud kõik loodud olendid,


62. (On) Svarokisha, Auttami, Tamasa, Raivata, suurt sära valdav Kakshusa ja Vivasvati poeg.


63. Need seitse väga kuulsusrikast Manu, kellede seas esimene on Svayambhuva, valmistasid ja hoidsid seda liikuvat ja liikumatut (loodut), igaüks (temale määratud) ajavahemiku.


64. Kaheksateist nimeshat (silmapilgud, on üks kashtha), kolmkümmend kashthat üks kala, kolmkümmend kalat üks muhurta ja niisama palju (muhurtasid) üks päev ja öö.


65. Päike eraldab päevad ja ööd, nii inimeste kui jumalate omad, öö (mõeldud) loodud olenditele puhkamiseks ja päev pingutamiseks.


66. Kuu on manes'te öö ja päev, aga see jaotatakse kahe nädala kaupa. Pime (kaks nädalat) on nende päev aktiivseks pingutamiseks, valge (kaks nädalat) nende öö magamiseks.


67. Aasta on jumalate päev ja öö, nendel jaguneb see (järgmiselt): pool aastat, mille jooksul päike liigub põhja, on päev, ja mille jooksul see liigub lõunasse, on öö.


68. Aga kuula nüüd Brahmani öö ja päeva ning (maailma) mitmesuguste aegade ( yuga-de) kestvuse lühikest (kirjeldust) vastavalt nende korraldusele.


69. Nad kinnitavad, et Krita aeg (sisaldab) neli tuhat (jumalate) aastat; sellele eelnev hämarus sisaldab niisama palju sadu ja sellele järgnev hämarus on niisama pikk.


70. Ülejäänud kolme aja puhul koos neile eelnevate ja järgnevate hämarustega on tuhanded ja sajad (igaühel) ühe võrra vähendatud.


71. Need kaksteist tuhat (aastat), mida just käsitleti (inimese) nelja eluaja kogupikkusena, moodustavad ühe jumalate eluaja.


72. Aga tea, et jumalate tuhande eluaja kogupikkus (moodustab) Brahmani ühe päeva ja et tema öö on sama pikk.


73. (Vaid) need, (kes) teavad, et Brahmani püha päev lõpeb pärast tuhande (jumalate) eluaja (täitumist) ja et tema öö kestab sama kaua, tunnevad tõeliselt päevade ja ööde (kestvust).


74. Selle päeva ja öö lõppedes ärkab tema, kes magas, ning loob pärast ärkamist meele, mis on nii tõeline kui mittetõeline.


75. Ajendatuna (Brahmani) soovist luua, täidab meel loomise ülesande ennast teisendades, selliselt valmistatakse akasha; nad kinnitavad, et heli on hilisem omadus.


76. Kuid ennast teisendavast akashast tärkab puhas, võimas tuul, mis kannab edasi kõiki lõhnu; nii on omandatud puudutuse omadus.


77. Seejärel tekib ennast teisendavast tuulest särav valgus, mis levib ja peletab pimeduse; on kinnitatud, et nii omandatakse värvuse omadus.


78. Aga ennast teisendavast valgusest (tekib) vesi, millel on maitse omadus, ja veest muld, millel on lõhna omadus; selline on loomine alguses.


79. Varemnimetatud jumalate eluaeg (ehk) kaksteist tuhat (nende aastat), mida on mitmekordistatud seitsmekümne ühe kaupa, (moodustab selle), mida siin nimetatakse Manu ajastuks (Manvantara).


80. Manvantarad, (maailma) loomised ja kaotamised (on) loendamatud; niiöelda meelt lahutades kordab Brahman seda üha uuesti ja uuesti.


81. Krita ajal on Dharma nelja jalaga ja terviklik, ning (on nii ka) Tõde; inimesed ei saavuta midagi ebaõiglusega.


82. Ülejäänud (kolmel ajal) kaotab Dharma (ebaõiglaste) saavutuste ( agama ) tõttu järgimööda igaühes ühe jala, ja varguse, valskuse ning pettuse (üldise leviku) tõttu vähenevad (inimeste omandatud) väärtused (kõiges) ühe neljandiku võrra.


83. Krita ajal (on inimesed) terved, teostavad kõik oma eesmärgid ja elavad neli tuhat aastat, aga Tretas ja (igal) järgmisel (ajal) lüheneb nende elu veerandi võrra.


84. Vedas nimetatud surelike elu, ohvririituste soovitud tulemused ja kehastunud (hingede üleloomulikud) võimed on inimeste vahel vastavalt aja (loomusele) jaotatud viljad.


85. Krita ajal on inimestele (ette nähtud) oma kohustustekogu, teistsugused on need Tretas ja Dvaparas, ning (jällegi) oma (kogu) Kalis, vastavalt sellele, kuidas (need) ajad lühenevad.


86. Krita aja põhiliseks (vooruseks) on kuulutatud askeeside (täitmine), Tretas on selleks (jumalik) teadmine, Dvaparas ohverduste (sooritamine), Kalis ainuüksi heldus.


87. Kuid selle universumi hoidmiseks omistas Tema, kõige säravam, omaette (kohustused ja) tegevused nendele, kes tärkasid tema suust, kätest, reitest ja jalgadest.


88. Brahmanatele omistas ta õpetamise ja (Veeda) uurimise, ohverdamise nende enda ja teiste heaks, (almuste) andmise ja vastuvõtmise.


89. Kshatriatel käskis ta kaitsta inimesi, teha kingitusi, pakkuda ohvriande, uurida (Veedat) ja keelduda sidumast end meeleliste naudingutega.


90. Vaisyal kasvatada karja, teha kingitusi, pakkuda ohvriande, uurida (Veedat), teha käsitööd, laenata raha ja harida maad.


91. Sudrale andis isand ainult ühe kohustuse, teenida alandlikult ühtemoodi neid (teisi) kolme kasti.


92. Inimesele on määratud olema ülalpool naba puhtam (kui allpool); seetõttu Endas-olelev (Svayambhu) on kuulutanud tema puhtaimaks (osaks) tema suu.


93. Kuna brahmana tärkas (Brahmani) suust, kuna ta oli esmasündinu ja kuna ta valdas Vedat, siis ta on õiguspäraselt kogu selle loodu isand.


94. Sest Endas-olelev (Svayambhu), olles sooritanud askeesid, valmistas tema esimesena omaenese suust selleks, et ohverdused antaks üle jumalatele ja manes'tele ja et see universum säiluks.


95. Missugune loodud olend võiks olla kõrgem temast, kelle suu kaudu tarvitavad jumalad jätkuvalt ohvriroogasid ja manes'ed ohverdusi surnutele?


96. Loodud olenditest peetakse kõige imeteldavamateks neid, kes on hingestatud, hingestatutest neid, kes püsivad elus arukuse abil, arukatest inimesi ning inimestest brahmanaid.


97. Brahmanatest neid, (Veedas) õpetatuid, õpetatutest neid, kes mõistavad (ettenähtud kohustuste täitmise vajadust ja viisi), selle teadmise valdajatest neid, kes neid täidavad, täitjatest neid, kes tunnevad Brahmanit.


98. Brahmana sünd on püha seaduse igavene kehastumine, sest ta on sündinud püha seaduse (teostamiseks) ja saab Brahmaniga üheks.


99. Ellu tulnud brahmana on sündinud kõrgeimana maa peal, kõikide loodud olendite isandana, seaduse aardelaeka hoidmiseks.


100. Kõik, mis maailmas leidub, kuulub brahmanale; oma päritolu imeteldavuse tõttu on brahmanal muidugi õigus kõigele.


101. Brahmana sööb alati omaenese toitu, kannab alati omaenese rõivaid, annetab alati omaenese almuseid; teised surelikud püsivad elus brahmana heatahtlikkusest.


102. Selleks, et määrata selgelt seisusekohased kohustused neile, kes kuuluvad teistesse kastidesse, tärkas tark Manu Endas-olelevast ja koostas (püha Seaduse) need Normid.


103. Õpetatud brahmana peab neid hoolikalt uurima ja ta peab neid täpselt õpetama oma õpilastele, aga mitte keegi teine ei (tohi seda teha).


104. Brahmana, kes uurib neid Norme (ja) täidab ustavalt (nendes ettekirjutatud) kohustusi, ei ole kunagi mõtetest, sõnadest või tegudest tärkavast patust määritud.


105. Ta puhastab patust kõik, (kelle hulka läheb), seitse põlve esivanemaid ja seitse põlve järeltulijaid, ja tema üksi on väärt (omama) kogu seda maailma.


106. Selle (tegevuse õppimine) on parim viis kaitsta heaolu, see suurendab mõistmist, tagab kuulsuse ja pika ea, see (viib) ülimasse õndsusesse.


107. Selles (tegevuses) on püha seadus täielikult ette määratud, samuti (inimeste) tegude head ja halvad väärtused ja igipõline käitumisreeglistik, (mida peavad järgima) kõik neli kasti (varna).


108. Käitumisreeglistik on transtsendentne seadus, olgu see õpetatud ilmutatud tekstide või pühitsemise tava järgi; seetõttu peab teist korda sündinud inimene, kes valdab lugupidamist enda vastu, seda alati hoolikalt (järgima).


109. Brahmana, kes kaldub käitumisreeglistikust kõrvale, ei lõika Veda vilju, aga tema, kes järgib seda täpselt, saab täieliku tasu.


110. Targad, kes mõistavad, et püha seadus põhineb sel viisil käitumisreeglistikul, on omandanud hea käitumisviisi olla kogu askeetlikkuse suurepärane allikas.


111. Universumi loomine, armulauareegel, õpilasseisuse määrused ja lugupidamine (Gurude vastu), kõige suurepärasem reegel kümmelda (tagasipöördumisel õpetaja majast),


112. Abielu (seadus) ja (mitmesuguste) abiellumisriituste kirjeldus, suurte ohverduste juhised ja matuseohverduste igavene reegel,


113. Elatusvahendite (omandamise) viiside ja Snataka kohustuste kirjeldus, seaduspärast ja keelatud toitu (käsitlevad reeglid), inimeste ja asjade puhastamine,


114. Naisi puudutavad reeglid, erakute (seadus), kitsendustest lõpliku vabastuse ja maailmast lahtiütlemise (saavutamise viis), kuninga täielik kohustus ja kohtuasjade lahendamise viis,


115. Tunnistajate küsitlemise reeglid, abikaasasid puudutavad seadused, (päranduse ja) jagamise seadus, õnnemänge ja (inimest kahjustavate) ogade eemaldamist (puudutav seadus),


116. Vaisyate ja sudrate käitumist (puudutav seadus), segatud kastide allikas, kõikide kastide seadus hädaajaks ja patukahetsuse seadus,


117. Läbirännete kolmene kord, (heade ja halbade) tegude tulemus, ülima õndsuse (saavutamise viis) ja tegude heade ja halbade omaduste uurimine,


118. Riikide, kastide (gati), perekondade põlised seadused ja väärusulisi ning (käsitööliste ja teiste selliste) ettevõtteid puudutavad reeglid - (seda kõike) kuulutas Manu nendes Normides.


119. Kuna Manu kuulutas need Normid vanasti välja vastusena minu küsimustele, siis õppige teie samuti (kõike seda) minult.


II PEATÜKK

1. Õpi seda püha seadust, mida järgivad (Vedas) õpetatud ja on oma südamesse võtnud vooruslikud, keda ei puuduta kunagi vaenulikud ja ebakorrapärased kiindumused.


2. Tegutseda ainuüksi soovist saada kasu ei ole kiiduväärne, aga vabastust sellest soovist (ei leita) siin (maailmas), sest (sellel) soovil põhineb Veeda uurimine ja Veedas ettekirjutatud tegevuste täitmine.


3. Soov (saada kasu) tärkab muidugi ettekujutusest, et kasu võib saada tegutsedes, ja (selle) ettekujutuse tõttu toimetatakse ohverdusi; vanded ja mõõdukust nõudvad seadused on kõik kantud mõttest, et need annavad oodatud tulemusi.


4. Mitte ühtegi siin (allpool) toodud tegevust ei pea täitma see, kelles ei ole soovi, sest mida (inimene) ka teeb, see on (ajendatud) soovist.


5. See, kes täidab jätkuvalt neid (ettekirjutatud kohustusi) õigesti, jõuab surematuse seisundisse ja saavutab isegi siin (elus) kõikide soovide teostumise, mida on iial eneses kasvatanud.


6. Terviklik Veda on püha seaduse (esmane) allikas, järgnevad tava ja (Veedat rohkem) tundjate vooruslik käitumine, samuti pühade meeste kombed ja (lõpuks) endaga rahulolu.


7. Missuguse seaduse Manu (kellelegi) ka määras, see oli Veedas tervenisti kuulutatud; see (tark oli) kõiketeadev.


8. Kuid õpetatud inimene peaks pärast kõige selle tähelepanelikku vaatlemist teadmise silmaga süüvima ilmutatud tekstide autoriteetse allika kohaselt täielikult oma kohustuste (täitmisse).


9. Sest see, kes kuuletub ilmutatud tekstides ja pühitsetud tavas ettekirjutatud seadusele, omandab kuulsuse siin (maailmas) ja ületamatu õndsuse pärast surma.


10. Aga Sruti (ilmutus) kaudu saavad tähenduse Veeda ja Smriti (tava) kaudu püha seaduse Normid: nendes kahes ei tohiks mingil juhul kahelda, sest nendest särab vastu püha seadus.


11. Iga teist korda sündinu, kes suhtub väitluskunsti Norme aluseks võttes neisse kahte (seaduse) allikasse põlgusega, peab olema vooruslike poolt ateistina ja Veda halvustajana ära tõugatud.


12. Nad kuulutavad Veda, püha tava, vooruslike kombed ja omaenda naudingu neljaks silmanähtavaks vahendiks püha seaduse määratlemisel.


13. Püha seaduse teadmine on määratud neile, kelles ei ole kalduvust varanduse kogumisele ja oma soovide rahuldamisele; neile, kes otsivad püha seaduse teadmist, on ülimaks autoriteediks ilmutus (Sruti).


14. Aga kui kaks püha teksti (Sruti) on vastukäivad, tuleb mõlemaid pidada seaduseks, sest targad on kuulutanud mõlemad kehtivaks seaduseks.


15. (Seega) võib (Agnihotra) ohverdust (soovi korral) teha igal ajal pärast päikesetõusu, enne päikesetõusu või siis, kui päikest ega tähti ei ole näha; nii (on kuulutatud) Veda tekstides.


16. Tea, et temal, kellele on määratud eostamise riitusega (Garbhadhana) algavad ja matuse riitusega (Antyeshti) lõppevad kombetalitused koos pühade väljendite retsiteerimisega, on õigus (uurida) neid Norme, aga mitte ühelgi teisel (ei ole seda õigust).


17. Jumalate loodud maad, mis laiub kahe jumaliku jõe, Sarasvati ja Drishadvati vahel, kutsuvad (targad) Brahmavartaks.


18. Selle maa (nelja põhilise) kast-i ( varna ) ja segatud inimtõugude hulgas seaduspärases järgnevuses (mäletamatutest aegadest) edasiantud kombeõigust nimetatakse vooruslike eluviisiks.


19. Kurude väli, Matsyate, Pankalate ja Surasenakade (maad moodustavad) küll Brahmarshide (brahmanlikud targad) maa, (mis on tähtsuselt) vahetult Brahmavarta järel.


20. Õppigu kõik inimesed kogu maailmas oma mitmesuguseid kombeid sellel maal sündinud brahmanalt.


21. Seda (maad), mis (asetseb) Himavati ja Vindhya (mäestike) vahel Prayagast idas ja Vinasanast läänes (koht, kus Sarasvati jõgi kaob), kutsutakse Madhyadesaks (keskpiirkond).


22. Aga (maa-ala) nende kahe (äsja nimetatud) mäestiku vahel, mis (ulatub) läänepoolse ja idapoolse ookeanini, kutsuvad targad Aryavartaks (aarialaste maa).


23. Seda maad, kus mustad antiloobid hulguvad metsikult, tuleb pidada ohverduste jaoks sobivaks paigaks; sellest erinev (maa-ala on) Mlekkhade (barbarite) maa.


24. Teist korda sündinu peaks elama nendel (ülalnimetatud maadel), aga sudra, kellel ei jätku piisavalt elatusvahendeid, võib asuda kõikjal.


25. Sellega on püha seaduse ja selle universumi tekkelugu teile lühidalt kirjeldatud; õppige (nüüd) kastide (varna) kohustusi.


26. Koos pühade, Vedas ettekirjutatud riitustega tuleb teist korda sündinule teha eostuse ja teisi sakramentaalseid kombetalitusi, mis pühitsevad keha ja puhastavad (patust) selles (elus) ja pärast surma.


27. (Ema) raseduse ajal põletatud ohvriandide, Gatakarmani (sünnijärgne kombetalitus), Kauda (tonsuur ehk paljaks pöetud lagipea) ja Maungibandhana (Munga rohust püha vöö sidumine) abil kõrvaldatakse teist korda sündinust vanematelt saadud rüvetus.


28. Veda uurimisega, pühalike tõotustega, põletatud ohvriandidega, pühade tekstide (retsiteerimisega), kolmekihilise püha teaduse omandamisega, ohverdamisega (jumalatele, Rishidele ja manestele), poegade (sigitamisega), suurte ohverdustega ja (Srauta) riitustega tehakse see (inim)keha kõlblikuks (ühinema) Brahmaniga.


29. Enne nabanööri läbilõikamist tuleb meessoost (lapsele) teha Gatakarman (sünniriitus) ning anda (talle) pühade väljendite retsiteerimise saatel kulda, mett ja võid.


30. Aga (isa tehku või) lasku teha kümnendal või kaheteistkümnendal (päeval pärast sündi) või õnnelikul kuupäeval, õnneliku muhurta ajal ja tähtede soodsa asendi korral Namadheya (lapsele nimeandmise riitus).


31. Brahmana nime (esimene pool peaks tähendama midagi) heaendelist, kshatriyal (olema) seotud võimuga ja vaisyal varandusega, aga sudral (väljendama midagi) põlastusväärset.


32. Brahmana (nime teine pool) olgu õnnele vihjav (sõna), kshatriyal kaitset pakkuv (sõna), vaisyal edukust väljendav (mõiste) ja sudral teenimist tähendav (väljend).


33. Naiste nimed peavad olema lihtsalt hääldatavad, mitte tähendama midagi hirmsat, neil peab olema selge tähendus, need peavad olema meeldivad ja heaendelised, lõppema pikkade täishäälikutega ja sisaldama õnnistussõna.


34. Neljandal kuul tuleb teha lapsele Nishkramana (esmakordne väljumine majast), kuuendal kuul Annaprasana (esimene toitmine riisiga) ja valikuliselt (ükskõik missugune teine) heaendeline kombetalitus, mida nõuab perekonna (kombetavand).


35. Vastavalt ilmutatud tekstidele tuleb kõikidele teist korda sündinud meestele teha teisel või kolmandal aastal vaimsete omaduste heaks Kudakarman (tonsuur).


36. Brahmana pühitsemine (upanayana) tuleb teha kaheksandal aastal pärast eostamist, kshatriya (pühitsemine) üheteistkümnendal pärast eostamist, aga vaisya pühitsemine kaheteistkümnendal.


37. Brahmana pühitsemine, kes tahab hästi tunda salajast õpetust, peab toimuma viiendal (aastal pärast eostamist), kshatriya (pühitsemine), kes tahab saada võimsaks, kuuendal ja vaisya (pühitsemine), kes soovib olla (edukas oma) äris, kaheksandal.


38. Brahmana Savitri (pühitsemine) ei tohiks jääda hiljemaks kuueteistkümnendast aastast (pärast eostamist), kshatriyal kahekümne teisest aastast ja vaisyal kahekümne kuuendast aastast.


39. Pärast seda (aega) muutuvad nendesse kolme kasti kuuluvad (inimesed), kes ei olnud pühitsetud õigel ajal, vratyateks (väljapool kaste olijateks), kõrvaldatuteks Savitrist (pühitsemine) ja aarialaste poolt põlastatuteks.


40. Selliste inimestega, kui nad ei ole puhastunud vastavalt korrale, ärgu brahmana kunagi, isegi kitsikuseajal, sidugu end ei Veda ega abielu kaudu.


41. Õpilased kandku (oma kasti) korra kohaselt üleriietena mustade antiloopide, täpiliste hirvede ja sikkude nahku ning kanepist, linast või villast valmistatud (alusrõivaid).


42. Brahmana vöö peab koosnema kolmekordselt põimitud siledast ja pehmest Munga rohust paelast, kshatriya (oma) Murva kiududest valmistatud vibunöörist ning vaisya (oma) kanepikiududest.


43. Kui Munga rohi (ja nii edasi) ei ole kättesaadav, võivad (vööd) olla valmistatud Kusa, Asmantaka ja Balbaga (kiududest) ühe kolmekordse sõlmega või kolme või viie (sõlmega vastavalt perekonna tavale).


44. Brahmana ohverdusnöör peab olema valmistatud puuvillast, (peab olema) punutud paremale (ja koosnema) kolmest lõngast, kshatriya oma kanepikiududest (ja) vaisya oma villalõngadest.


45. Vastavalt pühale seadusele peab brahmana (kandma) Bilva või Palasa saua, kshatriya Vata või Khadira (saua ja) vaisya Pilu või Udumbara (saua).


46. Brahmana sau peab olema nii pikk, et see puudutab tema juukseotsi, kshatriyal ulatub otsaesiseni (ja) vaisyal nina(otsani).


47. Kõik sauad olgu sirged, vigadeta, meeldivad vaadata, need ei tohiks inimesi kohutada, nende koor olgu veatu ja tulest kahjustamata.


48. Võtnud valiku järgi saua, kummardanud päikesele ja kõndinud ümber tule, pöörates selle poole oma parema käe, palugu (õpilane) almusi ettenähtud korra järgi.


49. Pühendatud brahmana peaks paluma, alustades (oma soovi sõnaga) käskijanna (bhavati); kshatriya, paigutades (sõna) käskijanna keskele, aga vaisya, paigutades selle sõna (väljendi) lõppu.


50. Palugu ta alguses toitu oma emalt või õelt või emapoolselt tädilt või (mõnelt teiselt) naissoost isikult, kes ei häbista teda (keeldumisega).


51. Kogunud toitu (mitmelt isikult) nii palju kui vaja ja teatanud sellest pettuseta oma õpetajale, söögu ta, pöörates oma näo ida suunas ja puhastades end enne lonksu veega.


52. (Tema toit annab) pika elu, kui ta sööb näoga ida poole, kuulsuse, kui ta pöördub lõuna poole, heaolu, kui ta pöördb lääne suunas ja tõearmastuse, kui ta seisab näoga itta.


53. Söögu teist korda sündinu alati oma toitu keskendunud meelega, sooritades enne pesemisrituaali, ning pärast sööki puhastagu ta end nõuetekohaselt veega ja piserdagu (oma pea) õõnsusi.


54. Kummardagu ta alati oma toitu ning söögu seda põlastuseta, rõõmustagu seda nähes, ilmutagu rahulolu ning palvetagu, et ta võiks seda alati saada.


55. Toit, mida on alati kummardatud, annab tugevust ja mehelikku jõudu, kuid lugupidamist avaldamata sööduna hävitab see neid.


56. Ärgu ta pakkugu kellelegi ülejääke ning hoidugu söömast (söögikordade) vahepeal, ärgu ta söögu üleliia ega mingu (pärast sööki) kuhugi ennast puhastamata.


57. Ülemäärane söömine kahjustab tervist, kuulsust ning taevast (õndsust), see takistab vaimsete harjumuste (omandamist) ning on jälk inimeste seas; seepärast peaks seda hoolikalt vältima.


58. Rüübaku brahmana alati vett käe (tirtha) Brahmanile pühitsetud osast või Ka'le (Pragapati) pühitsetud osast või jumalatele pühitsetud (osast), aga mitte kunagi manes'tele pühitsetud osast.


59. Pöidla juurel olevat (osa) nimetatakse Brahmanile pühitsetud tirtha'ks, (väikese) sõrme juurel olevat osa Ka'le (Pragapati) pühitsetud tirtha'ks, (sõrmede ehk tirtha) otstel olevat (osa) jumalatele pühitsetuks ja allpool (nimetissõrme ja pöidla vahel) olevat osa (tirtha) manes'tele pühitsetuks.


60. Rüübaku ta vett esialgu kolm korda, seejärel pühkigu kaks korda suud ja lõpuks puudutagu veega (pea) õõnsusi, hinge ja mõistuse (asukohta).


61. See, kes tunneb püha seadust ning nõudleb puhtust, täidab alati rüüpamise riituse veega, mis ei ole kuum ega vahune, (kirjeldatud) tirtha't kasutades, üksildases paigas ning pöördudes itta või põhjasse.


62. Brahmana puhastub veega, mis jõuab tema südamessa, kshatriya veega, mis jõuab tema kurku, vaisya veega, mille on võtnud oma suhu (ning) sudra veega, mida on puudutanud (oma huulte) tipuga.


63. Teist korda sündinut kutsutakse upavitin'iks, kui tema parem käsi on tõstetud (ja ohverdusnöör või selle alla jääv rõivas lebab vasakul õlal); (kui tema) vasak (käsi) on tõstetud (ja nöör või selle alla jääv rõivas lebab paremal õlal, kutsutakse teda) prakinavitin'iks, ning nivitin'iks, kui see ripub selja pealt (sirgelt) alla.


64. Kui tema vöö, (pealisriietuseks kasutatav) nahk, tema sau, tema ohverdusnöör (ja) tema veekruus on vigastatud, siis tuleb need visata vette ja võtta pühasid vormeleid retsiteerides uued.


65. Kesanta kombetalitus (juuste pügamine) tuleb korraldada brahmanale kuueteistkümnendal aastal (peale eostamist), kshatriyale kahekümne teisel ja vaisyale kaks (aastat) pärast seda.


66. Kõik need (kombetalitused) tuleb keha pühitsemiseks korraldada õigel ajal ja õiges korras (ka) naistele, aga ilma pühasid tekste (retsiteerimata).


67. Abiellumistseremoonia on vedalik sakrament naistele (ja võrdub pühendamisega), abikaasa teenimine (on samaväärne) elamisega õpetaja juures (tema majas) ja kohustused majapidamises (võrduvad) püha tule (igapäevase) kummardamisega. 68. Sellega on antud juhised teist korda sündinu pühendamiseks, mis tähendab (uut) sündi ning puhastab pattudest; õpi (nüüd) tundma kohustusi, mida nad peavad seejärel ise täitma.


69. Sooritanud pühendamise (riituse), peab õpetaja kõigepealt andma (õpilasele) isiklikud puhastumise, käitumise, tulekummardamise ja hämaruseaja palvuste (reeglid).


70. Aga (õpilane), kes kavatseb alustada (Veda) uurimist, peab saama juhised pärast seda, kui on rüübanud vett vastavalt (püha seaduse) Normidele, teinud Brahmangali, (pannud selga) puhtad riided ja on võtnud oma elundid vajaliku kontrolli alla.


71. Veda (õpetunni) alguses ja lõpus peab ta embama õpetaja mõlemat jalga (ja) ta peab õppima oma käsi koos hoides; seda nimetatakse Brahmangaliks (peopesade ühendamine Veda pärast).


72. Ta peab embama õpetaja (jalgu) ristatud kätega ja puudutama vasakut (jalga) oma vasaku (käega) ning paremat (jalga) oma parema (käega).


73. Aga temale, kes kavatseb uurimisega alustada, peab õpetaja alati väsimatult kordama: "Hei! Loe ette!". Ta peab lõpetama, (kui õpetaja ütleb): "Nüüd olgu vaheaeg!".


74. Hääldagu ta Veda (õppetunni) alguses ja lõpus alati silpi "Om", niikaua kui (õppetunnile) eelnev silp Om ei libise ära (temast) ja niikaua kui sellele järgnev ei vaibu ära.


75. Võtnud istet (Kusa rohu kõrtel) otstega itta, puhastunud Pavitrade (Kusa ruhu kõrred) kaudu ja pühitsetud hingamise (Pranayama) kolme tagasihoidmisega, on ta vääriline (hääldama) silpi Om.


76. (Olendite isand) Pragapati (nõndaöelda) lüpsis kolmest Vedast välja helid A, U ja M ning (Vyahritid) Bhuh, Bhuvah, Svah.


77. Peale selle Pragapati, kes elab kõrgeimas taevas (Parameshthin), (niiöelda) lüpsis kolmest Vedast välja selle Savitrile (Savitri) pühitsetud Rik-värsi, mis algab sõnaga "tad", üks jalg igastühest.


78. Vedat tundev brahmana, kes retsiteerib mõlemal videvikuajal seda häälikut ja seda (värssi), millele eenevad Vyahritid, omandab (kogu) hüve, mida annetab Vedade (retsiteerimine).


79. Teist korda sündinu, kes kordab neid kolme iga päev tuhat korda väljaspool (küla), vabaneb kuu aja jooksul isegi suurest süüst nagu uss kestast.


80. Brahmana, kshatriya või vaisya, kes jätab selle Rik-värsi (retsiteerimise) ja nendele (ettenähtud) riituste õigeaegse (sooritamise) hooletusse, on vooruslike seas häbistatud.


81. Tea, et kolm kadumatut Mahavyahritit, milledele eelneb häälik "Om" ja (järgneb) kolmejalaline Savitri, on Veda peasissepääs ning värav, mis viib (ühenduseni) Brahmaniga.


82. See, kes retsiteerib seda (värssi) väsimatult iga päev kolme aasta jooksul, ühineb (pärast surma) kõrgeima Brahmaniga, liigub vabalt nagu õhk ja omandab eeterliku kuju.


83. Ühesilbiline sõna "Om" on kõrgeim Brahman, hingamise (kolm) tagasihoidmist on parim askees, aga miski ei ole Savitrist tõepärasem kui vaikus.


84. Kõik Vedas ettenähtud riitused, põletatud ohvriannid ja (teised) ohverdused kaovad, aga tea, et silp (Om) on kadumatu ja (on) Brahman (ning) olendite Isand (Pragapati).


85. Sosinal öeldud palvetest ohvriand on (Veda) reeglite kohaselt tehtud ohverdusest kümme korda mõjusam; (teistele) kuuldamatu palve ületab selle sada korda ning mõtteline (pühade tekstide retsiteerimine) tuhat korda.


86. Neli Pakayagnat ja (Veda) reeglitega ette kirjutatud ohverdused ei ole kõik koos väärt kuueteistkümnendikku osa sosinal öeldud palvetes seisnevast ohverdusest.


87. Aga kaheldamatult jõuab brahmana kõrgeima eesmärgini vaid palveid sosistades; tema, kes kohtleb sõbralikult (kõiki olevusi), on kuulutatud (õigeks) brahmanaks, täitku (ta siis) teisi (riitusi) või jätku need hooletusse.


88. Tark mees peab püüdma talitseda oma elundeid, mis toimivad ohjeldamatult ahvatlevate meeleliste objektide keskel, nagu kaarikujuht oma hobuseid.


89. Ma loetlen õigesti (ja) täpselt vastavas järjestuses need üksteist elundit, mida on nimetanud varemmainitud targad.


90. (Nimelt) kõrv, nahk, silmad, keel ja viiendana nina, anus, paljunemiselund, käed ja jalad ning kümnendana kõne(organ).


91. Viit nendest, kõrva ja sellele järgnevaid, nimetatakse tajumiselunditeks ja viit nendest, anust ja sellele järgnevaid, tegutsemiselunditeks.


92. Tea, et sisemine elund (manas) on üheteistkümnes, mis oma omadustelt kuulub mõlemasse (rühma); kui see on allutatud, siis on need mõlemad rühmad kontrollitud.


93. Oma elundite kiindumise korral (meelelistesse naudingutesse) tõmbab inimene kahtlemata kaela süü, aga kui ta kontrollib neid täielikult, siis ta on (oma eesmärkide saavutamisel) edukas.


94. Soovi ei saa kunagi kustutada soovitud asjade nautimisega, see muutub ainult tugevamaks nagu gheega (toidetud) tuli.


95. Kui üks saab kätte kõik need (meelelised naudingud) ja teine ütleb lahti neist kõigist, siis lahtiütlemine kõikidest naudingutest on kaugelt parem kui nende saavutamine.


96. Neid (elundeid), mis on tugevasti kiindunud meelelistesse naudingutesse, ei saa ohjeldada (naudingutest) keeldumisega niisama tõhusalt kui (tõelise) teadmise püsiva otsimisega.


97. Vedade (uurimine), heldus, ohverdamine, ükski iseendale pealesunnitud ohjeldamine või askees ei kindlusta kunagi (tasu) sellele, kelle süda on (meelelisusest) saastatud.


98. Oma elundid on (tõeliselt) allutanud see, kes (midagi) kuuldes, puudutades ja nähes, maitstes ja haistes ei rõõmusta ega kurvasta.


99. Aga kui üks neist elunditest libiseb (kontrolli alt) ära, siis libiseb (inimese) tarkus tema juurest ära, just nagu vesi (voolab) välja läbi (veekandja) nahklähkri ühe (katkise) paiga.


100. Kui ta hoiab kõik (kümme) elundit ja samuti meele kontrolli all, võib ta saavutada kõik eesmärgid oma keha Yogale allutamata.


101. Seisku ta hommikusel hämaruseajal Savitrit pomisedes, kuni ilmub päike, aga (retsiteerigu ta seda) õhtul istudes, kuni tähtkujud muutuvad selgelt nähtavateks.


102. Tema, kes pomiseb hommikusel hämaruseajal seistes (Savitrit), kõrvaldab (eelneva) öö jooksul kogunenud süü, aga tema, kes (retsiteerib seda) õhtul istudes, hävitab päeva jooksul tehtud patu.


103. Aga temalt, kes ei (palveta) seistes hommikul ega istudes õhtul, võetakse nagu sudralt kõik aarialase kohustused ja õigused.


104. Tema, kes (soovib) täita (retsiteerimise) päevast kombetalitust, võib retsiteerida Savitrit vee ääres või metsa tõmbudes, kontrollides oma elundeid ja keskendades meele.


105. Ei siis, kui (uuritakse) Veda täiendavaid traktaate ega siis, kui (retsiteeritakse) Veda päevast osa, ei tule pöörata tähelepanu keelatud päevadele, samuti siis, kui (korratakse) põletisohverduste korral nõutud pühasid tekste.


106. Igapäevase retsiteerimise korral ei ole keelatud päevi, sest see on kuulutatud Brahmasattra'ks (Brahmanile pakutud igavene ohverdus), pealegi asendab Veda põletisohverdust ning on (isegi) kiiduväärne, et (loomulik ilming, mis nõuab) Veda uurimise lõpetamist, toimub Vashati hüüetes.


107. Temale, kes puhtana ja oma elundeid kontrollivana retsiteerib aasta jooksul iga päev Vedat vastavalt reeglitele, voolab selle (igapäevase retsiteerimise) tõttu alati külluslikult rõõska ja hapupiima, chee'd ja mett.


108. Pühendatud aarialane ohverdagu iga päev põletist pühal tulel, kerjaku toitu, magagu maapinnal ja olgu oma õpetajale kasulik, kuni (ta täidab koju pöördumisel) Samavartana (kombetalituse).


109. Vastavalt pühale seadusele tohib õpetada (Vedat järgnevatele) kümnele (isikule, nimelt) õpetaja pojale, sellele, kes soovib teenida (jumalat), kes jagab teadmisi, kes tahab kõigest hingest täita seadust, kes on puhas, abielu või sõprusega seotud isikule, kes omab vaimuandeid, kes kingib raha, kes on aus ja sugulasele.


110. Palumata ei tohi selgitada kellelegi (midagi), ka ei tohi (vastata) sellele, kes küsib asjatundmatult; käitugu tark, kuigi ta teab (vastust), inimeste seas tobuna.


111. Kui üks inimene selgitab (midagi) ebaseaduslikult ja teine küsib (midagi) ebaseaduslikult, siin nendest kahest üks (või mõlemad) sureb või tõmbab endale (teiste) vaenulikkuse.


112. Kui voorus ja jõukus ei ole (omandatud õpetamisega) ega vähemasti kohase kuulekusega, siis sellisele (pinnasele) ei tohi külvata püha teadmist, nii nagu head seemet ei (tohi) visata viljatule maale.


113. Isegi äärmise kitsikuse ajal peaks Veda õpetaja pigem surema oma teadmisega, kui külvama seda viljatule pinnasele.


114. Püha Õpetus tuleb brahmana juurde ja ütleb talle: "Ma olen sinu aare, hoia mind, ära anna mind edasi naeruvääristajale; nii hoituna muutun ma ülimalt tugevaks.


115. Aga anna mind, sinu kallisvara, edasi brahmanale, keda sa tead olevat puhta, allutatud tajudega, kasina ja hoolitseva".


116. Aga tema, kes omandab Veda ilma loata sellelt, kes seda retsiteerib, võtab endale Veda varastamise süü ja langeb põrgusse.


117. (Õpilane) peab kõigepealt austusega tervitama seda (õpetajat), kellelt ta sai (teadmise), mis on suunatud maistele asjadele, Vedale või Brahmanile.


118. Brahmana, kes valitseb ent täielikult, kuigi tunneb ainuüksi Savitrit, on parem sellest, kes tunneb kolme Vedat, (aga) ei kontrolli ennast, sööb (igasuguseid) toite ja müüb (igasuguseid asju).


119. Ei tohi istuda diivanile ega istmele, mille on hõivanud austusväärsem; see, kes on hõivanud diivani või istme, peab austusväärsema lähenedes tõusma püsti ja (seejärel) teda tervitama.


120. Sest noore mehe elulised hingused kerkivad vanema lähenedes üles, et kehast lahkuda; tõustes temaga kohtumisel ja teda tervitades kogub ta need taas.


121. Tema, kes harjumuspäraselt tervitab vanemaid ja avaldab nendele alati lugupidamist, saavutab nelja (asja, nimelt) elu pikkuse, teadmise, kuulsuse (ja) jõu, kasvu.


122. Pärast tervitus(sõna) peab vanemat tervitav brahmana avaldama oma nime, öeldes: "Ma olen N. N."


123. Nendele (isikutele), kes nime ütlemisel ei mõista tervituse (tähendust), peab tark ütlema: "See olen mina"; samal viisil (peab ta pöörduma) kõikide naiste poole.


124. Tervitades peab ta hääldama pärast oma nime sõna "bhoh"; targad on kinnitanud, et "bhoh" on sama loomusega, mis (kõik tõelised) nimed.


125. Seejärel tuleb brahmanat vastu tervitada: "Olgu sul pikk iga, oo tasane!" ja (kõnetatud isiku) nime lõppu tuleb lisada häälik "a", sellele eelnev häälik tuleb jätta kolme mora pikkuses hääldamata.


126. Brahmanat, kes ei tunne vastutervitamise korda, ei pea õpetatud inimene tervitama; too on isegi sama, mis sudra.


127. Pärigu ta brahmanat kohates temalt (tervise) kohta (sõnaga) kusala, kshatriyalt (sõnaga) anamaya, vaisyalt (sõnaga) kshema) ja sudralt (sõnaga) anarogya.


128. Selle poole, kes on pühendatud (Srauta ohverduse toimetamisse), ei tohi pöörduda nime kaudu, isegi kui too on noorem; püha seaduse tundja peab sellise (inimesega) rääkides kasutama (abisõna) "bhoh" ja (asesõna) "bhavat" (teie kõrgeausus).


129. Aga naisele, kes on teise mehe abikaasa ega ole veresugulane, peab ta ütlema: "Proua" (bhavati) või "Armastatud õde!"


130. Oma emapoolsetele ja isapoolsetele onudele, äiadele, ametijärgsetele preestritele (ja teistele) auväärsetele isikutele peab ta ütlema: "Ma olen N. N." ja tõusma (nendega kohtumiseks), isegi kui nad on (temast) nooremad.


131. Emapoolset tädi, emapoolse onu naist, ämma ja isapoolset tädi tuleb austada nagu oma õpetaja naist; nad on tema õpetaja naisega võrdsed.


132. Oma venna naise (jalgu), kui ta kuulub samasse kasti (varna), tuleb emmata iga päev, aga (teiste) isapoolsete ja emapoolsete sugulaste naiste (jalgu) tuleb kaisutada ainult reisilt tagasipöördumisel.


133. Isa ja ema õde ja oma vanemat õde tuleb kohelda nagu oma ema, kuid ema on nendest austusväärsem.


134. Kaaskodanikke kutsutakse sõpradeks (ja võrdseteks ka siis, kui üks on) kümme aastat (teisest vanem), (sedasama) peent kunsti harrastavaid inimesi (ka siis, kui üks on) viis aastat (teisest vanem), Srotriyaid (ka siis, kui nende vanusevahe on) kolm aastat, aga veresugulasi ainult (siis, kui) vanusevahe on väga väike.


135. Tea, et kümneaastane brahmana ja sajaaastane kshatriya on isa ja poja suhetes teineteisega samaväärsed, aga neist kahest on brahmana isa.


136. Jõukus, sugulased, iga, riituste (täitmine) ja viiendana püha teadmine on austusväärsed mõisted, aga iga järgmine (ajend) on kaalukam (kui eelmised).


137. Ükskõik mida kolme (kõrgemasse) kasti kuuluv inimene neist viiest rohkem valdab, olgu koguse või sisu poolest, see väärib nende austust; (sama kehtib) ka sudra kohta, kes on sisenenud (oma elu) kümnendasse (dekaadi).


138. Teed tuleb anda vankris sõitjale, üle üheksakümne aastasele, haigele, koormakandjale, naisele, Snatakale, kuningale ja peigmehele.


139. Nendest kõikidest, kui nad kohtuvad (ühel ajal), tuleb Snatakat ja kuningat (rohken) austada, aga kui (kohtuvad) kuningas ja Snataka, siis osutab kuningas viimasele lugupidamist.


140. Brahmanat, kes pühendab õpilase ja õpetab talle Vedat koos Kalpa ja Rahasyatega, kutsutakse õpetajaks (akarya, nimetatakse viimasena).


141. Aga seda, kes oma ülalpidamiseks õpetab ainult osa Vedast või ka ainult Veda Angaid, nimetatakse nooremõpetajaks (upadhyaya).


142. Brahmanat, kes täidab (Veda) reeglite kohaselt riitusi, Garbhadhanat (eostamisriitus) ja teisi ning toidab (last), nimetatakse Guruks (auväärne).


143. Seda kes, olles (korra kohaselt selleks) valitud, täidab Agnyadheya, Paukayagnate (ja Srauta) ohverdusi, kutsutakse (oma) teenistuskohustusi täitvaks preestriks.


144. Sellesse, kes täidab tõsimeelselt oma mõlemad kõrvad Vedaga, peab (õpilane) suhtuma nagu oma isasse ja emasse; ta ei tohi teda kunagi solvata.


145. Õpetaja (akarya) on kümme korda auväärsem nooremõpetajast (upadhyaya), isa sada korda õpetajast, aga ema tuhat korda isast.


146. Nendest, kellest üks annetab loomuliku sünni ja teine Veda (teadmise), on Veda annetaja auväärsem isa, sest sünd Veda pärast (kindlustab) igavese (tasu) nii selles (elus) kui pärast surma.


147. Arvestagu ta, et kui tema vanemad sigitasid ta vastastikusest kiindumusest ning ta sündis (oma ema) üsast, (sai ta vaid looma tühise) elu.


148. Aga see sünd, mille annab talle Savitri kaudu Vedat terviklikult tundev õpetaja vastavuses seadusega, on tõeline ning vabastab vanusest ja surmast.


149. (Õpilane) peab teadma, et ka seda, kes toob talle kasu Veda (õpetamise) kaudu, olgu seda vähe või palju, nimetatakse selle kasu tõttu, mida Veda (õpetamisest on saadud), nendes (Normides) tema Guruks.


150. Brahmana, kes annetab sünni Veda pärast ja õpetab kirjeldatud kohustusi, saab seaduse kohaselt elatanud inimese õpetajaks, isegi kui on ise alles laps.


151. Noor Kavi, Angirase poeg, õpetas oma (sugulasi, kes olid küllalt vanad, et olla) isad, ning kuna ta tundis nendest paremini (püha) teadmist, kutsus ta neid "väikesteks poegadeks".


152. Meelepaha tundes küsisid nad selle kohta jumalatelt, ja jumalad kogunesid ning vastasid: "Laps kõnetas teid õigesti.


153. (Inimene), kes ei tunne (püha) teadmist, on muidugi laps, aga see, kes õpetab talle Vedat, on tema isa, sest (targad) on alati nimetanud teadmatut lapseks ning Veda õpetajat isaks".


154. Suurus ei tule aastate, valgete (juuste), varanduse ega (võimsate) sugulaste kaudu. Targad on teinud selle seaduse - suur on tema, kes on õppinud Vedat koos Angadega (Anukana).


155. Brahmanate vanemus tuleneb (pühast) teadmisest, kshatriyate vanemus vaprusest, vaisyate vanemus teravilja (ja teiste kaupade) rohkusest, aga sudrate vanemus ainuüksi east.


156. Seega ei peeta inimest auväärseks seepärast, et tema pea on hall; jumalad peavad auväärseks teda, kes tunneb hästi Vedat, olgugi ta noor.


157. Nagu puust elevant, nagu nahast antiloop, selline on ka õpetamata brahmana; need kolm on üksnes (neid tähistavad) nimetused.


158. Nagu eunuhh on naistega viljatu, nagu lehm on sigimatu lehmaga ja nagu mitteteadjale tehtud kingitus ei too tasu, niisamuti on kasutu brahmana, kes ei (tunne) Rik'e.


159. Loodud olendeid tuleb juhendada nende heaolu (pärast) neile piina põhjustamata, ning (õpetaja), kes tahab (järgida) püha seadust, peab kõnelema meeldivalt ja leebelt.


160. See, kelle kõne ja mõtted on puhtad ning alati täiuslikult valvatud, saavutab tõesti kogu tasu, mille annetab Vedanta.


161. Ärgu ta, isegi valu korral, (rääkigu teisi) hingepõhjani solvavate (sõnadega), ärgu ta kahjustagu teisi mõtetes ega tegudes, ärgu ta kõnelgu sõnu, mis panevad (teisi) teda kartma, sest see takistab teda jõudmast taevasse.


162. Brahmana peab alati hoiduma austuse nagu mürgi eest ning soovima alati (kannatada) halvakspanu tõttu, nagu (unistaks ta) nektarist.


163. Sest see, keda põlatakse, (ei või kunagi) magada rahuliku meelega, ärgata rahuliku meelega ega kõndida rahuliku meelege inimeste seas, aga põlastaja hukkub täielikult.


164. Teist korda sündinu, kes on pühitsetud (ülalkirjeldatud viisil) õigesti, hakkab järk-järgult ja üha rohkem täitma mitmesuguseid askeese, mis on kohustuslikud (nendele, kes) uurivad Vedat.


165. Aarialane peab uurima Vedat terviklikult koos Rahasyatega, täites samal ajal mitmesuguseid (Veda) reeglites ettenähtud askeese ja tõotusi.


166. Korraku askeese täita sooviv brahmana kogu aeg Vedat, sest Veda uurimine on kuulutatud brahmana kõrgeimaks askeesiks selles maailmas.


167. See teist korda sündinu, kes retsiteerib iga päev Vedat üksinduses ja oma võimete piiril isegi auvanikuid kandes, täidab kindlasti jäägitult kõrgeimat askeesi.


168. Teist korda sündinu, kes ei ole Vedat uurinud ja pühendub teistesse (ning ilmalikesse uuringutesse), langeb peagi, isegi eluajal, sudra ja tema järeltulijate tingimustesse.


169. Ilmutatud tekstide käskude kohaselt toimub aarialase esimene sünd tema (loodusliku) ema kaudu, teine (toimub) Munga rohust vööd sidudes ning kolmas (Srauta) ohverduse (täitmisse) pühendamisel.


170. Nendest (kolmest) on Munga rohuga sümboliseeritud ametissenimetamine sünd Veda pärast; on kuulutatud, et selle (sünni) puhul on Savitri (värss) tema ema ja õpetaja tema isa.


171. Õpetajat nimetatakse (õpilase) isaks, sest ta annetab Veda; keegi ei saa täita (püha) riirtust enne ametissenimetamist Munga rohust vööga.


172. (See, kes ei ole pühendatud), ei tohi hääldada (ühtegi) Veda teksti peale (nende, mis on nõutud) teha matuseriituste tegemiseks, sest ta on enne Vedast sündimist sudra tasandil.


173. Pühendatud (õpilane) peab oskama anda tõotusi ja uurima etteantud reegleid järgides järk-järgult Vedat.


174. Samasuguseid rõivastusesemeid nahast, pühitsetud lõngast, vööd, saua ja alusriideid, mida (õpilane) peab (pühendamisel) kandma, tuleb (kanda ka) tõotuste (andmisel).


175. Aga õpilane, kes elab koos oma õpetajaga, peab järgima järgnevaid kitsendavaid reegleid, kontrollides sündsalt kõiki elundeid vastavalt oma vaimsete väärtuste kasvule.


176. Iga päev pärast kümblemist ja puhastumist peab ta pakkuma jumalatele, tarkadele ja manes'tele vee joogiohvri, kummardama jumalate (kujutisi) ja asetama põletist (pühale tulele).


177. Keeldugu ta meest, lihast, lõhnaainetest, vanikutest, (toidu) maitseainetest, naistest, kõikidest hapnenud ainetest ning ebaõiglusest elusolendite vastu.


178. (Oma keha) võidmisest, silmade jumestamisest, jalatsite ja vihmavarju (või päevavarju) kasutamisest, meelelistest soovidest, vihast, ahnusest, tantsimisest, laulmisest ja (muusikariistadel) mängimisest,


179. Õnnemängudest, kasututest vaidlustest, keelepeksust ja valetamisest, naiste vaatamisest ja puudutamisest ning teiste solvamisest.


180. Magagu ta alati üksinda, ärgu ta kunagi raisaku oma mehelikkust; see, kes raiskab tahtlikult oma mehelikkust, murrab oma tõotuse.


181. Teist korda sündinud õpilane, kes on une ajal tahtmatult raisanud oma mehelikku jõudu, peab kümblema, kummardama päikest ja seejärel pomisema kolm korda Rik-värssi (algussõnadega) "Pöördugu mu jõud tagasi mu juurde".


182. Mingu ja toogu ta veega täidetud poti, lilli, lehmasõnnikut, mulda ja Kusa rohtu, niipalju kui (tema õpetaja poolt) nõutud, ning mingu päeviti toitu kerjama.


183. Puhas õpilane toogu päeviti toitu majadest, mille omanikud tunnevad (küllaldaselt) Vedat ja (täidavad) ohverdusi ning keda tuntakse (oma seaduspäraste) kohustuste (järgimise) poolest.


184. Ärgu ta kerjaku oma õpetaja sugulastelt ega omaenda või ema veresugulastelt, aga kui seal ei ole võõrastele kuuluvaid maju, mingu ta ühe ülalnimetatu juurde viimasest alustades.


185. Või, kui seal ei ole (selliseid väärikaid inimesi), võib ta minna puhtana ja vaikust säilitades küla igasse (majja); vältigu ta siiski abhisastasid (neid, keda süüdistatakse surmapatus).


186. Toonud eemalt pühitsetud põletise, asetagu ta see ükskõik kuhu, ainult mitte maa peale, ja tehku ta sellega väsimatult põletisohvreid pühale tulele nii õhtul kui hommikul.


187. See, kes ei ole haige, ent ei ole käinud seitsmel (järjestikusel) päeval väljas kerjamas, peab täitma Avikarnini (see, kes on murdnud tõotuse) patukahetsuse.


188. See, kes annab (õppimise) tõotuse, peab alati elatuma almustest, (kuid) mitte sööma (ainult) ühe (isiku) toitu; õpilase elatumine kerjatud toidust on kuulutatud (väärtuselt) võrdseks paastumisega.


189. Kui pakutakse, võib ta ühe mehe toitu süüa oma tahtmise järgi jumalate auks (korraldatud riitusel), järgides (siiski) oma tõotuse tingimusi, või (matusetoitu) manes'te auks, pidades end (siiski) ülal erakuna.


190. See kohustus on tarkade poolt määratud ainult brahmanale, sellist kohustust ei ole ette nähtud kshatriyale ega vaisyale.


191. Nagu see on õpetaja poolt määratud, peab (õpilane) ilma (vastava) käsuta alati pingutama end nii (Veda) uurimisel kui oma õpetaja teenimisel.


192. Kontrollides oma keha, kõnet, (tunde)elundeid ja meelt, seisku ta ühendatud kätega, vaadates otsa oma õpetajale.


193. Hoidku ta oma parem käsi alati katmata, käitugu sündsalt ja hoidku oma keha hästi kaetuna; kui talle öeldakse: "Istu", siis peab ta istuma näoga oma õpetaja poole.


194. Oma õpetaja juuresolekul söögu ta (temast) alati vähem, kandku vähem väärtuslikku rõivast ja kaunistusi ning tõusku varem (oma voodist) ja mingu hiljem puhkama.


195. Ärgu ta vastaku ega rääkigu (oma õpetajaga) voodis lebades, istudes, süües, seistes ega kõrvalepööratud näoga.


196. Tehku ta (seda) püsti seistes, kui (tema õpetaja) istub, lähenedes talle, kui ta seisab, minnes talle vastu, kui ta läheneb ning kõndides tema järel, kui ta kõnnib.


197. Minnes (ringi), et seista (oma õpetajaga) vastakuti, kui tema nägu on kõrvale pööratud, minnes tema juurde, kui ta seisab eemal, ning kummardudes tema poole, kui ta lamab asemel või seisab madalamas paigas.


198. Kui tema õpetaja on lähedal, siis olgu ta ase või iste madal, aga oma õpetaja nähes ärgu ta istugu hooletult ja vabalt.


199. Ärgu ta lihtsalt korraku oma õpetaja nime (aunimetust lisamata) isegi õpetaja eemalolekul, ning ärgu ta aimaku järele tema kõnnakut, kõnet või hoiakut.


200. Kui teised kusagil laidavad õigustatult või laimavad põhjendamatult tema õpetajat, peab ta katma oma kõrvad või minema sealt ära.


201. Kui ta laidab (oma õpetajat), kuigi õigustatult, on ta (oma järgmises elus) eesel, kui ta laimab teda põhjendamatult, siis koer; see, kes elab oma õpetaja kulul, ilmub ussikesena, aga see, kes kadestab teda (tema teenete pärast), (suurema) putukana.


202. Ta ei tohi teenida (õpetajat teise sekkumisel) ning peab ise selleks ajaks eemalduma, kui kui ta on (ise) vihane või kui naine on lähedal; kui ta istub vankris või (ülestõstetud) istmel, siis ta peab alla tulema ja seejärel oma (õpetajat) tervitama.


203. Ärgu ta istugu koos oma õpetajaga (temast) allatuule või pealetuule ega öelgu midagi, mida tema õpetaja ei peaks kuulma.


204. Ta võib istuda oma õpetajaga vankril, mida veavad härjad, hobused või kaamelid, terrassil, rohust või lehtedest asemel, matil, kaljul, puust pingil või paadis.


205. Kui tema õpetaja õpetaja on lähedal, käitugu ta (temaga) nagu oma õpetajaga, aga ärgu ta tervitagu oma õpetajalt luba saamata omaenda (perekonna) auväärseid isikuid.


206. See on samuti (ette määratud, nagu) tema alatine käitumine teaduse (teiste) õpetajatega, oma sugulastega (kelle kaudu tuleb lugupidamine) ja kõikidega, kes võivad hoida teda patust või anda kasulikke soovitusi.


207. Käitugu ta endast kõrgemalseisjatega nagu oma õpetajaga, samuti käitugu ta oma õpetaja poegadega, kes on sündinud samast kastist naisest ja oma õpetaja nii isa- kui emapoolsete sugulastega.


208. Õpetaja poeg, kes annab juhised edasi (oma isa asemel), olgu ta noorem või samavanune, ja ohverduste (teaduse või teiste Angade) õpilane väärivad samasugust austust nagu õpetaja.


209. (Õpilane) ei tohi seebitada oma õpetaja poja jäsemeid, abistada teda suplemisel, süüa midagi tema toidust ega pesta ta jalgu.


210. Õpetaja naisi, kes kuuluvad (temaga) samasse kasti, tuleb kohelda sama lugupidavalt nagu õpetajat; neid aga, kes kuuluvad teistesse kastidesse, tuleb austada püsti tõustes ja tervitades.


211. Ärgu ta täitku oma õpetaja naise puhul kohustusi tema salvimiseks, abistamiseks suplemisel, tema jäsemete seebitamiseks või juuste korrastamiseks.


212. (Õpilane), kes on saanud kahekümne aastaseks ja teab, mis on sobiv ja mis sobimatu, ei tohi tervitada oma õpetaja noort naist tema jalgu (emmates).


213. Naise loomuses on hukutada meest selles (maailmas); seetõttu ei ole targad kunagi naiste (seltskonnas) ettevaatamatud.


214. Sest naised võivad viia eksiteele (selles) maailmas mitte ainult rumala, vaid isegi õpetatud mehe ning (teha) temast soovi ja viha orja.


215. Ei tohiks istuda üksildases paigas kellegi ema, õe või tütrega, sest tajud on tugevad ja valitsevad isegi õpetatud inimese üle.


216. Kuid oma lõbuks võib noor õpilane heita end reeglit järgides õpetaja noore naise ees põrandale ja öelda: "Mina, N. N, (teenin sind, oo proua").


217. Teekonnalt tagasi pöördudes peab ta embama õpetaja naise jalgu ja päeviti tervitama teda (just kirjeldatud viisil), järgides väärikate kohust.


218. Nagu jõuab veeni see, kes kaevab labidaga (maapinda), nii jõuab kuulekas (õpilane) teadmiseni, mis lebab (peidetuna) tema õpetajas.


219. (Õpilane) võib pügada oma pead, kanda juukseid patsidena või palmitseda ühe kihara pealael; päike ei tohi kunagi loojuda ega tõusta ajal, kui ta (lamab uinudes) külas.


220. Kui päike tõuseb või loojub ajal, kui ta magab, juhtugu (see eksimus) tahtlikult või tahtmatult, peab ta (järgmise) päeva (Savitrit) pomisedes paastuma.


221. Sest see, kes lamab (magades) ajal, mil päike loojub või tõuseb ega täida (seda) patukahetsust, on rüvetatud suure süüga.


222. Puhastunud lonksudena vett rüübates, peab ta päeviti palvetama mõlemal hämaruseajal puhtas kohas keskendatud meelega, pomisedes reeglikohaselt ettenähtud teksti.


223. Kui madalamasse kasti kuuluv naine või mees teeb midagi, mis viib õnnele, siis tehku ta seda usinalt, samuti (kõike muud), mida tehes ta süda rõõmustab.


224. (Mõned kuulutavad, et) ülim hüve seisneb vaimsete väärtuste ja jõukuse omandamises, (teiste jaoks seisneb see) soovide (rahuldamises) ja jõukuse (omandamises), (kolmandate jaoks) ainuüksi vaimsete väärtuste (omandamises) ja (neljandad ütlevad, et) ainuüksi jõukuse (omandamine) on põhiline hüve siin (maa peal); aga (tegelikult) seisneb see (nende) kolme ühenduses.


225. Õpetajat, isa, ema ja vanemat venda ei tohi kohelda lugupidamatusega, kuigi (nad) võivad sind kibedasti solvata; eriti ei tohi seda teha brahmana.


226. Õpetaja on Brahmani võrdkuju, isa Pragipati (loodud olendite isand) võrdkuju, ema maa võrdkuju ja (vanem) täisvend sinu enda võrdkuju.


227. Häda (ja vaeva), mida vanemad kannatavad (oma) lapse sünniga, ei saa tasuda isegi saja aastaga.


228. Tehku ta alati seda, mis on meelepärane neile (kahele), ja alati (seda, mis meeldib) nende õpetajale; kui need kolm on rahuldatud, omandab ta kõik (need tasud, mida annavad) askeesid.


229. Kuuletumine neile kolmele on kuulutatud parimaks askeesiks; ärgu ta tehku nende loata muid kiiduväärseid asju.


230. Sest on kuulutatud, et nad on kolm maailma, kolm (tähtsaimat) käsundit, kolm Vedat ja kolm püha tuld.


231. On tõepoolest määratud, et isa on Garhapataya tuli, ema Dakshinagni, aga õpetaja Ahavaniya tuli; see tulekolmik on austusväärseim.


232. See, kes ei jäta neid kolme hooletusse (isegi pärast seda, kui on saanud) pereisaks, allutab kolm maailma ja naudib jumalana särava kehaga õndsust taevas.


233. Austades oma ema, omandab ta selle (madalama) maailma, oma isa austades keskmise sfääri, aga oma õpetajale kuuletudes Brahmani maailma.


234. Kõik kohustused täidab see, kes austab neid kolme, aga sellele, kes neid ei austa, on kõik riitused kasutud.


235. Niikaua, kui elavad need kolm, ärgu ta tehku (iseseisvalt) midagi muud (kiiduväärset); teenigu ta alati neid, tundes rõõmu (tegudest, mis on nendele) meelepärased ja kasulikud.


236. Ta peab teatama neile kõigest, mida ta võiks nende nõusolekul teha järgmise maailma pärast mõttes, sõnas või teos.


237. (Austades) neid kolme on teostunud kõik, mida inimene võiks teha; see on kahtlemata kõrgeim kohustus, kõik teised (teod) on alamad kohustused.


238. See, kes usub, võib saada puhta teadmise isegi alamasse kasti kuulujalt, kõrgeima seaduse kõige alamalt ja suurepärase naise isegi madalast perest.


239. Isegi mürgist võib saada nektarit, isegi lapselt head nõu, isegi vaenlaselt (hea käitumise) õppetunni ja isegi ebapuhtast (ainest) kulda.


240. Igaüks võib saada suurepärased naised, head nõu, omandada õpetatuse, seaduse (tundmise), puhtuse (reeglid) ja mitmesugused kunstid.


241. On ette kirjutatud, et hädaajal võib (õpilane) õppida (Vedat) sellelt, kes ei ole brahmana, ning ta peab käima (sellise) õpetaja järel ja (teda) teenima, kuni õpetamine kestab.


242. See, kes soovib võrreldamatut õndsust (taevas), ei tohi kunagi elada mitte-brahmanast õpetaja (majas) ega ka koos brahmanaga, kes ei tunne kogu Vedat ja Angaid.


243. Aga kui (õpilane) soovib veeta kogu oma elu õpetaja majas, peab ta teda usinalt teenima, kuni vabaneb sellest kehast.


244. Brahmana, kes teenib oma õpetajat kuni oma keha lagunemiseni, jõuab otsekohe Brahmani majja.


245. See, kes tunneb püha seadust, ei tohi pakkuda oma õpetajale ühtegi kingitust enne (Samavartanat), aga kui ta on valmis (viimaseks) kümbluseks, siis peab ta muretsema oma õpetaja loal kingituse auväärsele mehele vastavalt oma võimalustele.


246. (Ja nimelt) põllu, kulda, lehma, hobuse, päevavarju ja jalatsid, pingi, teravilja, (isegi) juurvilju ja rõõmustama (sellega) oma õpetajat.


247. (Eluaegne õpilane) peab pärast oma õpetaja surma teenima tema poega eeldusel, et see on õnnistatud heade omadustega, või tema leske või tema Spindat samamoodi nagu õpetajat.


248. Kui kedagi nendest ei ole elus, peab ta teenima püha tuld, seistes päeval ja istudes (ööajal) ning lõpetama nii oma elu.


249. Brahmana, kes elab nii oma elu õpilasena ega murra tõotust, jõuab (pärast surma) kõrgeimasse elupaika ning ei sünni enam uuesti sellesse maailma

link