Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Naised budismi käsitluses

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Extase.jpg
Bhikshuni women.jpg
Digital-brain.jpg
MARY PICKFORD.jpg
Davis 19073.jpg
IndiaArie.jpg
Mohini with the nectar.jpg
Birth-of-a-soldier.jpg
Guhyasamaja tantra.jpg
Punapea-stirlits.jpg
Nunnad-pyssidega.jpg


Kõrvutades budismi teiste maailma religioonidega, tuuakse selle suure voorusena esile just tihtilugu üsnagi sõbralikku ning meestega võrdväärset naistesse suhtumist.

Kas ja kui palju siin selles väites tõde ka taga on, seda ma sooviksingi selle postitusega nüüd natuke selgitada.

"Tõenäoliselt eksisteeris ajaloos palju silmapaistvaid naisbudiste ja isegi naiskoolkondi, kuid me ei tea neist just eriti palju põhjusel, et ajaloo kirjutajateks on läbi aegade olnud eelkõige mehed, kes kipuvad naiste saavutusi ignoreerima" (L)


Alustame sellest, et mida ütles budistide suurim püha mees, Buddha, naiste kohta?

Suutras, Samyutta-Nikaya, täheldas Buddha viis erilist kannatust, mis on omased ainult naissoole:

Bioloogilisel tasandil

+menstruatsioon
+rasedus
+sünnitamine

Sotsiaalsel tasandil (tolle ajastu Indias)


+Naine pidi lahkuma enda vanematekodust
+Naine pidi alluma enda mehele


Lisaks viiele naissoole omasele kannatusele ütles Buddha veel seda, et naised pole võimelised saavutama viite juhtpositsiooni:

1) Naine ei saa valitseda põrgu üle
2) Naine ei saa valitseda jumalate üle
3) Naine ei saa valitseda Brahmaste (?) üle
4) Naine ei saa valitseda inimmaailma üle
5) Ning naine ei saa kunagi saavutada täielikult valgustatud olekut (Samma-Sambuddha)

See, et naine ei saa valitseda põrgu üle (muideks jah, ka budismis tõepoolest eksisteerib põrgu), on ju ainult hea :)

Samas ei saa ühe õige budisti eesmärgiks olla ka valitsemine jumalate, Brahmaste ja inimeste üle.

Budisti ei huvita kellegi üle domineerimine, vaid teda huvitab valgustatus ning sansaara kannatuste tsüklist väljumine.

Seega oleks ühele õigele budistile just eriti magusaks eesmärgiks punkt number 5.

Miks naistele see eesmärk aga saavutamatuks jääb, seda Buddha meile kuskil ei selgita. (L)

...

Pole vist suurem asi saladus, et munkadel soovitatakse naistest eemale hoida.

Sama soovitus kehtib ka budistlike munkade puhul.

Miks nad peaksid naistest eemale hoiduma?

Tõenäoliselt võib põhjusi sellele otsida munkade(ehk meeste) bioloogilistest iseärasustest.

Kui viskate pilgu Maslowi vajaduste püramiidile, siis peaksite siin koheselt terava vastuolu avastama.

Nimelt on sugutung Maslowi hierarhias kõige primaarsem vajadus ehk püramiidi alus, jumala otsingud ehk eneseteostus asub aga püramiidi tipus.

Vastavalt üldtunnustatud teooriale ei ole kõrgema astme vajadused edukalt rahuldatavad enne madalamate astmete vajaduste rahuldamist :)


Aga äkki on lisaks bioloogilistele põhjustele veel põhjuseid, miks tasuks ühel tõsisel budistist mehel naistest eemale hoida?

Uurime edasi...

Suutrast, Udayanavatsaraja-parivartah Maharatnakuta, saame lugeda, et naiseks olemine on takistuseks spirituaalsel arenguteel:

Naised võivad hävitada puhta ettekirjutuse
Nad taganevad tegemast heategu ja au
Nad takistavad teistel taevas taassündi
Nad on põrgu allikaks

Suutras, Ta-cheng Chou-hsiang kung-te ching, viidatakse aga naistele kui väheldase arukusega, kadedatele ja täis vihkamist olenditele.

Nad ei andesta ega tasu ka kunagi heateo eest.

Isegi kui naised otsivad valgustatust, siis nad ei ole selle otsinguil järjekindlad. (L)

Eelmainitud kaks allikat on budistlike tekstide hulgas siiski ühed vähesed omataoliste seas, mis naisi otseselt halvas valguses kirjeldavad.


...

Paljud budistlikud tekstid peavad naise täieliku valgustatuse eeltingimuseks tema soo muutumist meessooks.

Tavaliselt tähendab see aga seda, et näiteks käesoleva elu elab inimene naisena ning kogub enda ümber head karmat, et saada järgmises elus parem "stardipositsioon" (näiteks ümbersünd maapeale mehena).

Muideks väidetavalt olevat Buddha olnud enda kahes eelnevas elus naine ning valgustatuse saavutas ta justnimelt eelkõige tänu enda eelmistes naisena elatud eludes tehtud õigetele tegudele.

Samas eksisteerib aga ka mingi hulk budistlike tekste ja lugusi, kus naine suutis end juba käesolevas elus meheks muundada(nn sex change - sugu muuta).

Soo vahetuse järel suudeti ka ületada koheselt valgustatuse lävepakk.

Kõige kuulsam budistlikes lugudes tuntud naine oleks selles kategoorias vast Lung Nu ehk Draakoni-tüdruk.

Paljud budistlikud tekstid ei pea aga naiseks olekut mitte mingisuguseks spirituaalseid eesmärke takistavaks nähtuseks.

Põhjendus sellele on muideks väga lihtne.

Nimelt kuna budistliku käsitluse järgi on kõik see reaalsus siin niikuinii oma algolemuselt TÜHJUS ning kõik vahetult kogetu on kõigest MEELEPETE, siis ei oma ka inimese sugu siin maailmas mingitki tähtsust.

Eriti naisesõbralikud on justnimelt budismi alamharud zen (Jaapan) ja chan (Hiina).

Seda eelkõige põhjusel, et sealsetes õpetustes on väga jõudsalt levinud autoriteetide arvamusest eraldumine ning kõige kahtluse alla seadmine.

Ehk siis kui ühiskonna üldine hoiak oli, et naine on mehest oluliselt alam olend, siis chani meistrid olid seales ühiskonnas võibolla ühed esimesed, kes selle väite kahtluse alla seadsid. (L)

Näiteks selline lugu:

Ühe ametniku tütar, Mu-jung, oli väga huvitatud budistlikest õpetustest.

Ta tuli õpetlase Wu-hsiangi juurde ning ütles: "Naisena ei ole ma vaba, kuna mul on mitmeid puudusi ning viis Buddha lausutud takistust.

Ma olen piiratud naise keha poolt.

Nüüd ma tulin sinu juurde põhjusega, et ma tahan lõpetada elu ja surma tsüklite kordumise(ehk siis sansarast väljuda)

Wu-hsiang ütles: "Kuna sul on suur ind seda teha, siis sa oled juba suur inimene (mõeldud on justnimetl sootut inimest, ei meest ega naist)"

Võibolla tekib veel küsimus, et miks ei ole minevikus budistlikud riigikorrad tegutsenud siis vastavalt enda viljeletavale ideoloogiale ja pole üritanud naiste olukorda parandada?

Sama küsimus esitati ka muideks dalai-laamale raamatus "Tervendavad emotsioonid", kus siis Tiibeti vaimne juht selgitab selle asja tagamaid nii, et:

"Paljud inimesed kasutavad nn suu religiooni - nad ei tee asju nii nagu väidavad"


Chan koolkonda kuulub ka muideks üks märkimisväärne sündmus.

Nimelt pärineb sealt selline ajalooline maailmas esmakordne juhtum, kus esimest korda aksepteeritit täiskasvanud meeste õpetajana ühte naissoost inimest.

See juhtus siis Hiinas ~800 a pKr. (L)

...

Samas lugesin ma üht teist huvitavat lugu ühest Buddha ajastu printsessist Mallikast, keda kirjeldati kui ühte perfektset budismi ideaale kandvat naist:

...Ta näitas välja enda hoolivust, teenides enda abikaasat viiel perfektsele naisele omasel moel:


1) Ta tõusis alati enne enda meest


2) Läks voodisse alati pärast enda meest


3) Allus alati tema käskudele


4) Oli alati enda mehe vastu viisakas


5) Kasutas alati lahkeid sõnu enda mehega rääkides



Peagi sai naine tõestada et ta oli vaba ka kadedusest.

Kuningas oli otsustanud abielluda veel ühe naisega.

Mallika võttis teise naise enda kodus vastu ilma vähimagi vastupanuta.

Mõlemad naised elasid kuninga õukonnas rahus ja harmoonias... (L)

Kas tõesti on kooselu ühe budistliku naisega niivõrd tore või? :)

...

Kas naised on ka mõnes keskse tähtsusega budistlikus loos silmapaistvalt targaks tegelaseks olnud?

Vast kõige kuulsama ja kõnekama loona võiks välja tuua selle, kus üks õpetlane lahkub Hiinast Indiasse ning küsib enda õpilastelt, et mida nad koosveedetud aastate jooksul õppinud on:

(tõlkimata kujul)

Tao-fu said, "I perceive that the Buddhist path is transcending language and words and yet not separating from language and words."
Bodhidharma said, "You have attained my skin."

The Bhikshuni Tsung-chih said, "What I comprehend is like joyfully seeing the `Aksobya's` Buddha-land." After seeing it once, you never see it again.
"You have attained my flesh," said Bodhidharma.

Tao-yu said, "The four elements are originally empty and the five aggregates are non-existent. Not even one thing of what I comprehend is attainable."
"You have attained my bone," said Bodhidharma.


Finally Huei-k'o made a bow to the teacher and stood aside in silence.
Bodhidharma said, "You have attained my marrow."

See viimane vastus õpetajale, mil õpilane tegi vaikiva kummarduse, oli pärit naissoost inimese käest.

Ning selle loo valguses oli see naine neljast õpilasest kõige andekam. (L)


Üks kõnekas trend viimasel ajal seoses budismiga, mis peaks iseenda eest nii mõndagi pajatama, on see, et paljud feministid on avastanud budismi näol endale selle kõige õigema religiooni... (L)



link