Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Nara ajastu budismi koolkondadest Jaapanis .

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Nara buddhism - 0001.jpg
Japanese-garden-philosophy.jpg
Nara buddhism buddha.jpg
The last samurai 9.jpg
Nara buddhism78.jpg
Samurai-NasunoYoichi.j.jpg
Nara buddhism-buddhanara.jpg
Zen-kyoto-japan-bamboos.jpg
Nara buddhism-dainichi-.jpg
Hakuin.jpg
Nara buddhism-six-patriarchs-hosso-sect.jpg
Saichou-tendai-founder-japan.jpg
Nara buddhism-Vimalakirti.jpg
Nara paitning.jpg
Nara-buddhist.jpg
Japan-cherryblossoms.jpg
Japan01.jpg
Zen garden.jpg

Kusha koolkond


Põhines 5saj. kirjutatud VasubandhuAbhidharma” tekstil.


See tekst kirjeldab sarvastivada koolkonna vaateid.

Neil oli vaja tõestada õpetust minatusest ja püsitusest ja näidata, kuidas jõuda kirgastumiseni.

Õpetus dharmade e. olemise elementide klassifikatsioon sarvastavada koolkonnas oluline.


Kategooriate näited:


1. silm, heli 2. meel 3. meele lisavõimed, näit. mälu, intellekt, viha, uhkus jne 4. sünd, elusolemine, hävinemine 5. mittepõhjustatud dharmad: ruum, vaibumine, mõistuse abil, vaibumine tänu põhjustega puudumisele. Dharmade kombinatsioon muutub pidevalt selle koolkonnal.


Aatomiteooria. Jaapanis kusha koolkonnal teooria, et on 8 liiki aatomeid, muuhulgas ka jänesekarva aatom.

Kõik need aatomid tekkisid ja hävisid silmapilgu jooksul. Kusha koolkonda loetakse hinayaana koolkonnaks.


Jōjitsu koolkond


Enamik asju mõeldi jälle juba varem välja. Põhineb Harivarmani “Sattyasiddgi śāstral” (Tõe rajamine). 3saj. Jōjitsu koolkond rõhutab, et nii ise kui ka dharmad on tühjad.

Teooria kahest tõest: igapäeva konventsionaalne tõde ja absoluutne e kõrgem tõde. Ka Jōjitsu koolkonnal dharmade jaotus, mõningaid erinevusi Kusha koolkonnast.

Ka sellest, mis takistab inimesel kirgastumiseni jõudmast: klammerdumine ajutistesse nimetustesse, klammerdumine dharmadesse, klammerdumine tühjuse mõistesse.


Ka Jōjitsu arvatakse hinayaana koolkondade hulka kuuluvaks.


Ritsu koolkond (hiinas Lu)


See koolkond tegeles põhiliselt kloostrireeglite ehk vinayaga. Dharmaguptast levis Jaapanisse.

Kui budism Jaapanisse tuli, ei olnud esialgu reegleid, kuidas mungaks/ nunnaks saada. 724 – 728a valitsev keiser saatis 2 inimest Hiinasse, et need seal vinayat õpiksid. Need kutsusid Ganjin’i nimelise õpetaja Jaapanisse; 754a saabus.

Naras Tōdaiji tempel, kus ehitatai tema osavõtul esimene ordinatsiooni platvorm e haidan – koht, kus mungaks pühitseti.

Ritsu koolkonna haidan sai esialgu kõigi koolkondade pühitsuspaigaks.

Varsti tekkisid Jaapanis ka mägierakud jm inimesed, kes polnud platvormil käinud. Hiljem Heiani aja eraldati haidanid.

Ritsu koolkonna süsteem e kloostrireeglistiku töötasid jaapanlased ise välja, ei võtnud niivõrd üle kui eelmise kahe koolkonna puhul.


Lisaks munkadele / nunnadele mõeldud vinayale, oli olemas ka tavalisele inimesele sila e õpetus, mida need pidid järgima. 5 asja, millest hoiduda.


Enne templi külastust tuli loobuda veel kolmest asjast.


Tavainimesed ei olnud enamasti huvitatud valgustumisest (liiga kauge), vaid näiteks paremast ümbersünnist. Kui inimene oli valmis mungaks saama, toimus ametlik tseremoonia.

Teda küsitlesid 10 õpetajat. Haidanil oli kolm astet, mis on sümboliseeris 3 tühjust: ise, dharma ning nende mõlema tühjust.

Munkadel 250 keeldu, nunnadel 348 keeldu. Öeldi, et sila’l on 4 aspekti: õpetus, jõud, mis on inimeses, sila praktiseerimine, sila ilmumine e praktiseerimise väline mõju. Vinaya reeglid Jaapanis muutusid aja jooksul.

Neid, mis Jaapanisse üle võetud oli, oli ka veidi kohandatud.


Sanron koolkond (sanlun)


Põhinesid kolmele mādhyāmika koolkonna tekstile. Nāgārjuna.


Põhieesmärk oli mādhyāmika koolkonnal ümberlükata väiteid, mis valgustumist takistasid.

Eitasid kõiki vaateid dharma eksistentsi või mitte-eksistentsi.

Sunyata mõiste olulisim.

Nirvana oli neile pigem meeleseisund kui koht. Kõrgemat tõde nimetati paramārtha satya. Kaetud tõde e samvrti satya, oli igapäevane tõde.


Nāgārjuna arvas, et nirvana on samsaara ja samsara on nirvana, nii kõrgema tõe tasandilt vaadatuna. Kaetud tõe seisukohalt aga ikkagi on nirvaanal ja samsaaral vahe.

Samon koolkond klassifitseeris budistlikke suutraid, jagas need kolmeks: juur, oksad- kõikvõimalikud hinayana ja mahayana suutrad, tüvi – Lootosuutra. Samon koolkond oli levinud Nara perioodi I poolel.


Hossō koolkond


Yogācāra või siis Vijnanavāda õpetus.


See koolkond loodi Indias ~ 4 s. Loojateks Vasubandhu ja Asanga.

Hossō koolkonnal on Kusha koolkonna õpetusega mõningaid sarnasusi.

Hiljem oligi Kusha koolkond Hossō koolkonnaga koos. Aga: Hossō on mahayaana koolkond.


Hossō koolkona suutrate klassifikatsioonist: kõige madalamad hinayana suutrad; seejärel tühjuse õpetus; lõpuks keskmise tee õpetus e hoidumine äärmustest.

Siia paigutati muuhulgas ka Lootossuutra.


Kritiseerisid madhyaamika koolkonda mitud vaatekohta.

Dharmade klassifikatsioon Kusha koolkonnaga natuke sarnane. Neil mõiste: ā laya vinjana -> ādarsa jnana.

Oli arusaam, et mõningatel inimestel polegi võimalust kirgastuda. Kriitikat neile, et see pole eriti mahayaanalik vaade.


Hossō koolkond arvas, et olemas nelja liiki nirvaanat: sunniparane voimalikus....., nirvana füüsilises kehas, nirvaana ffuusilise kehata, inimene ei jaa nirvaanasse vaid tuleb tagasi ja aitab teisi e Bodhhisattva.


Hosso koolkond oli Nara aja teisel poolel koige olulisem koolkond Jaapanis.


Kegon koolkond


Pohitekst> Avatamsaka suutra, jaapani keeles> Hejonko (Kyo – suutra).

See suutra valmis 3 s Indias. Buddha olevat seda opetanud kohe parast kirgastumist. Keeruline suutra.


Buddha Mahavairocana.


Jaapanis pakkus kegon opetus huvi ka keisrile, kes samastas end Buddha Mahavairocanaga.

See koolkond eksisteerib ka tanapaeval Jaapanis, keskus on Todaiji tempel Naras.


Kegoni koolkonnal oluline moiste dharmadhatu.

Kegon opetus jagas inimese moistmise 4 astmeks: ji hokkai – maailma tavamoistuse seisukohalt nahtuna; ri hokkai- uhine printsiip (ri- tode); riji muge hokkai – ri ja ji uhtsuse kohalt nahtuna, seda naeb kirgastunu; jiji muga hokkai – asjade uhtsuse dharma vald, koik olev sailitab oma identiteedi, kuid on samas muu maailmaga seotud.


Kegon klassifitseeris opetusi: hinayana opetused - koige madalam tase; varase mahayana opetused; mahayana hilisem opetus – ri ja ji uhtsusest; hetkelise kirgastumise opetus; taiuslik opetus e engyo – vastas jijimugga hokkai’le.


Kegon koolkonna puhul on koigil dharmadel 6 omadust, samuti on Boddhisattval 10 valgustuse taset: room, puhtus, valguse liitmine, hingus - inimese rumalus havib, peaaegu nahtamatu, „kohalolek“, kaugele ulatuv, liikumatu, kiiduvaarne tarkus, dharma pilv- siin boddhisattva saavutab taieliku vabaduse, suudab tavamaailmas igal pool toimida.


Tavaliselt raagitakse Nara kuuest koolkonnast, kuid Nara ajal oli Jaapanis juba olemas ka mõningad

Tendai koolkonna tekste, samuti moned Puhta Maa suutrad, ka zen tekste ja ka esoteerilise budismi tekste.



SHINGON ja TENDAI


Shingon – tõesõna, mantra. Kūkai – hiljem nimetati Kobo Daishi’ks 774 – 835 on tuntud ka õpetlase, maalikunstniku, leiutaja jm.

Paljud arvavad, et viibib sügavas meditatsioonis ja tuleb koos Maitreyaga tagasi. Või rändab


Jodo-shu koolkond Opetaja Hoonen (1133-1212). Oppis Hiei mael e tendai opetust, selleks ajaks oli Hiei juba suht alla kainud, lahkus sealt, laks Narasse oppima, seal puutus kokku Puhta Maa opetusega, kus tohutati tarikid.


Motles valja enda praktika, mida nimetas ainsa praktika nembutsu e senju nembutsu.

Utles, et ainult Amida nime lausumisega saab Puhtale Maale, teised praktikad on ekslikud - homho nembutsu.

Honen retsiteeris nembutsust 60 000 – 70 000 korda paevas, et lahti saada igasugu takistustest, mis voivad valgustumist takistada.

Honen saavutas mitnete aristokraatide ja samuraide poolehoiu. Honeni peateos „Senjokushu“ – valikkogumik.

Hiljem on oeldud, et tema tahtsus seisnes selles, et ta jattis moned asjad korvale. Koige rohkem juttu nembutsu retsiteerimisest.


Esialgu lubab oma teost lugeda vaid lahematel opilastel. Kuigi rohutab nembutsut kui ainsat praktikat, tegeles ta ise ka tendai meditatsiooniga. „7 osaline korraldus“ – lubadused, nait.

Mitte asjatult kritiseerida teisi budistlikke koolkondi, mitte syya liha jne.

St. Et jarelikult moned ta opilased ikkagi tegelesid selliste asjadega, et oli vaja taoline raamat valja anda. Peateos sai peale ta surma avalikuks.

Vanemate koolkondade esindajad said vaga pahaseks, siiani ei teatud tema isiklikke vaateid vaga.


1277 algas tema koolkonna tagakiusamine, raamat poletati, haud ruustati, opilastest paljud asumisele- toimepanijad tendai sodalasmungad.


Koolkonna harud:


Cheinzei- ha - arvat, et Puhast Maad voib saavutada lisaks nembutsule ka teiste praktikate abil Seizan- ha (koolkonna haru) - eelkoige aristokraatide hulgas, tendai mojuline jallegi, nembutsu + teised praktikad.


Opetaja Ryuhan arvas, et tuleb voimalikult palju nembutsut lausuda, et Puhtale Maale paaseda.


Opetaja Johakubo Kosai arvas, et 1 kord piisab ja Puhtale Maale voib saada juba siinses elus.


Veel moned Puhta maa koolkonnad Jaapanis


Opetaja Shinran (Honeni opilane).

Hiei mael, lahkus eraklasse, sai ilmutuse – prints Shotoku (budismi esimesi propageerijaid Jaapanis).

Hiljem oli Shinran abielus 2 korda. 1201 uhines Honeni nembutsu liikumisega, ka tema saadeti asumisele. Peateos „Kyogyoshinsho“, - „opetusest, praktikast ja usust“.

Hiina keeles kirjutatud, nagu enamus tol ajal, keeruline. Shinrani jaoks olulisim uskuda Amidasse, rohutas tarikit e Amida joudu.

Leidis, et Amida lausub nembutsut, inimesed kuulevad seda ja siis lausuvad inimesed amidat.

Ehki nembutsu lausumine on voimalik ainult tanu Amidale. Puhas Maa vois olla ka see siin kui inimesed oppisid oigesti vaatama.


Shinrani ajal ei olnud eraldi koolkinda, vaid opetas kodudes.


Tal olid probleemid poeg Sinraniga. Koolkond, mis hiljem tekkib ja mille loojaks Shinrani peetakse on Toeline Puhta Maa koolkond e Jodo Shinshu. Selle tegelikuks loojaks on Kakunyo e Shingoni lapselapse laps.

See nimetas koigepealt ainsa praktika templiks, hiljem muudeti „honganji“ e algse vande tempel. Eriti populaarseks muutus Jodo shinshuu 15 sajandil ja talurahva hulgas.

Tanapaeval on Jaapanis koige rohkem liikmeid. Opetajad raakisid talupoegadele, et need ei pea uskuma samadesse kamidesse, millesse nende daimyod.

Tekkisid ikko-ikki’d ehk ulestousud.

Need toimusid 15-16s. 16 sajandi algul uhinesid jodo shinshu koolkonnaga ka mitmed daimyod ja samuraid. Hiljem siis rahvast oma voimu alla saada.


Tokugawa Hieyasu ajal 2 pohilist koolkonda tekkisid:


Ji shu koolokond. Tuntuim opetaja Ippen (13s).

Tema nembutsu lahedane shingoni omale. Algul oli grupp randmunki, ranged nouded, pidid olema vaesed, korralikud.


Aej (ji)- uhelgi hetkel ei tohtinud unustada nembutsu retsiteerimist.


14s keskel- 16sajandini oli ji shu populaarsem kui teised Puhta Maa koolkonnad.


Zen koolkonnad


Hiinas nimetati chan.

Leitakse, et Indias sellist liiku budismi polnud, vaid see tekkis Hiinas, kuigi hiinlased ise loevad opetajad tagasi kuni Sakyamunini valja.


Bodhidharma 6s.


Vahel raagiti, et zen ei olegi budism.

Teised raagivad, et on. Elli arvab, et on yks mahayaana suund. Hiinas loetakse 6 esiopetajat. Hiljem tekkis 5 maja ehk 5 olulist koolkonda. Neist 2 – Linji kk = Jaapanis rinzai, Caodong kk = Soto kk.


Linji oli Hiinas vaga kuulus zen opetaja. Tal „Utluste kogu“ vaga populaarne. Rinzai seostatakse koan praktikatega – tekstid.

Soti seotud rohkem zazeniga. Aga tegelikult molemad koolkonnad kasutasid molemaid praktikaid.


Jaapanis rinzai zenist.


Opetaja Eisai. Mingil hetkel kuulis zeni populaarsusest Hinas.

1168 esimest korda hiinasse. 6 kuu jooksul oppis Tientai mael., toi sealt tekste kaasa.

Tendai opetuse juures olid juba varem moned zeni opetuse elemendid. Uuesti Hiinasse, oppis seal Huaichang nimelise opetaja juures.

Sai temalt inka e tunnistuse kirgastumise kohta, mis lubas Jaapanis zeni opetada.


Toi Jaapanisse zen vinaya. 1191 Jaapanisse tagasi ja ehitas esimese zen templi jaapanis / Hoonji.

Propageeris rohelise tee joomist, samuti kirjutas munkade rituaalide jm kohta.

Tendai tema suhtes kriitiline – et miks zen pole uks paljudest asjadest vaid eesmark omaette.


Zeni kaitseks kirjutas Eisai oma peateose „Zeni levimine rahvuse kaitseks“. Saavutas edu Kamakuras, kutsuti labi viima shoguni matust. Hiljem Kamakurasse lasti ehitada zeni tempel.

Eisai sai selle ulemaks. Sai veel uhe Kyotos asuva zen templi ulemaks.

Ta polnud teggelt esimene, kes Jaapani zeni opetas, vaid munk Kaku-A kaitus zenilikult oukonnas veelgi varem.


Danumashuu kk – opetaja Nonin pooleldi metsik koolkond.


Esialgu propageeritav zen ei olnud paris puhas, kuna selline olnuks aristokraatide jaoks liialt esoteeriline. Veel moned opetajad rinzai kk-s.


Enni Bennen.

Tema juhitud templis olid ikka zen rituaalid koige olulisemad, mitte muu praktika. Muhon Kakushin, Koigepealt oppis shingon budismi, siis Dooggeni juures, siis Hiinas.

Oluline kuna tema tyoi Jaapanisse „Wumenguani“


Molemad mehed 113s.


Siis hakkas tulema Hiinase opetajaid.

Kamakura aja lopul tekkis kloostrisusteem Gozen e 5 maja. (maja=tempel) vahepeal oli 5 kamakurast ja 5 kyotost olulisemad templid.

Aja susteem muutus, tekksisd teised jargud. Uusi zen templeid ehitati provintsidesse juurde, ka need kuulusid susteemi.

Tegeleti losaks koanidele ka uldisemalt hiina kultuuri arendamisega. Gozan oli Muromachi perioodil kuulus opetaja, Muso Sosehi – keisri, shoguni jt zen opetaja.

Olevat olnud ule 10 tuhande opilase, kuuls ka kuna rajas mitu zen aeda kyoto erinevatesse templitesse.

Zen oli algul olnud populaarne samuraide hulas, hiljem ka daimyode hulgas. Paris koik rinzai templeid ei kuulunud Gozan susteemi, neid teisi nimetati sinha.

Naiteks kyotos Daitokuji tempel ei kuulunud Gozan susteemi. + pea aeu koik Soto templid olid sinka templid.


Soto koolkond


Opetaja Dogen (1200-1253) oli oppinud Hieil. Kritiseeris, et seal moraal alla kainud.

Lahkus Hielilt, oppis PM opetus Honeni juures, siis Eisai juures., tema pohiopetajaks oli Eisai opilane Myozen, kellega koos kaidi Hiinas.


Oppis ka hinjiu kk opetust, hakkas seda hiljem kritiseerima, Doogen olevat saavuutanud kirgastumise sedasi, et kuulis oma opetajat raakivat uhe opilasega ja seepeale kirgastus ka Dogen.


Hiljem D. Tolggendas mitmeid hiina tekste omamoodi, tal suht orginaalne opetus.


Nait. „igal pool eksitseerib Buddha loomus“ – koik eksisteeriv on Buddha loomus (Dogeni tolggendus). 1227 kui naases Jaapanisse, kirjutas teose zenist, kui ainsast praktikast.,

Samuti teos sellest, miks zen jaapanisse sobibb.

Tendai kk kroitiseeris ka teda. Rajas templi Eiheiji / Soto peatempel. D, opetus erines kaasaegsetest ka selle poolest,e t mappool polnud tema jaoks erilist tahendust.


Rohuts, et zazen oon ainus praktika kirgastumisele ja koik teised madalamad.

Ei tahtnud kasutada väljendit zen, vaid vaitis, et tema opetabki Buddha opetust.

„Shooboogenzoo“ – „toelise dharma silmatera varaait“ Gyoji – praktiseerima – oluline moiste tema jaoks.

Tema jari koik inimeste teod on ka Buddha teod, seega tuleb kaituda nagu oleksid sa Buddha.



SOTO


Doogen- oluline sazen ja kyooji.(?) Sazen on sama, mis valgustumine.

Olulised terminid sokushin zebutsu- seesama meel on Buddha Uji- olemine on sama, mis aeg.


Dogeni õpilased


Praegu on Jaapanis suuruselt teine. Puhta maa koolkond on esimene.

Doogen asutasEihenji templi. Sotio templid paiknesid maal, talurahvaga tihedam suhtlemine. Koun Ejo- Doogeni õpilane, toimetas tema peateost.


Tettsū Gikai – soovis laiendada õpetamist ka rahvale, lahkusid Eiheij templist.

Asutasid Taijogi templi. Gien – tahtis säilitada Soto koolkonda, tahtis säilitada õpetamise ainult munkade seas. Keizan Joohen (1268-1325) tema õpetuses ka teiste koolkondade mõjusid.


Seoses Soto populariseerimisega jäi sazeni praktiseerimine tahaplaanile, oli lihtrahva jaoks liige keeruline. 16. sajandi alguseks ühendati kõik taas Eiheiji templi alla.

Tokugawa ajal kirjutati Dogeni teosele kommentaare.

Erinevalt teistest selle aja õpetajatest oli Dogeni teost jaapanikeelne. Baisen ja Takushii “Kyōkai Shūshōgi” sai hiljem soto kloolkonnas väga populaarseks.


Üks väiksem Soto haru, tekkinud WANSHI – HA. 1309 tõi üks Hiina õpetaja, rõhk rohkem kirjandusel.