Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Mongolite impeerium - 1206-1405

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Mongolite impeerium)
Jump to: navigation, search


Mongolite impeerium.gif
Timur.jpg
Mongol-warriors.jpg
Mongols-2.jpg
Mongolid rajasid ajaloo suurima impeeriumi. Tugevalt oli nende kohalolu tuntav Hiinas, Venemaal ja islamimaades, ent nende impeerium ei püsinud kaua.


Pärast isa surma 1180. aastal määrati hõimu juhiks 13-aastane poiss. Tema nimi oli Temüdžin ja ta hõim sõjakad Mongoolia nomaadid barlassid. Kaks kolmandikku hõimust hülgas Temüdžini kohe, kuid peagi ühendas ta nad taas oma võimu alla ning asus teisigi mongoli hõimusid alistama. Khaanide (pealike) kokkutulekul 1206. Tšingis-khaaniks aastal nimetati Temüdzin, „kõigi inimeste valitsejaks“. Ta lubas, et mongolite tulevased põlved hakkavad jõukalt elama. Vallutusplaani elluviimist alustas Tšingis-khaan halastamatu, kiiresti edasiliikuva ja distsiplineeritud armee loomisega. Tema hordid hirmutasid vastaseid ja tapsid igaühe, kes keeldus alistumast või nendega ühinemast. Tšingis-khaani väljapaistvate saavutuste seas oli ka Turkestani, Põhja-Hiina ja Korea vallutamine. Seejärel pööras ta pilgu läände ja alistas Afganistani, Pärsia ning osa Venemaast. Osalt tulenes tema edu vastaste killustatusest.


MONGOLITE EKSPANSIOON

Pärast Tšingis-khaani surma vallutasid Ugedei ja Münke Armeenia, Tiibeti ning veel osa Hiinast , laastati ka Ida-Euroopat. Tšingis-khaani pojapoeg Hubilai viis lõpule Hiina vallutamise. Ta nimetas end Yuani dünastia (1271-1368) keisriks. Mongolite valitsemise headeks külgedeks olid naistele seisuse andmine, õpetlaste toetamine, erinevatest religioonidest lugupidamine ning kaubanduse edendamine. Mongolid avasid ida-lääne reisijatele Aasia siiditeed. Kuid teiselt poolt hävitasid nende julmad armeed linnu ja tapsid palju inimesi. Lõuna-Hiinas võitlesid Songid enne mongolite alistumist 20 aastat ning Delhi sultanaat suutis peatada nende edasitungi Indiasse. Mongolite ekspansioon lõppes 1260. aastal.


BARBAARNE TIMUR

Alates 1275. aastast veetis Venezia kaupmees Marco Polo 17 aastat Hubilai õukonnas. Tema lood andsid eurooplastele esimese tegeliku pildi Hiinast ja sealsest jõukusest. Pärast Hubilai surma 1294. aastal hakkas võimas mongolite impeerium lagunema. Mõned khaanid, nagu Tšagatai Turkestanis, Il-khaan Pärsias ja Kuldhordi khaan Lõuna-Venemaal, säilitasid väiksemad impeeriumid. Mongolid olid küll julmad, ent mitte nii metsikud kui Samarkandi suurvalitseja Timur (Tamerlan) (1336-1405). Tema ja ta sõjavägi laastas ajavahemikus 1361-1405, brutaalselt rüüstati Pärsiat, Armeeniat, Gruusiat, Mesopotaamiat, Aserbaidžaani ja Kuldhordi. Timur oli vaatamata julmale kuulsusele ka Samarkandi kunstide, astronoomia ja Arhitektuuri üllas patroon. Üldiselt ei jätnud aga mongolid maailmale ühtki püsivamat märki peale kohutava hävitustöö, mille tagajärjel vaesusid Hiina ja Venemaa, islamimaailmas valitses kaos ning isegi Ida-Euroopa riigid, nagu näiteks Poola ja Serbia, kannatasid suuresti. Mongolite verdtarretav lugu lõppes pärast Timuri surma 1405. aastal, kuid jätkus veel mõnda aega Venemaal ja Turkestanis.


Mongolid olid Mongoolia lauskmaa rändrahvas, kes elasid jurtades – suurtes ümmargustes nahast või riidest telkides. Nad karjatasid veiseid, lambaid, kitsi ja hobuseid. Isegi kui nad linnasid hõivasid, jäi nende armee ikka jurtalaagrisse ööbima.


Lahingus kandsid mongolid kerget nahast ja rauast rüüd. Nad olid nii kiired ja halastamatud, et suurem osa vastaseid alistus juba hirmust. Nende vibud lasid kaugemale kui kellelgi teisel, nende hobused olid kiired ning oma taktikaga vedasid nad enamikku vastastest ninapidi. Armees lehvisid alati pikad siidilipud. Igaüks, kes mongolitele vastu hakkas, oli surmale määratud.


Mongolid armastasid ratsutamist, maadlust ning vibulaskmist. Suurkhaanid edendasid sporti eesmärgiga lahinguoskusi arendada ning andekaid sõjamehi avastada. Peeti arvukalt spordivõistlusi ning heade tulemustega võis sõjaväes ametikõrgendust saada. Sport andis ka võimaluse meeskonnatööd arendada, mis oligi mongolite üks tugevamaid külgi.

Tšingis-khaan (u. 1162-1227) oli suurepärane liider, väejuht ning strateeg. Ühel sõjakäigul läbis tema armee kaelamurdva kiirusega, ainult kolme päevaga 440 km. Tšingis-khaan suri hobuselt kukkudes.



Link