Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Merikarp

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Conch Shell.jpg
Conch Shell Trumpet.jpg
Botticelli-veenuse-synd.jpg
Honzan-shugenshu-koolkonna munk merikarpi puhumas.gif
Merikarp-kael.jpg


Merikarbiks nimetatakse merelise eluviisiga teo või karbi suuremamõõtmelist välisskeletti ehk koda.


Sümboolika

Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust, sõltumatust.

Loomasarvest tehtud pasun ja merikarp, neid kahte vanimat meile teadaolevat helitekitamise instrumenti on inimkond endaga kaasas vedanud tsivilisatsiooni algusaegadest peale.

Esimesed muusikainstrumendid on tuntud juba meso- ja neoliitikumist.

Inglise keeles on puhutava merikarbi puhul kasutusel väljend (Conch Shell Trumpet) mis tõlkes on merikarbi trompet.

Pillide ja muusikainstrumentide puhul, kus heli tekitamine toimub huultega vibreeritava õhujoa abil neid kutsutakse trompetpillideks ja merikarp, kus heli tekitamine toimub samal põhimõttel, on üks trompeti varasemaid versioone.


Merikarp Indias ja Tiibetis -(Skt. shankha; tiibet. dung dkar)

India väidab, et maailm tekkis merikarbi heli läbi.


Sandro Botticelli. - "Veenuse (Aphrodite) sünd"

Jumal Vishnu lemmikmänguasi on merikarp, nimeks Panchajanya, mis tähendab: "omab võimu viie klassi olendite üle".

Vanad India eeposed ja legendid kubisevad kangelastest, kes enamus endaga kaasas tassivad lumivalget merikarpi, millel on antud isegi nimi nagu isikule.


Mahabharata kangelane Ardzuna võimas merikarp kandis nime Devadatta ja selle heli, kui seda puhuti, kutsus vaenlastes alati esile õuduse ja hirmu.

Merikarp oli ka läbi aegade kasutusel kui sõjasarv, mida puhuti signaalide ja käskluste andmiseks sõjaväljal.

Väidetakse, et merikarbi heli pidi eemale peletama halvad jõud ja deemonid, hoidma loodusõnnetuste eest ja kohutama eemale mürgiseid olendeid.

Euroopas kasutati purskkaevude kujunduses, sümboliseeris "igavese nooruse" ja "lõpmatu armastuse lätet".

Nii mütoloogias kui kujunduses loetakse merikarpi erootiliseks vormiks ja naise suguelundi sümboliks.

Aphrodite kaarikuks ja romantiliseks liikumisvahendiks oli suur merikarp, mida vedasid kajakad.


Jaapanis shinto kasutavad preestrid merikarpi templis toimuva tseremoonia algusest teatamiseks.


Jaapanis kasutavad peale shintoistide merikarpi veel Yamabushi budistlik võitlus-koolkond Honzan Shugenshu.

Puhutakse merikarpi So Makuri ja Hiwatari (tulistel sütel kõndimise) tseremooniatel.

Vaikse ookeani regioonis asuvad rahvad kasutasid kõik teda signaliseerimiseks ja muusikalise instrumendina.

Vastavalt vana India arusaamale eristatakse kahte tüüpi merikarpe, mis siis vastavalt merikarbi kujule ja kesta paksusele jagatakse mehelikuks (purusha), ja naiselikuks (shankhini) vormiks. Merikarp päripäeva keerdumisega


Igale kastile vastab Indias vastava värvusega merikarp:


1. Ühtlaselt sile ja valge värviga merikarp esindas brahmaane


2. Punane kshatrijaid ehk sõjamehi.


3. Kollane oli vaishnudele, kaupmeestele määratud.


4. Shuudradele kui töölisklassile aga oli ette nähtud halli värvi merikarp.


Veel oli tunnus mille järgi neid klassifitseeriti kas merikarbi spiraal keerdus päri- või vastupäeva.

Merikarbid kus spiraal keerdub päripäeva ehk kellaosuti liikumissuunas on haruldased ja pühad seostatakse seda nähtust merikarbi võimega peegeldada enda vormi abil taevakehade ning tähtede liikumist taevavõlvil.


Buddha juuksekrunn pealael ja lokid keerduvad nagu päripäeva merikarbil.

Silmade vahel asuv karvamoodustis ( urna ), mis märgib kolmanda silma asukohta (sümboliseerib sissepoole suunatud pilku, vaimset tähelepanu ja enda meelte jälgimist) keerdub samas suunas.

Seda reeglit järgib ka Buddha nabakaar.

Eelpool loetletud nähtused loetakse Buddha 32 tunnusmärgi ( Lhaksana ) ehk sümboli hulka kuuluvaks.

Tantristide jaoks sümboliseerib merikarp kartmatut ja lõputut Dharma kuulutamist kõigile elsuolendeile.

Neilt on pärit ka 8 õpetuse sümbolit, kus merikarbil on taevane funktsioon täita, andes kõigile mõista Buddha õpetuse kuulsusest, tuntusest kõigis maailma süsteemides, kus õpetus levib sama võimsalt ja müstiliselt nagu merikarbi heli.

Budistlikel thankadel kujutatakse merikarpi annetusena.

Ta on tihti asetatud puuviljade vahele,mis samuti annetusena möeldud.

Sel juhul on merikarp täidetud meeldivate löhnaölidega,

Ka templites on ta altaril annetuste hulgas pakkumas uimastavaid löhnu jumalustele.