Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Meditatsioon

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Yogatar-tiss.jpg
Mel-istumas.jpg
Meditation litho.jpg
10 .jpg
Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus ; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm).

Meditatsioon on peamiselt inglise keele mõjul Ida mõtteloo alases kirjanduses laialt levinud kristlusest laenatud täpsemalt määratlemata üldtermin.

Budismi kontekstis tähistab m. erinevaid meeleharjutusi.

Sagedamini kasutatakse seda kindlate eri tähendusega mõistete nagu dhyāna, bhāvanā, samādhi, śamatha ja vipaśyanā ühise vastena, mis aga, kuna ei arvesta iga mõiste algupärast sisu ja tähendust, hägustab neid.

Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti.

Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus.

Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud.

Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes.

Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid („lootose asend” jpt).

Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad.

Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus.

Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatekse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid.

Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid.

Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all.

Tema ülesandeks on jälgida mediteerijate seisundit ja vajaduse korral olla abiks.

Samuti on olnud kombeks minna metsa erakuks ja seal üksi mediteerida (ilma õpetajata) – näiteks võib tuua Buddha.


Meditatsiooni abivahendid võivad ida usundites olla väga mitmesugused.

Mantra võib võib olla silp või sõna või lause või heli, mida korratakse kas mõttes või häälega või mida kuulatakse või mida tekitatakse.

Sügavamates meditatsiooni seisundites kasutatavaid mantraid nimetatakse hinduismi traditsioonides ka suutrateks.

Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse.

Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena.

Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm.

Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus.

Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne).

Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit.

Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi.

Uuringute kohaselt (EEG andmetel) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist.

Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid.

Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud nirvaanasse.

Eestis muutus 1990 ndatel aastatel populaarseks transtsendentaalne meditatsioon(TM).

Meditatsioonideks on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"), muusika- ja kunstiteoseid jpm. – ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodud asju.