Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Pānini

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Panini-3.jpg


Pānini (skr pān´ini), india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor.

Pānini elust ei ole peaaegu midagi teada; isegi ta eluaeg on dateeritav vaid umbmääraselt.

Mõnedel andmetel oli ta pärit Loode-Indiast Induse äärsest Shalatulast, teistel andmetel Gandhārast.

Tuginedes peamiselt veedade keele analüüsile, andis P. 3959 värsistatud reeglis e suutra-s sanskriti keele häälduse, vormi ja lauseehituse täieliku formaliseeritud kirjelduse.

Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust.

Sarnasele analüüsi tasemele jõudis moodne keeleteadus alles 19. saj.

Äärmiselt formaliseeritud ja detailse lähenemise tõttu võrreldakse Pānini meetodit tänapäeval mõnikord isegi kompuuterlingvistikaga.

Pānini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele.Pānini on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga.

Pānini püüdis luua formaliseeritud algebralist grammatikat – püüdis reegleid üles kirjutada algebraliste reeglitena.

Kõigepealt anti leksikon (nimekiri kõikidest tüvedest, see oli lõplik nimekiri), edasi oli üle 200 nimekirja nimedest, afiksitest, määrsõnadest ja asesõnadest.

Nendest oli võimalik genereerida kõike kuni süntaksini, kuigi viimane oli suhteliselt raskesti genereeritav.

Reeglid püüti hoida kaugel tähendusest ja selleks mõeldi välja kunstlikud tüved.

Kunstlik tüvi annab formaalsed tunnused, see oli tema ainus tähendus.