Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Njingma koolkond

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Njingma)
Jump to: navigation, search
Njingma-2-sehged.gif
Padma-detail-001.jpg
Samje-57.jpg
Munk-fight.jpg
Njingma (tiibeti rnying-ma) on vanim Tiibeti budismi vadžrajaana budismi ja traditsiooni koolkond. Kolm hilisemat koolkonda on šākja Kagjü, gelug. Njingma tähendab tõlkes 'vana'ning tihti räägitaksegi vana tõlgenduse koolkonnast, kuna njingma tugines varaseimatel budistlike tekstide tiibetikeelsetel tõlgetel. ja Njingma kuulub nn punasemütsiliste hulka koos kagjü ja šākjaga. Geluk on kollasemütsliste traditsiooni esindaja. Nimetus tuleneb laamade traditsioonilise tseremoniaalse peakatte värvist. Traditsiooniliselt oli Indias budistlike munkade peakate kollane, kuid usulistes ja poliitilistes vaidlustes mitte-budalastega asendas kollast aja jooksul punane kui võitluse värv. Punased mütsid kui njingmapa koolkonna tähis ja tunnus said tavaks ka Tiibetis tänu Padmasambhavale. Gelugi koolkonna rajaja Tsongkhapa (Tsong-Kha-pa) lõi uue koolkonna kadampa ja võttis kasutusele kollased peakatted märkimaks erinevust teiste varasemate koolkonnaga.

Ajalugu


Tiibetis oli muistsetest aegadest levinud kohalik traditsiooniline usund bön.Trisong Detseni (valitsusaeg 755-797) kutsel tulid u. 760. aastal Tiibetisse Vikramašila kloostri eestseisja Šāntarakšita ( Šāntarakšita ; tiibeti zhi ba ‘wo; inglise Shantarakshita ) ning lisaks kutsuti ka Guru Rinpotše Padmasambhava (tiibeti k. Gur-ru Rin-po-che Pad-ma ‘byung-gnas). Samjes viibisid 108 selleks puhuks kohale saabunud tölki ning kuningas lasi neil tõlkida sanskriti keelest tiibeti keelde tähtsamad budistlikud tekstid. Nende tekstide baasil on öppinud ja arenenud kogu Tiibeti budism koos uuemate koolkondadega.

Padmasambhava tegeles peamiselt tantrate tõlkimisega ja praktiliste näpunäidetega tiibetlaste harimises,teel valgustatusele. Šāntarakšita aga suutra-õpetuste tõlkimisega. Padmasambhava oli see kes esimese budistliku kloostri Tiibetisse ehitas.Samje kloostris oli Gurul 25 esimest õpilast ;kuningas Trisong Detsen, Namkhai Nyingpo, Nub Chen Sangye Yeshe, Gyalwa Choyang, Karchen Khandro printsess Yeshe Tsogyal, Palgyi Yeshe, Palgyi Senge, tõlkija Vairotsana, Nyak Jnanakumara, Gyalmo Yudra Nyingpo, Nanam Dorje Dudjom, Yeshe Yang, Sokpo Lhapal, Nanam Zhang Yeshe De, Palgyi Wangchuk, Denma Tsémang, Kawa Paltsek, Shupu Palgyi Senge, Dré Gyalwe Lodro, Drokben Khyenchung Lotsawa, Otren Palgyi Wangchuk, Ma Rinchen Chok, Lhalung Palgyi Dorje, Langdro Konchog Jungné ja Lasum Gyalwa Changchup.

8.—11. sajandil oli njingma Tiibetis ainus budistlik koolkond, elades kuningas Langdarma valitsusajal läbi mõningat mõõnaperioodi. Alates 11. sajandist ilmus Tiibetis ka uue tõlgenduse ehk Sarma traditsioon, mis vastandas end Njingma vanade tõlgenduste traditsioonile.

Võrreldes kolme noorema tiibetibudismi koolkonnaga on njingma seisnud eemal poliitilistest protsessidest ning suhteliselt vähem tähtsustanud tsölibaati. Njingma koolkonnal ei ole ajaloos kunagi olnud ühtset juhtivat administratiivset autoriteeti; See tekkis vaid Dalai-laama poolt juhitaval Tiibeti eksiilvalitsusel Indias. Alates 2003 on kõrgeim usujuht Mindrolling Trichen Rinpoche (Trichen Jurme Kunzang Wangyal, sünd 1930).

Kaheks tähtsamaks njingma õpetlaseks peetakse Longcheni ja Miphami.


Longchen Rabjam (1308-1363) oli üks kahest njingma koolkonna gurust,kun kyeni tiitel. Tema sulest pärineb mitmeid teoseid njingma Seitse varamut" (Dzö dün), "Lõdvestumise kolm tsüklit" (Ngalso Korsum), Loomuliku vabanemise kolm tsüklit" (Rangdröl Korsum) ja kolm "Sisimat olemust" (Yangtig Namsum). Tema koondas ka dzogcheni (Suure Täiuse) filosoofia tekstikogusse "Neljakordne Südameloomus" (Nyingthig Yabzhi).

Mipham Jamyang Gyatso (1846–1912) oli Ida-Tiibetist pärit õpetlane ja mõttetark, keda tema tarkuse tõttu peeti bodhisattva Mandžušrī kehastuseks vadžrajaana traditsioonis nii nagu njingma koolkond seda mõistab. Tema tööd aitasid suuresti kaasa njingma traditsiooni tugevnemisele Tema koostas põhjaliku ülevaate suutratest ja tantratest.

Nimekaid njingma õpetlasi uuemal ajal .

Tema Pühadus Thinley Norbu Rinpotše, Tema Pühadus Kyabje Dudjom Rinpotše, Tema Pühadus Dilgo Khyentse Rinpotše, Tulku Urgyen Rinpotše, Tema Pühadus Penor (Pema Norbu) Rinpotše, Chogyal Namkhai Norbu, Khyentse Norbu, Chagdud Tulku Rinpotše, Tarthang Tulku ja Sogyal Rinpotše.

Õpetus

Njingma koolkond tunneb tantristlike õpetuste 6 tasandit: Krija, Tšarja ehk ubhaya, yogatantra, mahayoga, anuyoga ja atiyoga ning (dzogchen).

Njingma traditsioon jaguneb kaheks: kama ja terma.

Kama tähendab õpetuse pärimust, antakse edasi gurult õpilasele.

Terma tähendab peidetud aaret. Guru Padmasambhava peitis Tiibetis nii öelda salajased öppematerjalid Osa termadest nimetatakse materiaalseteks termadeks, mida on võimalik leida näiteks varjatud kaljukoobastest, ning teine klass mida kustustakse vaimseteks termadeks, mis siis ilmuvad otsija (tertöni) teadvusesse. Njingmapa koolkonnas on olemas niinimetatud tertönid ehk terma meistrid, kellest esimene oli Sangye Lama (1000–1080) ja hilisematest nimekamad nt. Jamyang Khyentse, Jamgon Kongtrul, Chokgyur Lingpa. Tertönid tegelevad praktiliselt kogu elu termade otsimisega..

Kõrgeima teadmiste taseme ja õppeprogrammiga kloostreid kutsutakse emakloostriteks ehk troonikloostriteks (ma-gon) ja neid on kuus. Varem olid need Dorje Drag, Mindrolling, Palri, Kathok, Palyul ja Dzogchen,Dorje Drag, Mindroling, Shechen, Dzogchen, Kathok või Dodrubchen ja Palyul. Olulise tähendusega Nyingma jaoks on ka Tiibeti esimene klooster Samje.

Väiksemaid gonmpa tüüpi kloostreid nimetati bu-gon ehk pojad. Järgmine Nyingma kloostrite klass oli yang-gon.