Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Mikao Usui elu

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Mikao Usui.jpg


Mikao Usui sündis Tanai külas (mida praegu kutsutakse Miyama cho), Gifu provintsis, 15. augustil 1865. aastal, samas piirkonnas, kus enne oli elanud juba 11 generatsiooni Usui esivanemaid. Tema suguvõsa ulatub tagasi kuni Chiba klannini, mis oli üks mõjukaid samuraiperekondi Jaapanis ja kuulus Budismi Tendai sekti. Kui Mikao oli 4-aastane, saadeti ta Tendai munagkloostrisse algharidust omandama.

Mikao Usuil oli kolm venda: Sanya, Kuniji ja kolmanda venna nime ei ole teada. Tal oli ka vanem õde Tsuru. Isa nimi oli Uzaemon ja ema oli pärit Kawai perekonnast.

Mikao Usui sündis kõrgklassi hulka ja seetõttu sai priviligeeritud haridust. Kaheteistkümne aastaselt alustas Mikao võitluskunstide õppimisega. Need olid „Aiki Jutsu“ ja „Yagyu Ryu“, milles ta saavutas kõrge vilumuse relvade käsitsemisel ning maadluses. Ta rääkis paljusid keeli ja sai hea ettevalmistuse meditsiinis, teoloogias ning filosoofias. Usui biograafiates väidetakse, et ta oli oma kaastudengitest edukam nii ajaloos, meditsiinis, budistlike ja kristlike käsikirjade tundmises kui ka Waka luules. Samuti väidetakse Usui kohta käivates kirjutistes, et ta omas häid teadmisi ennustamises, loitsimises ja näojoonte lugemises ning nagu paljud selle aja intellektuaalid, tundis ta huvi läänest tulevate „uute teaduste“ vastu.

Ajal, kui Meiji keiser alustas uut režiimi, mis kukutas Shogunid ja Jaapani feodaaliriigi, liiguti edasi Tokiosse - see tõi kaasa keskse valitsuse otsese kontrolli. Sellel uuel ajastul tunnistati „vanad ideed“ kõlbmatuks, soositi moderniseerimist ja maa oli esimest korda avatud läänest tulijatele.

Algas „uue ajastu“ võidukäik. Igas vallas, nii sotsiaal- kui poliitilises elus, soositi „moodsate teaduste“ tundjaid ning neile pakuti kõrgeid ametikohti. Neid inimesi tõsteti ebajumala staatusesse ja iga noore mehe auahneks plaaniks oli lugeda „horisontaalses kirjas“ läänemaiseid raamatuid. Kogu rahvas nõudis innukalt uue tsivlisatsiooni hüvesid. Selle ajastu motoks oli „Valgustus ja tsivilisatsioon“.

Usui isa, Uzaemon, oli uue reziimi innukas järgija ja võttis omaks progressivsed poliitilised vaated. Usui tundis suurt respekti oma isa suhtes ning oli tugevalt mõjutatud rahvuslikust „läänestumise“ ideest.

Sel perioodil, kui Jaapan avas oma uksed Läänele, olid esimesteks saabujateks nii katoliku kui ka protestantlikud misjonärid. Enne seda oli kristlus seadusega keelatud ja alles 1860 aastate lõpus see seadus tühistati. Misjonärid tegutsesid kõige enam kolmes piirkonnas, üheks neist oli Yokohama, kus tegutses reverend John Ballagh. Selles piirkonnas alustasid misjonärid ka ravitööd ja tõid sel moel kaasa oma teadmised läänelikust meditsiiniteadusest. Misjonärid said väga mõjukateks juhtideks ja moodustasid esimese Jaapani kristliku kiriku aastal 1872.

Oma noorema täiskasvanuea elas Usui Kyotos koos oma abikaasa Sadako Suzuki ja nende kahe lapsega, poja Fuji ja tütre Toshikoga. Ta jätkas oma religioosseid õpinguid ja liitus „Rei Jyutsu Ka“ nimelise grupiga. Selle keskus asus pühal mäel, Kurama Yama`l põhja Kyoto`s. Seal on iidne budistlik tempel Kurama-dera, mis asub 1700 jala kõrgusel mägedes ja samas asub ka suur Bishamonten`i kuju. Sellest kahel pool külgedel asetsevad Senju Kannon (Tuhandekäeline Kuan Yin) ja Son-ten (Veenuse jumalanna). Paljud templid on taastatud ning need kuuluvad rahvuslike aarete hulka. 770 AD ehitatud tempel kuulus esoteerilise budismi Tendai sektile. 1945. aastast on selles templis tegutsenud iseseisev budistlik sekt, mis on pühendunud planeet Veenuse ja Son-ten`i Shinto jumaluse kultusele.

Sajandeid on Kurama mäge peetud pühaks paigaks, kus paljud tuntud targad ning valitsejad on käinud palvetamas. Templit ja seda ümbritsevaid alasid on püütud hoida võimalikult algupärasena ning mägi ise on Kurama templi vaimseks sümboliks. Trepid viivad mäejalamile, kus igaüks saab istuda ja mediteerida. Läheduses asub kosk. Väidetavalt käis Usui tihti Kuramal mediteerimas.

Usutakse, et sellest perioodist hakkas Usui mediteerimise vastu sügavamat huvi tundma. Ta jätkas oma õpinguid jätkuva spirituaalse arengu sooviga. Mõned allikad väidavad, et Usui õppis Shingon`i budismi. Samas väidetakse ka, et ta tegutses ka Tendai preestrina (Zaike) ning et talle anti budistlik nimi - Gyoho.

Mikao Usui kulutas enamuse ajast ning rahast oma taasleitud spirituaalsele kutsumusele ning uuris ja kogus budistlikke käsikirju. Täpsemalt öeldes, uuris ta budistlike ravitehnikate kohta ning investeeris tohutu hulga raha vanade meditsiinitekstide kogumisse. Usuil olid head poliitilised ja akadeemilised sidemed ning tänu paljudele kontaktidele erinevates maades hea võimalus tekstide hankimiseks. Näiteks Indiast jõudsid saadetised Usuini kaupmeeste vahendusel üle Siiditee.

Tiibetist Hiinani oldi valmis maksma salajaste budistlike ravitekstide eest kullahinda. Usui oli enamasti huvitatud Tiibetist hangitud tekstidest.

Kyoto`s oli mitmeid iidsete käsikirjakogudega budistlikke raamatukogusid ning kloostreid, kus Usui tegi enamuse oma uurimustest. Mitmeid aastaid jätkas ta meditsiinitekstide kogumist, uurimist ja praktilist katsetamist. Ajapikku sai Usuist austatud ja õppinud budistlik õpetaja, keda saatsid pühendunud õpilased. Nad kohtusid regulaarselt ja Usui rääkis neile loetud tekstidest. Tema õpetuste fookus oli tervendamisel ja tervendamise kaudu inimkonna teenimisel. Nad praktiseerisid viimistledes rituaale vältimaks uusi haigusi, mis laastasid tolleaegset Jaapanit ning kasutasid ka esoteerilist tervendamist.

Siiani on veel selgusetu, millal Mikao Usui tegelikult hakkas õpilastega tegelema. Usui mälestuskivil on kirjas, et ta ei rääkinud oma tervendussüsteemist enne kui 1922. aastal. Ehkki teised allikad väidavad, et ta hakkas seda tegema märksa varem. Näiteks Mariko Suzuki, Mikao Usui naise nõbu, väidab et tema alustas Usui juures õpinguid 1915. aastal. Mõned allikad jällegi väidavad omakorda, et Usui ravisüsteemi algus pärineb 1890. aastate lõpust. Kas tegemist oli meditatsioonivormis õpetusega või käed-peal raviga, seda ei ole teada.

Usui mälestussambale kirja pandu järgi otsustas ta ühel päeval alustada tagasitõmbunult mediteerimist Kurama mäel. Ei ole teada, kaua ta mediteeris, ehkki mõned andmed väidavad, et see kestis 21 päeva. Sel ajal Usui paastus ja praktiseeris Kushu Shinren`i (üks meditatsiooniliike). Kurama mäel oldud aja lõpuks jõudis ta raviviisi kirjeldava ilmutuseni. Tuginedes mitmetele allikatele, sealhulgas tekstile mälestussambal, väidetakse et tugev energiavoog tabas Usui pead ja ta sai oskuse kasutada universaalset ravienergiat. Läbi oma eelnevate teadmiste ja spirituaalsete saavutuste, kujundas ta välja ravisüsteemi, mis sai hiljem tuntuks reikina.

Peale pikki mõtisklusi ja hoolikat kaalumist otsustas ta jagada õpetusi teistega. Esmalt praktiseeris Usui oma taasleitud meetodit pereliikmete ja sõprade peal ning siis pakkus tervendamist Kyoto piirkonna madalamale klassile. Kyoto on religioosne keskus, tänaval elavaid inimesi kutsutakse sisse ning nende eest hoolitsetakse. Usui avas neist paljudele oma ukse ja pakkus piiritu kaastundega reikit. See andis talle võimaluse uut tervendamismeetodit täiustada ja lihvida. Samal ajal jätkas ta oma kasvava hulgaga budistlikele järgijatele õpetuste jagamist ning arendas süsteemi edasi.

Ühest hiljutisest uurimusest selgus, et Usui õpetas oma süsteemi mitmel erineval moel, sõltuvalt õpilase teadmiste tasemest ja võimekusest. Tema varasemad õpetused olid vähem formaalsed. Need tutvustasid mantra ja sümboli kasutamist ning meditatsioonimeetodeid. Hoolimata kasutatud meetoditest oli eesmärgiks praktiseerida tervendamist.

11. aprillil Taisho aastal (1922), kolis Usui Tokiosse, kus töötas Tokio peaministri Pei Gotoushin`i sekretärina. Ta avas reikikliiniku Tokiost väljas Harajuku`s , Aoyama`s ja asus reikit õpetama. Mõned allikad väidavad, et see oli ka Reiki ühingu kujunemise aeg.

Mainitud on, et Usui õpetas reikit enamale kui 2000 õpilasele ning mõningate allikate väitel koolitas ta 21 õpilast õpetaja (Shinpiden) tasemele. 1922. aastal asutas Usui Reiki ühingu, Usui Reiki Ryoho Gakkai. Usui oli ka ühingu esimene president. Ühing tegutseb tänapäevani ja sellel on olnud peale Usui praeguseks veel 6 presidenti.

1. septembril 1923. aastal toimus laastav Kanto maavärin Tokios ja selle ümbruses. Suurem osa Tokio keskosast oli purustatud ja tule poolt laastatud. Üle 140 000 inimese hukkus. Kolm miljonit kodu hävis, jättes suure hulga inimesi kodutuks. Üle 50 000 inimese sai tõsiseid traumasid. Ühtsed vee- ja kanalisatsioonisüsteemid olid hävinud, nende taastamine võttis aastaid.

Usui ja tema õpilased pakkusid lugematule arvule õnnetuse ohvritele reikit. Tema kliinik jäi suurele hulgale patsientidele väikeseks ja 1924. aasta veebruaris ehitas ta uue kliiniku Tokio`st välja Nakano`sse. Ta tuntus levis kiirelt üle Jaapani ja saabuma hakkas kutseid prominentsetelt tervendajatelt ning arstidelt üle kogu maa, palvega õpetada oma tervendamismeetodeid. Jaapani keiser autasutas Usui`d Kun San To`ga, mis on väga kõrge autasu (midagi sarnast audoktori kraadile).

Usui`l algasid kiired ajad, kuna õppida soovijate arv kasvas jätkuvalt. Ta reisis läbi Jaapani, õpetades ja andes reikipühitsusi. Mõne aja pärast hakkas tal stressi tõttu tervis halvenema ja ta sai järjest rea väiksemaid insulte. Seepeale lõpetas Usui oma õpetamise Jaapani lääneosas. 9. märtsil 1926 Usui suri Fukuyama`s peale surmavat insulti. Ta oli 62-aastane.

Usui keha tuhastati ja tema tuhka säilitatakse ühes Tokio templitest. Veidi peale tema surma püstitasid ta õpilased mälestuskivi Saihoji templisse Toyatama piirkonda Tokio`s. Vastavalt mälestuskivil kirjas olevale õpetas Usui enamat kui 2000 inimest. Paljud tema õpilastest asutasid oma kliinikuid, reiki koole ning ühinguid. 1940.-teks aastateks oli Jaapanis üle 40 reiki kooli, enamus neist õpetas Usui arendatud reiki meetodit.


Miks üsna paljudes meieni jõudnud tekstides väidetakse, et Mikao Usui oli kristliku kooli õpetaja ning kristlane ?

Seda põhjendatakse järgnevalt: Dr. Hayashi andis Hawayo Takata`le loa õpetada reikit väljaspool Jaapanit. Pr. Takata tagasijõudmine USA-sse ei olnud just kõige paremini ajastatud - käis sõda ja Pearl Harbor (Jaapani ja USA vahelised lahingud II Maailmasõja ajal) oli ikka veel väga paljude inimeste meeltes. Jaapani ideed ei müünud eriti hästi. Sel põhjusel õpetas pr. Takata Ameerikas reikit erineval moel - muutes reiki ajalugu. Selle järgi ei olnud Mikao Usui enam Tendai budist vaid kristlik teoloog. Sellised muudatused tegid reiki lääne õpilaste jaoks vastuvõetavamaks. Ilma pr. Takata tehtud muudatusteta ei pruugiks me olla tänapäeval reikist üldse midagi kuulnud.


link