Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Milindapanha´st - Paali keelest Linnart Mäll

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Nagasena.jpg
Silmad kinni.jpg
Trepp-astmetega-puust.jpg

Pärast Makedoonia Aleksandri sõjakäiku tekkis Vahemere ja Induse jõe vahelisel alal mitmeid kreeka dünastiatest valitsetud riike ja riigikesi.

II sajandil ema oli ühe selletaolise Pandžabis asunud väikeriigi valitsejaks Menandros, kes India traditsioonis on tuntud Milinda nime all.

Milinda tundis suurt huvi Indias levinud õpetuste vastu, paali keeles kirjutatud “Milindapanha´s” (“Milinda küsimustes”) kirjeldatakse tema vestlust budistliku munga Nāgasena-ga.


........................................................................... ---------------- .................................................................................


Radža küsis: “Kõrgeauline Nāgasena, kas keha on erakutele armas?”

“Ei, suur radža, keha ei ole erakutele armas.”

“Miks te aga keha pärast muret tunnete ja tema eest hoolt kannate?”

“Suur radža, kas sa oled lahinguväljal kunagi noolest haavata saanud?”

“Olen, kõrgeauline.”

“Kas haava määriti õlidega, võiti salvidega ja seoti sidemega kinni?”

“Jah, kõrgeauline, haava määriti õlidega, võiti salvidega ja seoti sidemega kinni.”

“Ning suur radža, kas see haav, mille eest nii üliväga hoolitseti, oli sulle armas?”

“Ei, kõrgeauline, ta ei olnud armas.”

“Samal moel, suur radža, ei ole erakutele ka keha armas.”

Radža küsis: “Kõrgeauline Nāgasena, kas see, kes sureb, on sama, kes sündis, või on ta teine?”

“Ta ei ole ei sama ega ka teine:”

“Too näide!”

“Kunagi olid sa pisitilluke, väetike, abitult lebav lapsukene. Mida sa mõtled, kas praegu suureks kasvanult oled seesama?”

“Ei, kõrgeauline, see lapsuke oli üks, mina olen aga teine.”

“Kui nii, siis suur radža, sul ei ole ei ema, ei isa ega õpetajat. Kas kooli läheb üks ja kooli lõpetab teine? Kas üks teeb kurja, karistuse aga kannab teine?”

“Kindlasti mitte, kõrgeauline! Mida sa aga ise kõige selle kohta ütled?”

“Suur radža, kunagi olin ma pisitilluke, väetike, abitult lebav lapsukene, nüüd aga olen suureks kasvanud. Keha kestvuse läbi on kõik eluperioodid kokku köidetud.”

“Too näide!”

“Kui keegi paneb õhtul lambi põlema, kas siis see lamp võib öö läbi valgust anda?”

“Jah, kõrgeauline, ta võib öö läbi valgust anda.”

“Kas aga leek, mis loidab öö hakul, on sama, mis loidab öö lõpul?”

“Ei, kõrgeauline, see ei ole sama.”

“Kas sellest järgneb, et öö hakul põles üks lamp, keskööl teine ja öö lõpul kolmas?”

“Ei, kõrgeauline, üks ja seesama lamp andis valgust kogu öö.”

“Samal viisil, suur radža, tuleb mõista käigi nähtuste kestvust. Üks sünnib ja teine sureb, teadvuse seisundid vahelduvad pidevalt, uus seisund ei ole see, mis endine, aga ta pole ka teine

link