Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Pehar . Pille Repnau

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Pehar)
Jump to: navigation, search
Pehar gyalpo.jpg
Pehar Gyalpo.jpg
Gyalpo Pehar guardian of Samye and termas riding Snow Lion.jpg
Pehar valgel elevandil.jpg
Gyalpo 2.jpg
Pehar.jpg
Pehar on maine kaitsja, kelle Padmasambhava sidus vandega 9. sajandil ja kelle ta määras Samje kloostri peamiseks kaitsjaks.

Tema kohta leidub palju andmeid nii njingma kui ka gelugi koolkondade tekstidest.

Pehar on mitte inimliku olemusega jumalus kes kuulub jumaluste klassi "tshati" või tiibeti keeles, "Gyalpo" (tiibeti rgyal po).

Gyalpo-d - on võimsad jumalused, kes võivad kahjustada inimesi või luua siis takistusi inimestele nende teel nende elus.

Mõned Gyalpo-dest on aegade jooksul tänu valgustatud õpetajatele saanud Dharmakaitsjad.

Näiteks Samje kloostri kaitsejumaluseks on Gyalpo Pehar.

Gyalpo Pehar-i näol on tegu usukaitsja ehk dharmakaitsjaga, kelle Guru Padmasambhava , sidus tõotuste kaudu Buddha õpetusega.

Tiibetis on palju kloostrid, kus austatakse Gyalpo klassi jumalusi kui dharmakaitsjaid.

Viimasel aegadel on 14. dalai-laama propageerinud arusaama ja seisukohta, et mitte pöörduda Gyalpo-de poole ega tasu ka tegeleda nendega seoses olevate praktikatega.

Tuues põhjuseks ,et Gyalpo-de käitumine ususlistega ja suhe kutsuvat usulistes esile neuroose, hüsteeriaid ja sisemisi konflikte.

See on 14. Dalai selgituse väline arusaam ehk seisukoht ,mida pakutakse usuliste massidele.


Sisemine,algne ehk tegelik põhjus 14. dalai selle laadseks üleskutseks on,et Gyalpo-de kultuse traditsiooni aluspanijateks on Tiibeti budismi ajaloos njigma koolkond ja sellest lähtuv 14. dalai poolt soov vabaneda enam njingma koolkonna mõjudest uute koolkondade õpetuste puhul.

Mõnede tiibeti tekstide kohaselt olevat Pehar Gyalpo kõigi maiste budistlike kaitsjate juht, teiste kohaselt aga juba valgustuse saavutanud ning tarkusejumaluste hulka kuuluv.

V Dalai-laama võttis ta gelugi koolkonna jumaluste hulka ja tegi temast riigioraakli.

Pehar on jumalus, kes ilmub riigioraakli Nechungi läbi.

Riigioraakel eksisteerib senini Dharamsalas, Indias Dalai-laama valitsuses.

Nime kirjutatakse: dPe kar, Pe dkar, Be dkar jne, tal on veel palju nimesid, näiteks:

Chos skyong ba’i rgyal po - dharmapālade kuningas Chos skyong chen mo - või -po – suur dharmapāla Phrin las rgyal po - karma kuningas dKor bdag rgyal po - kuningas, aardevalvur


Kui rgyal po deemon, pöördutakse tema poole ( Pe dKar chen po, kui chos rgyal ) (snskr. dharmaraja ) on tema nimi (dGra lha chen po) ja (srog bdag) vormis nimetatakse teda (Tshans pa dkar po).

Böni pooldajad kutsuvad teda vahest (Zhang zhung gi srung ma) – Zhang zhung maa kaitsja. See on maa ala, kust olevat böni usk pärit.

Pehari päritolu


Pehar ilmub justkui kahel tasandil – absoluutses mõistes on ta 5 Buddha emanatsioon ja suhtelises mõistes kui Kaitsja Pehar.

Tema tekke kohta on mitmeid legende ja ilmselt ka sõltuvalt sellest, millisena teda parajasti nähakse.

Ühes on aga kõik legendid üksmeelel – algselt ei ole Pehar Tiibeti päritolu jumalus.

Üks neist legendidest jutustab, et mitmeid kalpasid tagasi sündis ta Asura maal kuningas Damarājana.

Ta sai sõbraks ühe ministri pojaga, kellega koos nad mungaseisusesse astusid. Damarāja munganimi oli Dawe Shinu ja sõbra nimeks sai Tunten Nagpo.

Ühel päeval läks Dawe Shinu hindu templisse, kus ta kohtus imekauni tüdrukuga ja armatses temaga sealsamas rikkudes oma vandeid. Tunten Nagpo üritas neid takistada, kuid Dawe Shinu sai kurjaks ja muutus metsikuks lõviks ähvardades oma sõpra. Varjapāni tuli sõbrale kaitsjaks.

Dawe Shinu suri ja sündis ümber põrgus, kus ta nimeks oli Lihuniku Hobune Muche Tsampo ja kuninganna Lumo Tongoni pojana.

Ta nimi oli Vajra Kuhe Samati. Ta muutis ennast rotiks ja üritas segada oma kunagist sõpra Tunten Nagpot, kes oli koopas mediteerimas.

Jällegi tuli Varjapāni viimase kaitseks.

Seejärel sündis Dawe Shinu ümber muistsete deemonite kuninga Dudje Tsempo kolmanda pojana, kellele anti nimeks Mudu Tankhar.

Kuningas Pehar on Mudu Tankhari ümbersünd. Kui Padmasambhava ja Tiibeti kuningas Trisong Detsen ehitasid Samje kloostri, kutsus Guru Rinpoche ta kohast, mille nimi oli Petahor, andis talle abikaasaks naise nimega Mentsun Karmo ja veel ühe armukese.

Kuningas Peharile ehitati koht Samje kloostri põhjakülge ning veel tänapäeval on seal tuba nimega Peharchok. ja kus ta ta kannatas palju.

Seejärel sündis ta uuesti inimesena, vaese ja kodutu hulkurina.

Ta kohtas uuesti oma sõpra ja nad ei meeldinud teineteisele.


PeharTiibeti vanadest raamatutest võib leida tema päritolumaaks „kuradi maa“, mis asus Tiibetist põhjas; varasemal ajal oli ta mongolite sõjajumal ning pidas veriseid sõdu tiibetlastega – võitles müütilise kangelase Gesariga, kellele ta lõpuks kaotas ning vandus seejärel Tiibetile igavest truudust.

V Dalai-Laama andis talle riigioraakli seisuse. Muidugi kerkib küsimus, miks selline „ametikoht“ anti endisele Tiibeti julmale vastasele.

Vastuse võib leida V Dalai-Laama poliitilistest seisukohtadest

Sel ajal olid sõjalised jõud kogunenud Tsangi kuningate ja karmapa ümber.

Endiselt Mongoolia jumaluselt ja Tiibeti vastaselt ei saanudki muud oodata, kui tõrksate tiibetlaste taltsutamist ning ka V Dalai-Laama pärines aristokraatlikust perekonnast, mis võis oma päritolu tagasi viia Hori mongoliteni

Legend


Legend Peharist jutustab ka, et algselt resideerus ta Bengaalias, Zahoris, mis on väidetav Padmasambhava sünnipaik, kust ta siis lõpuks Tiibetisse jõudis.

Ühe teise loo järgi oli ta vahepeal peatunud Bhata horis, kus oli loonud oma kooli ja kasutanud oma jõudu kaitsejumalusena hori hõimude juures.

Seal oli ta tuntud kui (gNam thib dkar po), seal oli tal veel nimesid, üks neist (lHa chen gnam the dkar), millega teda seal siiani tuntakse ja austatakse kui kohalikku kaitsejumalust (sellise nimega kuulub ta (the, the’u,) või (the’u rang) jumalate klassi s.o. vanade tiibeti jumaluste hulka).

Tema kaaslasteks seal on kaks jumalust.

Neid kirjeldatakse sarnaselt V Dalai-Laama kroonikates, kus mainitakse, et kolmest “kuninglikust deemonist” - mustast, valgest ja kollasest tuli üks Tiibetisse, mõeldes selle all Pehari - valget.

Bhatahorist edasi suundis ta Samje kloostrisse.

Samjest olevat Pehar kolinud njingma kloostrisse Tshal hung thangi, kus tal tekkis vaidlus sealse õppinud laama Zhangiga, kes mingi põhjusel suhtus dharmapālasse suure antipaatiaga.

Kui laama Zhangi juhatusel hakati ehitama uut kloostrit, siis ei lubanud ta maalijatel teha Peharist sinna mitte ühtegi pilti. Jumalus olles sellest solvatud, võttis väikese poisi kuju ning hakkas maalrite abiliseks.

Maalritel oli hea meel noor abimehe üle ning kui nende töö oli peaaegu lõpule jõudnud, küsisid nad poisilt, kuidas talle tasuda.

Poiss palus vaid, et nad joonistaksid kuhugile pühamu seinale pildi väikesest ahvist, kes hoiab käes lõhnaküünalt.

Maalrid nõustusid selle veidra palvega. Ühel öösel, kui tempel oli valmis saanud, puges Pehar selle ahvi kujusse ning põletas pühamu maatasa.

Laama Zhag oli põlengust raevunud ning teostas spetsiaalse rituaali, mille abil õnnestus tal Pehar endale allutada.

Ta sundis dharmapāla sisenema rgyal mdos sisse – see on ristikeeratud lõngadest tehtud püünis (rgyal po) klassi jumaluste jaoks. Olles ta sinna vangistanud, asetas ta selle kasti, mille sulges ja viskas lähedalasuvasse Kyi jõkke.

Erinevate legendide järgi jätkus tema käekäik erinevalt, kuid lõpuks jõudis ta V Dalai-Laama õukonda, kus sai alguse Nechung klooster ja jumaluse austamine. Ühe versiooni kohaselt polnud see, kes sinna jõudis Pehar ise, vaid tema emanatsioon – peaminister (rDo rje grags ldan).


Üks Pehari ministritest Pu tra nad po, keda tuntakse paremini nime all Shans pad Sera kloostri spetsiaalne kaitsejumalus.

Tiibeti legendi kohaselt on ta ühe Nālandast pärit india munga kuri vaim.

Too olevat olnud teekeetja kloostris, kes elas väga riivatut patust elu ning seetõttu sündis ümber Tiibetis kurja vaimu kujul.

Hiljem deemon allutati ja muudeti usukaitsjaks. Aeg ajalt aga näitab ta oma õelat loomust ning ärgitab halbu sündmusi, nagu legend räägib:

kord ilmus ta ühele mungale, kes viibis Chamdo kloostris ja käskis tollel minna Lhasasse, kus leidis aset Demo rinpotše teise ümbersünni ametisse nimetamine.

Mingil põhjusel oli dharmapāla otsustanud, et pigem tuleks Demo Rinpoche tappa, kui lasta tal ametisse astuda.

Seepärast palus ta mungal sündmuse eelõhtul astuda telki, kus rinpotše elas, ning tõmmata ära peatugipuu.

Selle teoga saanud munk endale rinpotše ümbersünni “eluvaimu” ja seega tappis ümbersündinud laama.

Selle tuvastamata kuritöö sooritanud, leidis ta järgneval hommikul oma toast 2 suurt tükki hõbedat ning väikse kullakamaka pahatahtliku vaimu kingitusena.

Üks kõrge ümbersündinud laama avastas üsna varsti selle kuritöö ning käskis mungal kingitustest lahti saada nii ruttu kui võimalik.

Munk ei teinud seda. Aasta möödudes ilmus dharmapāla ning tappis munga. Sellepeale seoti kaitsja veel kord tugeva vandega on

Nechung – riigioraakel


Pehari meedium asus Nechungi kloostris, mis asub gelugi ja kogu Tiibeti suurimast kloostrist – Drepungist kõigest vähem kui kilomeetri kaugusel lõunas.

Kuigi Nechung Gompa on njingma koolkonna asutus, on ta tihedalt seotud Drepungiga ja seal läbiviidavad tseremooniad on paljuski segu njingma ja gelugi koolkondade praktikatest. Nii Nechung kui ka dalai-laamanjingma koolkonna poole kalduvad ja sellest koolkonnast ka mõjutatud.

Nechungi oluline positsioon Tiibeti riigielus sai alguse V Dalai-Laama eluajal, kui Pehari meedium nimetati valitsuse nõunikuks, sellise tähtsa otsuse põhjuseks võis olla fakt, et samal ajal oli üks oraakel–laama lhasalaste elud tänu oma võimetele.

Juba järgmise dalai-laama valitsuse ajal tõmmati Nechung poliitilistesse mängudesse.

Tal on olnud oluline roll ka järgmise dalai-laama ümbersünni leidmisel.

Ajal, mil hiinlased üritasid võimule asetada oma kanditaati, keda tiibeti rahvas aga omaks ei võtnud, kuulutas Nechungi oraakel ümbersünniks Ida – Tiibetist Lithangi linnast leitud poisi.

Hiljem tunnistasid teda ka hiinlased.

Vahepeal ei ole võimalik leida eriti palju märkmeid riigioraakli kohta, kuid XIII Dalai-Laama ajal Nechungi oraakel oli peale 1904. aasta sündmusi sattunud ebapopulaarsusesse, siis 1931. aastal sai ta mõningast tähtsust tagasi ennustades, et dalai-laama jääb haigeks ja sureb.

Ta oli üks vähestest isikutest, keda kahtlustatakse et ta olevat dalai-dalai-laamale valet arstirohtu sisse söötnud.

Sellest hoolimata kuulati Nechungi soovitusi, kui hakati uut Dalai-Laamat 1947. aastal briti mägironijatel, kes plaanisid Everesti põhja suunast vallutada, Tiibetisse siseneda.

Mõnede Tiibeti valitsusliikmete andmetel mängis Pehar olulist rolli ka 1950. aasta sündmuste ajal, mil tollal veel alaealine Dalai-Laama võib olla veidi enneaegselt võimule pandi, kui Hiina väed sisse marssima hakkasid.

Tema esialgset soovitust küll ei võetud kuulda ning alles peale hiina vägede vallutuskäigu algust üritati temaga uuesti nõu pidada, solvunud jumalus aga ei võtnud meediumis võimu.

Nõu andis tol hetkel veel üks teine jumalus, kes ka tihtipeale läbi oraakli räägib – ka tema soovitus oli sama – XIV Dalai-Laama peab võimule astuma nii ruttu kui võimalik. on paljuski olnud päästnud paljude väljavalimisel oli ta kindlasti olulist rolli mänginud.

Kui haigevoodi juurde lubati.

Hiljem ametliku versiooni kohaselt aga oli teda oma võimu alla haaranud pahatahtlik vaim ning seetõttu olevat ta otsima.

Hiljem on ta jällegi aeg-ajalt sekkunud riigiasjadesse – nt keelati tema nõuandel

Artikli koostanud ja kirjutanud Pille Repnau.