Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

NINJUTSU OLI USK JA FILOSOOFIA.

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


NINJUTSU OLI USK JA FILOSOOFIA. - Kirjamärk ”NINJA” moodustub kahest ühendatud kirjamärgist: ülemisest - NIN, tähendusega ”tera” ja alumisest - ”süda” või ”hingus”, mis kokku andsid tähenduseks ”salajane” või ”hoia salajas”.

Ligikaudu 800 aastat peale Kristuse sündi põgenes rühm sõdalasi ja preestreid laguneva Tang’i Dünastia ajal Hiinast Jaapani. Tulnutena tõid hiinlased kaasa igivana India ja Tiibeti sõjakunste- ja strateegiat käsitleva raamatu (”Sõjapidamise kunst”) mis oli kirjutatud umbes 350 aastat enne Kristuse sündi hiinlase SUN TZUN’i poolt. Selle tulemusena sündiski varajane Ninjutsu - ninjade võitluskunst.

Esimeseks ninja-pioneeriks peetakse MINHINOUE NO MIKOTOA’d. Ninjutsu juhendus sõnast shinobi, samuti oli kasutusel väljend tengu, mis oli kurjavaimu tähenduseks.

Avalikumalt hakatakse ninjutsut tunnistama Heian kroonikas. Analoogne sala-ühing mida nimetati LIN KUEI (”metsakuradid”) tegutses ka Hiinas, samuti võis jaapani ninjadega võrdsustada Korea SULSA-sõdureid.

Hiinlasi ja jaapanlasi, kes tegelesid selle kunsti õppimisega nimetati mägipreestriteks ehk YAMABUSHI’deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel oli riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks hästiõpetatud sõjavägi,hakkas kuidagi vaenulikult suhtuma ”yamabushi”-de religioosetesse tavadesse asusid nad elama mägedesse - kaugemale asustatud kohtadest.

”Yamabushi”-dest tulid NINJAD - filosoofiata kõigi poolt kardetud ühemehe armee.

Erinevatel andmetel loetakse Ninjade KULDAJASTUKS aastaid 1100-1600 m.a.j., täpsemalt 1192-1333 aastani seda nimetati ka veel KAMAKURA - ajastuks, kuna siis said alguse paarkümmend erinevat ninjakooli. Tippajal ulatus koolide arv seitsmekümneni. Jaapanis saavutasid ninjad suure kuulsuse ja võimu Muromachi-ajastul, aastate 1300-1500 vahemikus mil kuulus sõdur TAKEDA SHINGEN käis mööda Jaapanit, et õpetada ninja võitluskunsti ja luuraja oskusi osakamaks ennetada vaenlast tema ettevõtmistes.

Keskaja Jaapanis kuulusid ninjad alamkategooriasse ehk ”hinin”(ei - inimeste) - klassi, nad olid tuntud kui elukutselised agendid ja salamõrtsukad, kelle kõrval tänapäeva James Bond tundub süütu pühapäevakoolilapsena.Neid saadeti vaenlase üksustesse, kus nad pidid oskama kohaneda. Ninjasid ei sidunud eetilised töekspidamised nagu samuraisid. Nad osutasid oma teeneid kõigile kes olid suutelised maksma. Kuna see oli nende elatusallikas, siis seetõttu kujunesidki ninja-perede või -klannide teenuste peamisteks kasutajateks rikkad aadlikud.

Ninja-lapse õpetamine algas 5-aastaselt erinevate tasakaaluharjutustega, mis omakorda olid ühendatud jooksu ja hüppetehnikaharjutustega, erilist rõhku pandi valuhaistingute vastupanuharjutustele. Lastele õpetati erinevate relvade käsitlemist ja kuidas nendega võidelda. Õppeprogrammi kuulusid samuti harjutused käte ja jalgade tugevdamiseks.

16-17 aasta vanuselt olid nad täiuslikud võitlusmasinad.

Treeningute käigus, mis sisaldasid kägistus-, piinamis-, ja tapmisvõtteid, samuti sabotaazi ja maskeerumist arendati ka teisi loomusele raskesti omandatavaid kunste.Tähtis osa õpingutest oli ”yogen”-õpetusel, mis käsitles looduslikest taimedest arstimite, mürkide, pommide ja suitsu valmistamist - kasutamist,et olles saanud haavata pidi ninja oskama end ise ravida. Tavaline ninjariietus oli must, kuna see harmoneerus märkamatult öises looduses. Koosnes see kuuest (jakist) kus olid taskud erinevate ainete ja vahendite tarvis, vabalt puusale (pahkluule) kinnitatud pükstest ning ”tabi”-sukkadest. Erivahenditena kasutati tuulemütsi ja randmekaitsmeid. Ninjade relvastus oli külllaltki mitmekesine, vööl kandsid Ninjad ”tanto”-mõõka ja ühendatud toidu- ja mürk-ainetekotikest, millele lisandus veel pikk kõis.Ninja varustusse kuulusid ka puhknooled ning käte ja jalgade ronirauad, mida kasutati ka võitlusvahenditena.

Ninjad olid meistrid ronimises, peitumises ja maskeerumises, seetõttu kutsuti neid ka nähtamatuteks tapjateks.

1500-aastate keskel sai alguse ka nais-ninjade ehk KUNOICHI’de koolitus, kes pidid lisaks tavakohastele oskustele ja relvade käsitlemisele valdama ka veel salakuulamises vajalikke ”naiselikke relvi”. Kunoichi’d olid kardetavad kuna oma oskuste poolest vöisid nad esineda kõrgemas seltskonnas kas siis masseerijatena, lauljatena, tantsijatena või prostituutidena.

Märganud ninjade võitluskunsti efektiivsust, alustasid samuraidki oma södurite koolitamist samalaadse meetodi järgi.

Ninjad kuulusid ninjaperedesse kes tegutsesid osana rühmast. Perede kõrgeim võim oli JONIN-ninja, kes oli stiili asutaja või jätkaja ja omas kõrget autoriteeti. Ta oli ka pere strateeg kes pidas ühendust ”abivajajatega”. Järgmine aste, CHUNIN-ninjad, olid vahelüliks lihtsödurite - GENIN-ninjade ja JONIN-ninjade (juhtide) vahel olles samaaegselt ka komandörideks GENIN-ninjadele koolitamisel ja suhtlemisel kuna klannisisese seaduse põhjal ei tohtinud GENIN’id tunda JONIN’it et vältida reetmisohtu piinamise korral.

GENIN-ninjad olid jaapani ühiskonna põhjakiht, keda vangi langemise korral piinati ja tükeldati.

Kõikidest ninjaperedest võimsamateks osutusid looduslikult kaunite Koga- ja Iga mäestike nõlvadel paiknenud ninjaklannid. Samuti asusid paljud pered raskesti ligipääsetavates NAGOYASTA mägialade lõunapoolsel küljel.

HATTORI- ja OE-pered valitsesid koos Iga-mäestikualadel ja Koga mägiala põhjapoolsetel külgedel MOCHIZUKI-, UKAI- ja NAKAI-pered. Parematel aegadel paiknes Koga-aladel ligi viiskümmend peret, milles igas oli 30-40 genin-ninjat.

Tuntumateks ninja-juhtideks olid Hanzo HATTORI, Sandayu MOMOCHI ja Nagato (Yashutake) FUJIBAYASHI. See kolmik valitses Iga maakonnas 1500-1700 aastatel, XVI-XVII sajandil.

MIS ON NINJUTSU ja MIDA TA ENDAST KUJUTAB? - seda käsitleb oma 1676. aastal kirjutatud kümnekõitelises koguteoses ”BANSEN SHUKAI”(”10000 merre suubuvat jõge”) Iga-ryu meister Fujibayashi.

Esimene raamat ”Sho” käsitleb praktilist ninja filosoofiat: sündmuste juhtimise oskust väheste vajalike inimeste ja õigete otsuste abil, mida aga saab vastu võtta ainult usaldusväärse informatsiooni alusel.

Teine raamat ”Shaoshin” on pühendatud ninja tegutsemismotiividele, rõhu-tades ninjade ustavust lähedastele: perekond, suguvõsa ja klann. Samal ajal on lubatud pettus ja kõikvõimalikud alatud võtted vaenlase suhtes. Rõhutatakse,et ninjutsu sisu pole tehnikas, vaid vaimus mis seda elustab ja juhib. Niisugune vaim on pidevas valmisoleku ja samal ajal rahu seisundis, mis võimaldab ninjal välkkiirelt reageerida teda ümbritsevatele muutustele keskkonnas.

Kolmas raamat ”Shoshi” sisaldab omalaadset õpetust salaorganisatsioonide loomisest, juhtimisest, andmete hankimisest, konspiratsioonist j.m.

Neljandas raamatus ”Yo-nin” on ära toodud ninjade tegutsemise ”heledad” s.t. legaalsed meetodid - siin näidatakse kuidas tavalistel lubatud viisidel saadud andmete töötlemisel võib välja selgitada esmapilgul varjulejäävat.

Viies, kuues ja seitsmes raamat - ühise pealkirjaga ” Yy-nin” kirjeldab ninjade tegutsemise ”tumedaid, valgustkartvaid meetodeid”.Need meetodid on vastase desinformeerimiseks, paanika ja segaduse tekitamiseks, kusjuures paljud võtted on kodeeritud, mis välistab asjasse pühendamatul selle täpse mõistmise...

Kaheksa raamat ”Tenshi” annab juhiseid ennustamiseks ja sündmuste arengutendetside kindlaksmääramiseks, siin on arvestatud Yy - Yo (Yin-Yang) ja viie stiihia (tuli, vesi, maa, metall, puu) vahelisi seoseid.Samuti orjenteerumine maastikul, suuna ja kauguse määramine. On antud tõusude ja mõõnade tabelid Jaapani arhipelaagis.

Üheksas raamat ”Ninki” kirjeldab ninja kostüümi ja varustust liikumiseks ja võitluseks vees, maal ning õhus.

Kümnendal raamatul ei ole pealkirja - ta on suure osas kodeeritud ja kirjutatud XVII sajandi keskpaiga ida murdes. Raamat on pühendatud püro-tehnikale ja meditsiinile.

Kõige tähtsamaid - välkhüpnoositehnikat, telepaatiat ja sugestiivset mõjutamist, oma keha viimist katalepsiasse,energeetilist mobiliseerimist - need olid klannisise-sed saladused, mis anti edasi ainult otseselt shuike’lt õpilasele.

Räägitakse, et Sandayu Momochil olid teisikud kolmes peres. Kui olukord muutus liialt ohtlikuks vahetas ta asukohta ja isiksust.

Ninjasugupuude klannid erinesid teineteisest sageli määratletud tehnikate poolest. KOTO - pere ninjad olid spetsialistid luude purustamise alal, GYOKKU - pere närvipunktide löökide peale, FUDO - pere spetsialiseerus viskerelvade kasutamisele, KUSUNOKI - pere salakuulamise ja TOGAKURE - pere ”shukon”(karuküünte) oskuste kasutamisele.

1579. aastal saatis ninjasid vihkav kuulus väepealik Oda NOBUNAGA oma poja Katsuyori juhtimisel välja sõjaväe, et teha lõpp kuulsatele Iga-ninjadele. Ootamatult osutusid ninjad liialt leidlikeks ja kiireteks Nobunaga sõjaväe jaoks. Alles kaks aastat hiljem - 1581. aastal, otsustas Oda Nobunaga kümnekordselt ülekaalukama sõjaväe (46000 sõdalast) eesotsas minna Iga-maakonda ninjade vastu, kus tal õnnestus pool nädalat kestnud lahingtes murda 4000 Iga-ninja visa vastupanu.

Lõpuks tappis Nabunaga sõjavägi julmalt klanni järelejäänud mehed, naised ja lapsed, vaid üksikutel ellujäänutel õnnestus põgeneda laiali mööda Jaapanit.

Seevastu Nobunaga vasallist järglane, shogun Tokugawa Ieyasu - ei pelganud ninjade teenuste kasutamist. Hanzo Hattori Iga-ninjad olid Ieyasu’le ihukaitsjateks ja tegutsesid kui salapolisei (tänapäevases mõistes).

Viimaseks lahinguks, kus kasutati ninjade teenuseid oli 1673 aastal Shimabarani söjas toimunud Kyushulla vöitlus mille käigus ninjad vöitlesid 40000 üles töusnud kristlase vastu.

Koga-ninjade viimaseks esindajaks peetakse koolkonna 14.suurmeistrit SEIKO FUJITA’t, kes suri peale teist maailmasõda Birma lehtmetsades nakatunud taudi tulemusel. Kahesajamehelist Fujita sissi-erirühma, mis kahanes nelja aasta vöitlus-tes neljateistkümnemeheliseks, kutsuti Birma sõjas ”valgeteks viirastusteks”.

Üks neist sõdureist oli Yuishinkai-karates tuntud MOTOKATSU INOUE, kellele Seiko Fujita õpetanud efektiivset relvata vöitlus- ja shuriken-terade visketehnikat.

Iga-klanni viimaseks mohikaanlaseks on TOSHITSUGU TAKAMATSU, kes õppis Kukishinden ryu happo - stiili selle ala 26. meistrilt ISHITANI’ lt, samas on teise versiooni järgi õpetanud Takamatsu’t Togakure-ryu 32.meister MASAMITSU TODA.

33. suurmeister Toshitsugu Takamatsu suri 1972 aastal, kuid enne seda oli ta jõudnud välja õpetada stiilile jätkaja kelleks oli varem judo’t ja kenjutsu’t harrastanud YOSHIAKI HATSUMI, nüüd tuntud MASAAKI HATSUMI.

Kuna ninja-koolkonda peeti 1900-aastatel madalaks profiiliks, siis ei räägitud ka eriti muinasaja ninjadest, seetõttu suundus Togakure-ryu’d harrastav Masaaki Hatsumi õpetama läänemaailma. Esimeseks oli 1968 aastal Jaapanisse judo’t õppima tulnud israellane DORON NAVON, hiljem rootslane BO MUNTHE ja ameeriklane STEPHEN HAYES, kelledele Suurmeister on andnud loa jätkata vanade traditsioonide õpetamist väljaspool Jaapanit. Kuigi viimased kaks tegid ninjutsu tuntuks läänemaailmale, jahenesid nende suhted Hatsumiga. Järjest rohkem välismaalasi käib ninjutsut õppimas Jaapanis.

Tänapäevane ninjutsu käsitleb peamiselt ühte osa - see on taijutsu’t ehk relvata võitlus, moderniseeritud kujul on sellest saanud jiu-jitsu.

Tänaseks on Jaapanis jäänud alles üks Ninjastiil, selleks on TOGAKURE RYU. Paljude 1000-aasta vanuste traditsioonide jätkajaks on TRI MASAAKI HATSUMI.

Ta on 34-s Suure Meistri otsene järglane olles õppinud ja harjutanud neid traditsioone üle 30 aasta.

Sajanditepikkuse vaenu külvamise ja verevalamise järgi on Ninjutsu taas omandanud oma algupärasuse:

link