Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Palverännak

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Pilgrims.jpg
Palverännak on usulistel kaalutlustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. Sümboolselt kordab palverännak sansaaras inimese rännakuid ühest elust ehks sünnist teise.

Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohti.Lisaks kloostrid,eraklad ja muud punktid maakeral, mis seotud usuliste vägitegude ja nende sooritajatega.Siia lisanduvad veel kohad ,mis seotud jumaluste ja nende seotuse ja ilmumisega teatud kohtadesse.

Seega on budistide jaoks vitaalselt oluline parema tuleviku ja helgema perspektiivi loomine uutes saabuvates eludes mis teenitakse palverännakul saadud kannatuste hinnaga. Lisaks vajab see sihikindlust ja tahtejõudu ning püsivust et turnida Kailaš-e mäe otsas ,lõõskavas tuules,kujustades endale jumaluste priiskavat elulaadi ja mugavusi mida nood omavad pühal mäel. Palverändurilt nöuab see ka head füüsilist ettevalmistust, et saada hakkama budismi püha alpinistliku osaga Himaalaja järskudel nõlvadel kora-t sooritades

Erilisteks kohtadeks budistide jaoks on neli suurt pühapaika (skr mahācaitya): Buddha sünnipaik Lumbinī, virgumispaik Bodhgayā, esimese jutluse paik Sārnāth ja parinirvaana paik Lumbinī.

Lisaks veel sadu lokaalse tähtsusega palverännaku kohti,mille arv vöid eeldatavasti Aasias küündida tuhandeteni.


Hinduistide palverännakud

Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on Ayodhya, Dvarka, Hadwar, Kanchipuram, Mathura, Ujjain ja Varanasi.

Kristlaste palverännakud

Kristlastel on palverännaku paikadeks näiteks Jeesus Kristuse eluga seotud paigad, eriti aga Jeruusalemm, apostlite ja pühakutega seotud kohad ning Jumalaema ilmumise paigad. Jerusalemma kõrval on traditsioonilisteks sihtkohtadeks ka Rooma, Fátima Portugalis, Lourdes Prantsusmaal ja Hispaanias asuv Santiago de Compostela.Katoliiklikul ajal olid Eestis tuntud palverännakute paikadena Tallinna toomkirik, Padise klooster, Vastseliina linnusekabel ja Viru-Nigula Maarja kabel.

Protestantidel palverännakute tava ei ole.


Moslemite palverännakud

Muslimitel on palverännak Mekasse ehk hadž üks nn islami viiest sambast, mille iga islamiusuline oma elu jooksul on kohustatud sooritama, kui see on tal majanduslikult võimalik. Muslimitel on neli püha linna, kuhu palverännakuid sooritatakse: Meka kõrval veel Mediina, Jeruusalemm ning Kairouan. Seitsmekordne palverännak Kairouani võrdub ühe palverännakuga Mekasse.

Sārnāth, Kailaše mägi, Lumbinī, Bodhgayā,Samje,Lhasa...

Need ei ole üksnes eksootilise kõlaga kohanimed, vaid ammusest ajast - sageli juba antiikajast - pühad paigad inimeste usulises elus. Palverännak niisugusesse kohta ei tähenda lihtsalt vaatamisväärsustega tutvumist, vaid teekonda sügavamas mõttes, avanemist kogemusele, mis võib viia vaimse ümbersünni ja eneseavastuseni.