Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Mettasutta ehk “Sõprusesuutra” juurde

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Rinzai zen buddhism.jpg
Geia.jpg
Budismis on neli terminit, mis võetakse kokku üldmõistesse brahmavihāra – ‘ brahamalik eluviis ’.

Siin ei ole midagi tegemist jumal-looja Brahmaga, aga mütoloogilise mõtlemise järgi arvati Indias, et jumal Brahma peab just niimoodi elama.

Need neli terminit on:

mettā – ‘ sõprus ’;

karunā – ‘ kaastunne ’, mis on natuke nutunegi kaastunne, kuna tähendab ka nutmist teiste hädade ja viletsuste puhul;

muditā – ‘ kaasrõõm ’, ‘rõõm teiste hea käekäigu üle’, st teistele tuleb mitte üksnes kaasa tunda, kui neil halvasti läheb, vaid tuleb ka rõõmu tunda, kui neil hästi läheb,

ning upekkhā – ‘ ülevaatamine ’, ‘ erapooletus ’, mis on tasakaalustav mõiste sõbralikkuse, kaastunde ja kaasarõõmustamise kõrval, absoluutne erapooletus.


Näiteks ei tohiks kaasa tunda ainult oma koerakesele, vaid kõigile koerakestele, nagu ei maksa rõõmustada ainult oma koera saadud kondikese üle, vaid kõigi koerakeste saadud kondikeste üle jne.

Lähemalt peatume “ Sõprusesuutra ” juures veel ühel terminil.

Siin öeldakse “... kes on lahti saanud vaadetest...” ‘ Vaade ’ on sanskriti keeles drshti.

Tavaliselt tõlgitakse seda kui ‘vale vaade’, aga siin ei ole otseselt öeldud, et tegemist on just ‘ vale ’ vaatega.

Peab lahti saama igasugustest vaadetest. Inimene peaks ka tekstoloogilises nullseisus aru saama, et tal mingisuguseid vaateid olla ei tohi.

Kui mingisuguseid vaateid ei ole, siis tõenäoliselt ta ei saagi uuesti sündida, sest kultuuris puudub selline edasi minev kultuurisituatsioon, mis tagab inimese järgmise sünni.

Buddhad ei sünni uuesti, aga bodhisattvad sünnivad sihilikult uuesti, sest nad panevad ennast elama kõrgete vaadete sisse, mis on ka kultuurisituatsioon.

Sõprusesuutra ” vihjab sellele, et vaadetest tuleb üldse lahti saada, tuleb olla kõlbeline ja õigesti näha, “... siis ei sisene ta enam üska”, st ei sünni enam ümber.