Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Peidukeel

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Hidden-litter-box.jpg
Hidden text48.jpg
Hidden text-shipbridge.jpg
Hidden text-oldman.jpg
Hiddenlion.jpg
peidukeel on sümboolse keele kõrgem, eriliselt kodifitseeritud mitmetähenduslik vorm, traditsioon ja kommunikatsioonisüsteem, mida kasutatakse mölemis tantrismis nii budimis kui hinduismis.


- peidukeel hõlmab nii visuaalset, suulist , kui mittesuulist suhtlust ehk kommunikatsiooni.

Tantristlikud tekstid on kirjutatud (peidukeel) vormis, mis on täiesti mõistetamatu traditsiooni mitte pühendatud lugejale.

Tekst ise juba on osa esoteerilise pühitsuse traditsioonist, mida ei saa kasutada kogemusteta ja konkreetse juhise puudumisel.

- peidukeele eesmärk ja funktsioon on, et asjasse pühendamatud ei pääseks ligi antud konkreetsetes vadzrajaana tekstides,instruktsioonides ,kommentaarides leiduvatele teadmistele.

Tantristlikud tekstid on kirjutatud peidukeeles (sandha-bhasa, gongpe-ke) mis, nagu Hevadžra-tantra mainib, et “salajane keel, see on suur joogide kogunemine , mida šraavakad ja teised ei suuda ära mõistatada.”


Millest järeldub, et budistlike tantrate tekste ei ole võimalik mõista ilma spetsiaalse suulise selgituse ja kommentaarideta omamata sealjuures vastava kvalifikatsiooniga vadžrajaana õpetajat.

Sonepuri kirjandus


Sonepur on linn Orissas, India idaosas, mis omab rikkalikku kirjanduslikku ja peidukeele pärandit, omades Charyapada, Matsyendranathi, Daripada ja Nath` meisreid, kes kirjutasid esoteerilist poeesiat keeles, mida teatakse nimetuse all Sandhya bhasa.

Nende poolt kasutatud kohalikud idioomid on käibel veel tänapäevalgi.


Kogumik oli ettenähtud esitada lauldes.

Need teostumise laulud olid spontaanselt loodud värsid, mis väljendasid joogi kogemust valgustumise seisundist.


  • Machindranath (9-10 sajand) , tuntud ka Vishwayogi Swami Machindranathina, oli üks 84 mahasiddhast ja Nath traditsiooni rajaja.

Tema õpilaseks oli Goraksanath, kellega nad koos rajasid Hatha jooga koolkonna ja kes hiljem juba iseseivalt Nath traditsiooni edasi arendas.

Roderick Bucknelli and Martin Stuart-Foxi raamatus “Peidukeel: uurimusi Budistlikust meditatsioonist ja sümbolismist” vaatlevad autorid keelt, mida kasutati pühade tekstide tõlgendamisel kommunikatsioonisüsteemina dharmatraditsioonides .

Peidukeelt kasutatakse Sub Rosa lad.k pitseri all ), salajaste ning konfidentsiaalsete tähenduste spektrumi ja esoteeriliste tõdede üheaegseks esile toomiseks, sihilikult nö.läbipaistmatu keele, metafooride, pooside, koodide ja märkide abil.


Peidukeele koodi avamiseks liiguvad autorid tavaliselt läbi paljude erinevate teemade: semiootika, sümbolismi, ikonograafia, aasia religiooni ja filosoofia, India seligioonide ja filosoofia, budistliku sümboolika, templiarhitektuuri, kosmoloogia, matemaatika, zen-budismi, jaapani kunsti, meditatsiooni, sadhana, tantra, mikro-makrokosmose parallelismi, lisaks kõnelused mitmete õpetajatega, sh. Angarika Govindaga ja Krišnamurti järgijatega.

Numbrid ja numeroloogia on üks võtmetest peidukeelele ja omane nii vadžrajaanale kui India religioonidele. Numbrid, mis eriti korduvad klassifikatsioonides on 3, 5 ja 9.

Bucknell,mainib: tantrates esitatud viieosaline klassifikatsioon on märkimisväärselt laiaulatuslik, sisaldades objekte kõikmõeldavatest tüüpidest.

See hõlmab ka kurikuulsat “viit M-i” (kala, liha, mudra, vein, suguühe) ning ka viit “kehavedelikku” (fekaal, uriin, veri, seeme, koed).

Lisaks hõlmab ta ka õpetuslikke printsiipe nagu viis skandhat ( eksistentsi faktorit, Inimese individuaalsus ehk ego koosneb viiest skandhast, faktorite rühmast), 4 kāyat (Buddkeha) ja triaad, pradžnja, upāya, bodhicitta (vigumismeel ).

Näiteks pradžnja, upāya ja bodhicitta esitletakse mees-naise ühendusena. Amitābha, Akšobhja,Vairocana, Ratnasambhava, Amoghasiddhi on vastavalt seostatavad tule, vee, ilmaruumi, maa, õhu elementidega.