Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Naagad

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Naginis.jpg
WatHaiSokNaga01.jpg
Naaga-Vien Naga01.jpg
Naaga-5.jpg
Athena.jpg
Adam-and-eve.jpg
Ouroboros.png
Ananta vishnu.jpg

Naaga on hinduistlike ja budistlike uskumuste kohaselt väga suur mao (ussi) kujuline pooljumal, kes valvab eelkõige väärtusi ja aardeid, nii materiaalseid kui vaimseid.

Naaga-d on kujult pooleldi maod ja pooleldi inimesed. Läbi aegade erinevad traditsioonid, kultused, pühakirjad ja tekstid eri kontinentidel räägivad maotaoliste olendite rassist, keda olevat õnnistatud üliinimlike võimetega. Neist (naagad) on juttu eri-kultuurides nii folklooris kui kirjalikes allikates, kus tuuakse välja aspekt et nood olendid; maolised, uss-olendid ehk siis naagad on läbi aegade aktiivselt suhelnud ka inimestega.

Kõigis neis lugudes on tegu olenditega, kes sarnanevad madudega, ehk olenditega , kes enda algolemuselt on maolised ehk eesti keeli siis ussilised. Naagad on võimelised muutma enda välimust samuti võtma inimese kuju olles nii väliselt inimestest eristamatud.

Sõna etümoloogia

Sanskriti keeles nāgá (नाग) tähendab kobrat. Nāgá sünonüümiks on phaṇin (फणिन्). Madu ussi puhul sanskriti keeles on kasutusel mitu sõna, levinumaid neist on sarpá (सर्प). Vahel kasutatakse sanskritis sõna nāgá ka üldmõistena märkimaks "madu" naaga (skr nāga ‘madu, lohe, draakon’; tb klu; hn long; jp ryū), india mütoloogias maotaoliste pooljumalate nimetus. India panteonis on läbi ajaloo olnud oluline koht madudel, kui jumalustel ehk draakon-jumalustel. Samaväärne nähtus esineb Birmas nö. nat-id või jumalused maod. Esoteerlises traditsioonis on madu tarkusele, teadmistele pühendatute, pühitsetute ja pühendumuse sünonüüm. Aasias , ehk siis Indias,Birmas, Hiinas, Egiptuses, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas ja mujal tuntakse naagat kui ääretut tarkuse ja teadmiste allikat ning sümbolit. Indiast pärinev budistlik filosoof ja õpetlane Nāgārdžuna on alati kujutatud thankadel ja maalidel auraga pea kohal,mis koosneb seitsmest maost (kobra) , mis tähistab Nāgārdžuna rikkalike teadmisi ja erilist pühendatuse astet ehk initsiatsiooni esoteerilisse kultusse, seoses teadmiste ja naagadega. Sümbol seitsme mao (kobra) näol on kujutatud ka vabamüürlaste rituaal-põllel, sama sümbol näiteks esineb Kambodžas, Tseilonil budistlikus arhitektuuris ja mujal. Ankhor Wat-i templi kompleksi ehitajateks peetakse pooljumalaid khmere ning tee ,mis viib kuulsasse templikeskusse on mõlemilt poolt palistatud seitsmepealiste naagadega. Isegi Mehhikos, leiab mao "naaga" kujutist mis seal juba on muutunud "nagal-iks." Hiinas on naagast saanud juba draakon ja kõik mis seoses draakoniga laieneb ka imperaatorile ehk siis Hiina keisrile keda kutsuti "Taeva pojaks". Egiptuses sama sümbol (7 kobrat) tähistas kuningliku pühitsust ehk initsiatsiooni. Hiina keel öeldakse pärinevat pooljumaluste madu-usside käest seega räägivad hiinlased kaudselt naagade keelt (Naga-Krita). Tiibetis kus maod puuduvad ,kuna Tiibeti platoo asub liig kõrgel merepinnast, on naagad rahva seas vägagi populaarsed ja hästi teatud neid kutsutakse "Lu" . Nāgārdžuna on Tiibetis tuntud kui Lu-Trub see,kes ; muutub madu-ussiks (naagaks).

Ka lääne kultuuris leiab analoogset naaga ehk siis mao kultuse jälgi. Näiteks Vana-Kreeka jumalanna, Athena.

Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja seisis ühiskonnas õigluse eest. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Athena oli seega tuntud kui sõdalaste jumalanna ;Athena sümbol on madu mida kujutatakse tema kilbil. Athena oli ka kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Samuti hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökulliilmseks" ja suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane.Tavapäraselt seostatakse pead mõtlemise ja tarkusega. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele,näiteks nooruslik välimus. Ja muidugi naagadest on juttu ka Genesis-es , Piiblis . Piiblis on siis tegu nö. "paha" naaga-ga, kes juhendab ja annab instruktsioone esmastele ja algsetele inimloomadele Eevale ja Aadamale, hea ja kurja-tundmise puu kohta. Kristlik kirik on kahjuks ümber pööranud sümboli algse tähenduse tehes naagast, kui Tarkuse esindajast igavese kurjuse sümboli. Kujutab ju kristlik kirik naaga-t kui kire ja seksuaalsusele ahvatleva negatiivse deemonina. Eks see vana iidse Tarkuse sümboli jalge alla tallumine väljendus kristlaste ja kiriku poolt igasugu vaimu ja teadur-inimeste lõkkel praadimises (inkvisitsioon) omal ajal. Klassikaliselt seostatakse tarkusega koos ka vabadust. Philostratus Vanem (170–247.a ) "Apollonious Tyana-st eluloos" on kirja pannud, et Apollonios (Kreeka filosoof) enda visiidil Indiasse, peatus Kašmiiris kus sai õpetust ja tarkust naagadelt.

Paljud teadlased Läänes leiavad et Apolloniose seik on kas võetud Uuest Testamendist või vastupidi et Uus Testament laenas idee Apolloniuselt. Seega on naaga üks neist mõningatest meie ajani säilinud haruldastest algsetest sõnadest,mis kuulusid esmase universaalse keele sõnavara hulka.

Budismis on tarkust sümboolselt alati seostatud naagadega. Lääne traditsioonis võib leida sama näite, Kristus Matteuse evangeeliumis lausub (10:16) "Olge arukad nagu maod ja vagurad kui tuvid." "Kõigis mütoloogiates tähistab naaga ehk madu surematust. Selle sümboliks on kujutis, rõngas olev madu, kes hoiab enda saba suus (Uroboros) mis tähistab pidevat uuenemis-protsessi. Madu vahetab aeg-ajalt pidevalt enda nahka ehk välis-kesta. See pidev uuenemis-protsess teeb maod, naagad vitaalseks ja jõuliseks ajas, tähistades sellega sümboolselt pidevat, kestvat noorenemis-protsessi, mis kestab igavikku. Madude ehk naagade maine meditsiinis, elu säilitaja ja päästjana on näha sümboli näol, mis kujutab kahte madu kes end põiminud ümber heeroldikepi . Hinduism õpetab et, kalpa lõppedes kõik asjad ja nähtused imenduvad ehk suubuvad jumalusse seniks kuni algab uus loomise tsükkel ja uus kalpa. Jumalus puhkab maol ehk kosmilisel naagal kelle nimeks on Šeša (devanagari: शेष ) Adi-shesha; Sheshanaag; kestvus). Teda kutsutakse ka Ananta või Ananta-Šeša" , mis tähendab " lõputu Šeša. "

Naagad ehk maod erinevates kultuurides
Slaavi folkloor

Slaavi folklooris mainitakse sageli madusid, kui valvureid, kes valvavad peidetud aardeid maaalustes koobastes vastavalt Veedades kirjeldatud traditsioonile. Lugudes väidetakse isegi, et mõnedel madudel olevat nähtud koguni krooni peas nagu kuningatel. Võib muidugi kahelda rahvaluule usaldusväärses, kuid on teada ka tõendeid, mis näivad seda krooni versiooni lausa toetavat.

Tšehh herpetoloog Jiri Hales kirjutab oma raamatus "Moji pratele hadi (" Minu sõbrad, maod ") enda rännakutest ja reisidest Ida-Slovakkias '70 aastatel otsides suuri madusid ja ka lugusid, pärimusi nende kohta . Ta toob enda raamatus mitmeid huvitavaid lookesi, mida kuulis kohalikke inimeste käest. Üks lugu pajatab,et kohale toodi koguni sõjaväeosa, hävitama väidetavalt 5 meetri pikkust madu. Kohalik rahvas olevat ääretult hirmunud olnud, lausa hüsteerias ja paanikas, ning polevat julenud ise naagale läheneda ,veel vähem teda tappa. Seepärast ka see kohale kutsutud armeeüksus antud loos figureerib. Üldiselt nii pikki madusid Tšehhis ei esine. Teine huvitav pärimus on metsavahilt, kes märkas arvukat madude massi metsas, mis kõik roomas ühes konkreetses suunas . Metsavaht järgnes neile hoides ohutut vahemaad sisiseva madude vaibaga. Nii jõudis lõpuks see naagade hulk mingi kõrgendiku jalamile , mille tipus olevat rõngasse keerdunult lesinud tohutult suur nö."madu kuningas" kellel oli kroon peas ja keda ümbritses kohutav hulk madusid , kes olid roomanud künka jalamile . Metsavaht kihutas hirmunult sellest madude kogunemis-kohalt minema. On ka mitmeid lugusid väikestest lastest, kes olevat metsas mängides või ringi liikudes kokku puutunud suurte madudega , kel kroon peas ja kes olevat mõningatel juhtudel lausa lastega ise mänginud ja suhelnud .


Neis kugudes on palju üksikasju ja detaile, mille peale lapsed ega nähtuse olemusest mitte teadlik inimene ei oskaks ise neid välja mõelda, seega võib eeldada et jutustus baseerub ikkagi isiklikule kogemusele.

Hinduismis on naaga-d Varuna teenrid ja Garuda vaenlased. Neid peetakse viljakuse toetajateks. Vete, merede, ookeanide, jõgede, järvede ja kaevude valitseja. Elab sügaval maa all. Surematuse kehastus. Kaitsja ja hoidja. Kosmiline ja igavene.


Pärast maailma lõppu jääb tema ainsana alles ning temast saab alguse uus maailm.


Arvatakse, et need templikatuste nurkades olevad ülespoole käänatud kuldsed moodustised on ka, stiliseeritud naagad. Või Bangkok Airways'i logo. Või paljud kaelaehted.

Või maonaha-muster templite katustel ja mujalgi. Tõenäoliselt etendasid naagad olulist osa aarjalaste-eelse India mütoloogias ja nende ülevõtmises budistlikku mütoloogiasse nähakse isegi viidet budismi mitteaarja päritolule.

Mahajaana mütoloogias on legende sellest, kuidas Nāgārdžuna sai naagadelt ületava mõistmise suutrad, mis olid seni nende käes hoiul olnud, sest inimesed ei suutnud neist aru saada. Džainismi ikonograafias kujutatakse tirthankara Pāršvat naagade kehadest moodustatud kattevarjuga pea kohal. Väljaspool Indiat samastati naagad kohalike maokujuliste jumalustega, nt klu’dega Tiibetis ja draakonitega (hn long) Hiinas. Budistlikus mütoloogias kaitsevad naagad sageli budistlikke tekste. Naagad võitlesid pidevalt Gandharvadega Nagaloka maa pärast, mis asub maa all ja on täidetud lõputute varandustega.

Samuti esinevad naagad ka Tiibeti budismis, kus nad legendide järgi on võimelised isegi levitama inimeste seas katku ja näljahäda ,kui peaks tekkima vastastikused konfliktid.


Hindu müütides on Šeša ( Vasuki - Šeša teine nimi) naagade ehk madude kuningas.


Šešal on tuhat pead ning ta kaitses Višnut, kui ta maailmaloomisest puhkas.

Ta on samasugune maailma madu nagu Midgard –madu ning toetab kas maad või seitset Patalast, mida ta valitseb. Tema haigutamine pidavat põhjustama maavärinaid. Naagade kuningad esinevad sageli Buddha Gautama sündi kujutavatel piltidel.

Naagad kontrollivad ja nö. reguleerivad vihmasid, jõgesid, järvi ja ka meresid.

Ka kasutatakse sõna ("nāg") Indias madude kohta kuninga kobra ja India kobra puhul.

Hinduismis ja budismis on naagad allikate, ojade, veekogude valitsejad ja nad elutsevad neis. Olevat kunagi olnud Vaikses Ookeanis suur manner, kuid naaga hävitas selle nii et järele jäi ainult Indoneesia, Austraalia ja veel pisemaid saarestikke. Aga Cambodia rahvas, khmerid, pärinevat sellest Nagast. Nagad võivad saada ka inimese kuju. Arjuna, yks Mahabharata peategelasi, oli yhe Naga printsessi, Ulupi'ga abielus. Nagasid on palju. Neil on tihtipeale mitu pead, 5, 7, 9 või koguni sadu. Nad ei pruugi olla eriti targad, kuid on väga ustavad.


Sõna (Nāga) on kasutusel ka inimhõimude hüüdnimena. Veedades on naagade valitsejaks ka Varuna kes on tormi ja tuulte jumal.

Naagad asetsevad jumalustena Pātālas mis asub Meru mäe jalamil ja on seitsmes all-ilm.

Nad on kõik Kašyapa ja Kadru järeltulijad. Enam kuulsmaid ja tuntumaid naagasid on Hinduismis Manasa, Shesha või Sesa ja Vasuki. Naagade valduses on ka igavese elu eliksiir (amrita ).

Legend räägib, et kui jumalused omavahel jagasid laiali igavese elu-eleksiiri, kargasid naagad ahnelt kutsumata ligi ja rabasid jumaliku joogi peekri enda kätte, kuid taeva asukad rebisid vilkalt uss-jumalustelt hinnalise aarde tagasi.

Võitluse käigus kukkusid elueliksiiri (amrita ) tilgad maapeale rohu sisse.

Naagad asusid aplalt lakkuma ja ahnitsema endasse jumalustele ette nähtud taevaliku jooki.

Kuid suures ahnuses limpsisid terava rohuga kaetud maad nii tugevalt, et nende keeled muutusid kaheharuliseks.


Seepärast on kõikide naagade - madude keel kaheharuline. Neljakäeline Jumal Vishnu istub tavaliselt oma Naga (Ananta, Sesha) peal. Samamoodi istub oma Naga (Mucalinda) peal ka Buddha. Kuid mütoloogias on ka selliseid naagasid, kes elutsevad kuival maal.

Nad võivad võtta inimeste kuju ning astuda armusuhetesse inimestega.

Nad on sageli raevukad, kuid seda vaid juhul kui inimesed käituvad nende suhtes alatult ja hoolimatult.

Arvatakse, et nende pilk võib tappa ning naagade hingus on mürgine.

Naisoost naagade esindajaid, kes tavaliselt pidid kõik olema imeilusad ja võluvad, sarmikad, lausa printsessilikud, kutsutakse (nāgī) naagi.

Naagid on suured spetsialistid armukunstides ja seksuaal-maagia valdkonnas. Budismi suhtuvad naagad äärmiselt soosivalt, samuti budistidesse.


Ka Buddha Sakjamuni olevat enne Buddhaks saamist mitmeid kordi naagana sündinud. Nāgārdžuna sai enda tarkuse naagade käest.

Naagasid on nii hinduismis kui budismis seostatud eelkõige aarete, kalliskivide ja tarkusega.

Nad on väärtuslike aarete ja lõputu tarkuse valvurid.

Naagade üle valitseb nende kuningas Naaga-radza, kelle tütar on abielus põhjapoolse ilmakaare kaitsja Vaišravanaga.

Budismis seostatakse naagadega ka draakoneid.

Tiibetis oli draakon see, kes valvab jõgedes, ojades ja järvedes, samuti Hiinas.

Budismis naagade põhivaenlane ja hävitaja on Garuda.

Garuda on suur kotkakujuline lind, kes toitub naagadest.

Naagad teenivad kõik taevast lääne ilmakaare valitsejat Virūpāksat.

Naagadel on omaette missioon Meru mäel, nimelt kaitsta devasid (jumalusi), kes asuvad Trāyastrimśa-s asurade, rünnakute eest.

Kuulus naagadest on ka Mucalinda, kes oli Buddha isiklik kaitsja. Räägitakse, et kui Buddha oli jõudnud Valgustuseni, läks ilm pimedaks ja seitse päeva sadas vihma. Aga maa alt välja tulnud seitsmepealine Mucalinda kaitses Buddhat vihma ja tormi eest. Kaliya on viiepealine madukuningas, kes purustas hindu jumal-kangelase Krišna maja juures asuvat riiki.

Krišna hüppas basseini, kus ta elas, ja võitis ta oma jumaliku võimuga, sundides teda taanduma ookeani põhja kuhu Kaliya jäigi lõpuks elama.

Tõenäoliselt etendasid naagad olulist osa aarjalaste -eelse India mütoloogias ja nende ülevõtmises budistlikku mütoloogiasse näevad mõned budoloogid (E. Conze jt.) isegi viidet budismi mitteaarja päritolule.

Naagasid kirjeldatakse paljudes kanoonilistes tekstides, näiteks dzhatakates. Naagad jagunevad kahte klassi:

  • vees (jõgedes ja meredes) elunevad naagad
  • kuival maal elunevad naagad.

Naagad võivad moonduda ka inimeseks. Sageli astuvad nad armusuhetesse nii naiste kui ka meestega, neist liitudest sündinud järeltulijad on väga õrnad, kuna neil olevat "vee loomus". Naagad on sageli raevukad, arvatakse, et nende hingus on mürgine ning nende pilk võib tappa. Shakjamuni ise, enne kui temast sai buda, sündis mitu korda ümber naagana. Mahajaana mütoloogias on levinud legendid sellest, kuidas kuulus filosoof Nāgārdžuna nõutas naagadelt välja "Prajnaparamita " suutrad, mis olid nende käes hoiul olnud senikaua, kuni inimesed ei suutnud neid mõista.

Väljaspool Indiat samastati naagad kohalike maokujuliste jumalustega (näiteks klu'd Tiibetis ).