Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Metafüüsika

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Metaphysics diagram.gif
Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada.

Metafüüsika on olemisõpetuse osa mis tegeleb olemisega enne ja pärast surma või enne

maailma loomist (preeksistents).

Metafüüsika (kr meta = üle) – see, mis jääb väljapoole füüsikat.

Filosoofias reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimine.

Metafüüsikaks nimetatakse ka teadusliku maailmapildi ja füüsikalise reaalsuse raamest

väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri.

On ka teaduse piiriala probleemide nimetus.

Metafüüsika on ajatute, muutumatute ja kõikjalkehtivate seaduste loogiline (loogikast

tuletamine ilmselgetest asjadest, inimese katse jõuda loogiliselt või mõtiskluste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni.

Metafüüsika meetod erineb füüsika meetodist selle poolest, et asju ei tuletata mitte katsetest, vaid loogilistest järeldustest

ja oletustest. (enesestmõistetavatest asjadest).

Metafüüsika erineb füüsikast selle poolest, et peale asjade, mida saab tänapäevaste vahenditega mõõta ja vaadelda,

käsitletakse ka kõiki muid asju, mille olemasolu loogiliselt võiks eeldada.

Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni.

Lähtudes sõna "meta" ühest tõlkest (millegi kõrgemalt või väljastpoolt vaatlemine) võib metafüüsikat käsitleda ka

reaalsuse vaatlemisena väljastpoolt ja kõrgemalt nii palju, kui inimese loogika seda võimaldab.

Metafüüsika valdkonnad Hegeli järgi


Hegel, kes näeb senises metafüüsikas naiivset mõtteviisi, mis peab võimalikuks lõpmatute esemete (hing, maailm,

loodus, vaim, Jumal) tunnetamist nendele predikaatide omistamise teel, loetleb "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedias"

(§-d 33–36) metafüüsika valdkonnad ja küsimused järgmiselt.

Ontoloogia oli õpetus olemuse abstraktsetest määratlustest.

Neid loetleti empiirilisel ja juhuslikul moel ning nende sisu võeti kujutlusest (sõna tarvitusest või etümoloogiast).

Ratsionaalne psühholoogia ehk pneumatoloogia tegeles hinge metafüüsilise loomusega, nimelt vaimuga kui asjaga

seoses liitsuse, aja, kvalitatiivse muutumise ning kvantitatiivse kasvamise ja kahanemisega.

Püüti põhjendada hinge surematust.

Sealjuures tugineti sageli hinge lihtsusele.

Kosmoloogia uuris maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu