Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Nāgārdžuna

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Nagarjuna2.jpg
Butta 3.jpg
Nagarjuna-jrvel.jpg
Laonaga.jpg
Inner light.gif
Nāgārdžuna (telugu నాగార్జున, ) (umbes 150 - 250) oli india filosoof,maadhjamika (kesk-tee) koolkonna rajaja mahajaana budismis. Tema panus budismi on budismi filosoofiat oluliselt rikastanud. Lapsepõlves ennustas astroloog, et ta sureb seitsmeaastasena.

Vanemad, suutmata näha ainsa poja surma, saatsid ta Nālanda kloostrisse, kus ta õppis Rāhulabhadra (Saraha) juures ja saavutas Amitāyus'e saadhanate abil pika eluea.

Tänu Nāgārdžunale pandi alus uuele loogikale ja mõtteviisile mahajaanas.

Matemaatika sai tänu tühjuse õpetusele abiks endale sellise numbri nagu 0.

Nāgārdžuna rajatud koolkonna mõtlemisviis on tänapäevani osa Tiibeti budismist. Nāgārdžuna eesmärgiks oli vältida budismis kahte äärmust - ühelt poolt ebausku ja teiselt poolt nihilismi ; äärmuse vältimisteks peame sel juhul valima ainuõige ja võimaliku variandi - selleks on 'kesktee', koolkond mis selle probleemi lahendas.

Selle rajas Nāgārdžuna ja see sai tuntuks maadhjamika nime all.

Tänu Nāgārdžuna panusele budismi sai mahajaana hoo sisse enda levikule Aasia kontinendil. Nāgārdžuna olevat olnud haruldaselt intelligentne ja erakordse mäluga, suutes kogu budistliku pühakirja meelde jätta 90 päevaga.

Otsides budistlikke tekste, rändas ta Indias ringi ning vaidles paljude erinevate vaimsete õpetuste järgijatega (skr. shramana).

Naagade käest sai Nāgārdžuna laiendatud (vaipulya) mahajaana suutrad - peamine neist Shatasāhasrikā prajñāpāramitā sūtra -, mis olid Buddha ajast saadik ookeanis naagade riigis peidus.

Ka need suutis ta 90 päevaga meelde jätta. Seejärel naasis ta Indiasse, kus alustas taasleitud mahajaana õpetuste kuulutamist.

Nāgārdžuna rajatud Maadhjamika ehk šunjavaada koolkond budismi filosoofias on üks suuremaid ja arvukamaid. IV sajandil jagunes koolkond kaheks eri suunaks, Prasangaika ja Svatantrika.

Nāgārdžuna elu kohta on vähe konkreetseid detaile kuid legende selle eest hulgaliselt. Sündis Lõuna-Indias Nagarjunakonda (నాగార్జునకొండ) linnas Guntur-i maakonnas Andhra Pradeshis brahmaani perekonnas.

Hinduismi kirjakeele traditsiooniks oli sanskrit, kõrgkastis brahmaanina sündinud intellektuaal Nāgārdžuna sai hariduse vastavalt pere traditsioonile ja asus ka enda kirjatöid vormistama sanskriti keeles võrdluseks tol ajal budistide hulgas enam kasutusel olnud traditsionaalse pali keelega.

Olles hinduist, vahetas Nāgārdžuna hiljem maailmavaadet ja läks üle budismi. Nāgārdžuna oli budistlikest filosoofidest üks esimesi, kes oma kirjatööd kirjutas sanskritis.

Suurema osa elust veetis Nāgārdžuna klootriülikoolides (Nālandā), kus tal oli ülisuur populaarsus ja menu filosoofina ning tal oli suur hulk järgijaid ja õpilasi.

Mõned Nāgārdžuna kirjutatud tekstid arvatakse tegelikult kuuluvat tema õpilastele, järgijatele ja austajatele. Kuulus budismi ajaloolane Taranatha, kes detailselt pani kirja Budismi ajaloo, nimetas n-ö "Nāgārdžuna õpilaste" filosoofilist panust tuleviku- budismi filosoofiale probleemiks.

Nāgārdžuna-eelsed budistlikud metafüüsikud jagunesid kaheks koolkonnaks - üks õpetas tõelist olemist ja teine näilist olemist.

Nāgārdžuna töestas ja näitas et millegi kohta ei saa öelda: see on või seda ei ole nii kaua, kuni teadvus eksleb kahesuse mõistetes, on ta ikka veel sansaara sidemetes ja kammitsetud kas isikliku surematuse või enesehävitamise soovi külge.

Tegelikkus või absoluut või olemine iseeneses ületab nii olemise kui mitteolemise ja kõik teised kahesed kujutelmad.

Nāgārdžuna järgi on ürg-tühjusMaadhjamika ehk šunjavaada ütleb, et maailmast (sansaarast) tuleb lahti öelda mitte valu ja kurbuse pärast nagu theravaada õpetab, vaid sellepärast, et maailm on sama ebatõeline näiv nagu unenäod.

Maailm on vaid üks paljudest sansaara une-seisunditest, ta on täiesti ebareaalne enda illusoorsuses. Inimene peab püüdma ärgata kõigist sansaara illusioonidest tõelise ärkveloleku seisundisse, nirvaanasse, mis on kõrgemal kõigist sansaara hiilgavatest illusioonidest ja hüpnotiseerivatest pettepiltidest, inimene peab püüdma nagu Buddha, Täiuslikult Virgunu, ärgata tõelusse.

Tühjus (Śūnyatā) (stong-pa-nyid) Šunjavaada - Tühjuse õpetus on mahajaanas põhiline; põhjapoolses budismis tähistab see sama, mida anaatma lõunapoolses budismis.

Vastavalt traktaadile ei ole ühelgi olendil või asjal muud olemist kui näiline. Nāgārdžunale omistatud "Avatamsakasuutras" öeldakse, et olemuslikkus ehk tõeline olemus, mis peitub kõigi sansaaraliste olendite või asjade taga, on nagu puhas peegel, püsiv, liikumatu ja tõeline, nähtused aga on tekkinud ja ebatõesed.

Nagu peegel annab visuaalselt edasi kujutisi, nii võtab tõeline olemus vastu kõik ilmnevad

nähtused; kõik asjad ja olendid ning nähtused on temas ja läbi tema.

See on tõeline olemus, mis Buddhades, tõeline olemus on olemas igavesti ja kõikjal, kogu selle läbi sündinud lõputus ilmaruumis. Ei ole kohta, kus poleks Buddha olemust. Kõikjal läbi ilmaruumide on olemas igavesti ilmuv Buddha olemus.

Dharmakāja Sambhogakāja Nirmana-kāja.


Buddha üldolemus ilmneb "3" kolmes aspektis ehk kolmel viisil, mida sümboliseerivad Kolm Buddha keha (sanskriti trikāja)

1) (Esimene aspekt, dharmakāja ehk olemuslik (tõe ehk seadmuse) keha on ürgne, muutumatu, kujuta, bodhi (virgumise) igavesti ise-olev olemuslikkus ehk (jumalik olemine).
2) Teine aspekt sambhogakāja on peegeldunud (bodhi)- õndsuse keha-,taevastes ilmades" asuvad kujustamis-Buddhad, nn dhjaanibuddhad ja teised virgunud üli-inimlikku vormi kehastunuina.
3) Kolmas aspekt, nirmana-kāja, taassünni keha, milles viibivad Buddhad maa peal elades. Hiinlaste trikāja tõlgenduses on dharmakāja muutumatu Buddha olemus, kosmilise avaruse nimetu algallikas.

Sambhogakāja on nähtuslike ilmingutena dharmakāja esimene peegeldus taevatasandil.

Nirmanakājas on Buddha olemus seotud tegevusega maisel tasandil; ta kehastub inimeste keskel.

Oma kõike-hõlmavuses on üle-üldine olemus ühene teadvus, mis ilmneb lugematul arvul teadvuste kaudu läbi sansaaralise olemise kõigi seisundite. Teda nimetatakse "Buddhade olemus", "suur sümbol", "ainus seeme", "tõe võimalikkus", "kõige alus". Ta on kogu nirvaana ja sansaara ürgläte.

Teadvust tema tava-aspektis on kirjedanud paljud, seda on nimetatud egoks ja (hingeks).

Sansaara ja nirvaana on mahajaana järgi ülim kahesus (duaalsus); nende olemusliku ja jagamatu ühtsuse täielik mõistmine viib teadvuse vabastamisele, mis virgunute õpetuste (Buddhad) järgi on dharma ja ka kõigi joogasüsteemide, kõigi budistlike ja hinduistlike koolkondade lõppeesmärk.

Mahajaana ütleb, et ainsana ületab näilikkuse ja iga lõpliku ehk maise teadvuse aspekti poolt sünnitatud kahese arusaama üleloomulik teadvus ehk üldine kõikehaarav teadmine.


See on tühjus, šunjatā - olematu, sündimata, mitteloodud, kujutu, haaramatu ürgne olemus, abstraktne kosmiline allikas, kust tulevad kõik konkreetsed ja ilmsed asjad ja kuhu nad kõik latentseina hääbuvad. Kuna tühjusel pole ei vormi, omadusi ega nähtavat olemist, on ta vormita, omadusteta ja olematu. Sellisena on ta tühjuse hävimatu, ületav täius, ruumi, aja ja sansaaralise (maise) teadvuse lahustaja, rišide braahman, maajast unistaja, näilikkuse võrgu kuduja, lugematute universumite sisse- ja väljahingaja läbi igikestvuse Nirvaana.

Sansaarat ületav olek on nirvaana, sest ta on tühi kõigest haaratavast, seotusest meele-materjalist ja kõigist omadustest, mis on sansaaral tema vastandil.

Nirvaanat Buddha, ei ole ega mitte ole, nirvaana pole ei olev ega olematu, sest kõik see, nagu näitab Nāgārdžuna, on näiv kahesus. Nirvaana , mis on ülalpool kõiki sansaaralisi kujutelmi, ületab inimlikult tajutava.

Nirvaana on intellektuaalsel teel saavutamatu, sest ta on intellektist kõrgemal ehk teisisõnu - ta on intellekti jaoks haaramatu sümbol ja teadvuse seisund. Ta on üle suhtelisusest, olles kõrgemal kõigist arusaamadest, seega on ta tühjus. Śūnyatā, शून्यता (Sanskriti) ehk Suññatā (Pāli) on termin mille vaste inglise keeles on "Emptyness" või "Voidness" tühjus.


Kunstis on propageerinud rahvale 'Nāgārdžuna' ideid Tühjusest kunstnik ja graafik Tõnis Vint 1970. aastatel ja arhitekt professor Leonhard Lapin. Gautama ­Buddha õpetuses on tühjus absoluutne tõde ja absoluutne olemasolu.

Subjekt ja objekt, mõistus ja vorm moodustavad temas ühtse terviku.

Tühjus pole olematus, vaid kogu elu ning kõikide asjade tõeline allikas, kõikide asjade põhiolemus. Lao-Zi on tühjust võrrelnud suure tühja anumaga, mis lubab endasse mahutada lõputu hulga uusi asju. Tühjus on nagu igavik, nagu teine, ajaga paralleelne dimensioon, kus puudub kronoloogia. Kõik, mida me teeme ja tunnetame, kuulub siia maailma, teisel pool on aga tühjus. Inimese meeles esineb Tühjus üksindusena.

See ei ole mitte füüsiline üksiolemine, hüljatud olek, vaid meeleseisund, mis on vaba eritlevast mõtlemisest, ebateadvuse sümbolitest ja arhetüüpidest.

Üksindus on kirgedest, tunnetest, mõtlemisest ja kujutelmadest vaba seisund. Tühjus on sarnane unenägudeta unele: inimene ei tunne ega mäleta midagi, aeg kaob vahelt ära.

Üksindus on olemasolu kõigi ilmingute tühjusloomuse tajumine, mineviku, oleviku ja tuleviku tühjenemine ühte hetke – seeläbi hetke ning igaviku kokkusulamise tundmine – sõnaga – igavene elu.

Üksindus on meie puhas meel.