Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Meenutades ERSP sündi

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Revision as of 16:35, 31 January 2016 by KiireJuss (Talk | contribs) (bot adding links)

(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to: navigation, search
Eesti lipp.jpg

20. augustil täitub kakskümmend aastat Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamisest. ERSP oli tõenäoliselt esimene mitte-kommunistlik demokraatlik erakond tollase Nõukogude Liidu alal, mis toimis algusest peale avalikult. ERSP asutajad tulid kokku Pilistveres, Viljandimaal, Mandri-Eesti geograafilises keskuses.

Nõukogude Eestis peeti aastal 1988 eesmärki, mis ERSP programmis esmakordselt välja kuulutud sai - taastada täielikult iseseisev Eesti rahvusriik - ebareaalseks. Kardeti Nõukogude võimuaparaadi karistavat vastulööki. Kuid ERSP algatajad kuulutasid vajadust teha lõpp kompartei võimumonopolile.

Põhimõtteline lahknevus võrreldes kompartei tiiva all ärgitatavate uuenduskatsetega seisnes selles, et ERSP asutajad keeldusid tunnistamast kompartei moraalset õigust ühiskonda tõeliselt reformida. Teine erinevus puudutas rahvusriiklust: rahvusdemokraadid olid veendunud, et otsustusõigus Eesti tuleviku üle kuulub üksnes 1918.a. välja kuulutatud Eesti Vabariigi seaduslikele kodanikele. Kompartei reformistid ei teinud vahet Eesti Vabariigi kodanike ning nõukogude immigrantide vahel. Oleks areng jätkunud Edgar Savisaare null-variandi kohaselt, siis jäänuks ka iseseisvunud Eesti kakskeelseks, otsustusõigus Eesti tuleviku suhtes kuulunuks kõigile nõukogude sissekirjutusega elanikele. Sellise valiku korral poleks Eesti suutnud lahkuda Venemaa mõjupiirkonnast.

ERSP-st kujunes niisiis rahvuslik-demokraatlik alternatiiv nõukogude süsteemile. Pärast 20. augustit 1988 ei saanud kommunistlikud võimumehed enam väita, et üksnes nende käes on vahendid ühiskonna väljaviimiseks sügavast kriisist, kuhu kompartei oli selle ise juhtinud.

ERSP asutamiskoosolekul esitati realistlik nägemus Eesti olukorrast. ERSP rajajate tugevaimaks küljeks tuleb pidada võimet tunnetada nõukogude riigis alanud muudatuste potentsiaali, orienteeruda homsele, juba kujunevale tegelikkusele. Pilistveres öeldi välja, et rahvuslik sõltumatus ei saa olla muude reformide kõrvalsaadus, vaid on ainus vahend eesti rahva olukorra lahendamiseks. Uppuja ei saa end päästa, olles ise käsist ja jalust seotud suurema uppuja külge. Eluohtlik olukord eeldab täielikku liikumis- ja otsustamisvabadust, teisi sõnu - riiklikku iseseisvust.

ERSP tuumiku moodustasid Hirve-pargi 1987. aasta meeleavalduse organiseerinud rahvusdemokraadid ja hiljutised süümevangid nagu Lagle Parek, Arvo Pesti, Erik Udam, Mati Kiirend, Jüri Adams, Eve Pärnaste, Viktor Niitsoo, Endel Ratas jt. Pärast Hirveparki asuti koguma toetusall-kirju stalinismiohvrite mälestusmärgi püstitamiseks, üritati tähistada 2. veebruaril 1988 Tartu rahu aasta-päeva, korraldati 24. veebruaril 1988 Tallinnas Eesti Vabariigi 70. aastapäeva suurmeeleavaldus. Juunist oktoobrini viidi Draamateatri kõrval läbi poliitiline pikett Enn Tarto ja Mart Nikluse vabastamise toetuseks. See pikett teadvustas 1988. aasta suvel tuhandeile möödujaile probleeme, millest vaikis ametlikku perestroikat suurema uppuja külge. Eluohtlik olukord eeldab täielikku liikumis- ja otsustamisvabadust, teisi sõnu - riiklikku iseseisvust.

ERSP tuumiku moodustasid Hirve-pargi 1987. aasta meeleavalduse organiseerinud rahvusdemokraadid ja hiljutised süümevangid nagu Lagle Parek, Arvo Pesti, Erik Udam, Mati Kiirend, Jüri Adams, Eve Pärnaste, Viktor Niitsoo, Endel Ratas jt. Pärast Hirveparki asuti koguma toetusall-kirju stalinismiohvrite mälestusmärgi püstitamiseks, üritati tähistada 2. veebruaril 1988 Tartu rahu aasta-päeva, korraldati 24. veebruaril 1988 Tallinnas Eesti Vabariigi 70. aastapäeva suurmeeleavaldus. Juunist oktoobrini viidi Draamateatri kõrval läbi poliitiline pikett Enn Tarto ja Mart Nikluse vabastamise toetuseks. See pikett teadvustas 1988. aasta suvel tuhandeile möödujaile probleeme, millest vaikis ametlikku perestroikat.