Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Nāgārdžuna Mūlamadhyamakakārikā

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Nagarjuna-jrvel.jpg
Nagarjuna2.jpg


Nāgārdžunat (u 2.-3. saj) peetakse mahajaana budismi teoreetiliseks rajajaks.

Tema elust on vähe teada, enamus säilinud elulugudest on legendaarsed hagiograafiad.

Nāgārdžuna sündis Indias Vidarbhamaal jõuka braahmani perekonnas.

Lapsepõlves ennustas astroloog, et ta sureb seitsmeaastasena.

Vanemad, suutmata näha ainsa poja surma, saatsid ta Nālanda kloostrisse, kus ta õppis Rāhulabhadra (Saraha) juures ja saavutas Amitāyus'e saadhanate abil pika eluea.


Nāgārdžuna olevat olnud haruldaselt intelligentne ja erakordse mäluga, suutes kogu budistliku pühakirja meelde jätta 90 päevaga.

Otsides budistlikke tekste, rändas ta Indias ringi ning vaidles paljude erinevate vaimsete õpetuste järgijatega (skr. shramana).

Naagade käest sai Nāgārdžuna laiendatud (vaipulya) mahajaana suutrad - peamine neist Shatasāhasrikā prajñāpāramitā sūtra -, mis olid Buddha ajast saadik ookeanis naagade riigis peidus.

Ka need suutis Nāgārdžuna 90 päevaga meelde jätta.

Seejärel naasis ta Indiasse, kus alustas mahajaana õpetuste kuulutamist.

Oma töödes sõnastas Nāgārdžuna vaatekoha, millega rajas mahajaana maadhjamika (tib. dbu ma) koolkonna filosoofilise aluse.

Selleks on kesktee, mis ei lange igavese (skr. shashvatānta, tib. rtag mtha' ) ega kaduvuse (ucchedānta, chad mtha' ) äärmustesse.

Äärmuste all mõeldakse nähtuste sisemise olemise (svabhāvasiddhi, rang bzhin gyis grub pa) või mitteolemise väitmist.

Viimane äärmus on nihilistlik põhjuse-tagajärje ning vabanemise võimaluse eitamine.

Nāgārdžuna ei väida iseenesest midagi, vaid näitab kõigi sisemist olemust postuleerivate väidete absurdsust, nendele toetuvate tegelike ja hüpoteetiliste järelduste (prasaṅga, thal 'gyur) paikapidamatust.

Mādhyamika koolkonna alusprintsiibid on esitatud Nāgārdžuna filosoofilises traktaadis "Keskse filosoofia põhimõtted" (Madhyamaka shāstra / Prajñānāma mūlamadhyamaka kārikā, dbu ma'i bstan bcos / dbu ma rtsa ba'i tshig le'ur byas pa shes rab ces bya ba).


Mādhyamika koolkond jagunes hiljem kaheks.

Jagunemine toimus Bhāvaviveka (500-570) ajal, kes kritiseeris Buddhapālita (470-540) kommentaari Nāgārdžuna teosele.

Candrakīrti (7. saj) omakorda kaitses Buddhapālitat.

Buddhapālita-Candrakīrti koolkonda hakati nimetama prāsaṅgika-mādhyamikasvātantrika-mādhyamika Mahajaana mādhyamika-prāsaṅgika koolkonna filosoofia levis koos teiste india budistlike õpetustega 8.-12. saj Tiibetisse ning on tänapäevani enamuse tiibeti budistlike koolkondade õpetuste teoreetiliseks aluseks.


Link