Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Phowa -elu tähtsamaid hetki,,

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Drikung phowa.jpg
Amitabha phowa.jpg
Padma-detail-004.jpg
Cosmos of healing.jpg
Clock.jpg
Bho051.jpg
File12887442 paljas hiinlane.jpg
Kapala-peos.jpg


Elu üks tähtsamaid hetki on surm.

Surm saabub hoolimata rikkusest, ilust, intelligentsusest või kuulsusest.

Surm on möödapääsmatu.

Kuid tähtis on kuidas sa sured.

Kas segaduses ja hirmununa või enesekindlalt, täis vaimset meisterlikkust.

Vadžrajaanas on palju vaimseid praktikaid, mille abil on võimalik meditatsioonis virgumist saavutada.

Üks neist õpetustest on Buddha Amitabha poolt antud Phowa, mis kuulub tantrismi kõrgete ning salajaste praktikate hulka.

On öeldud isegi, et Phowa on kõige otsesem tee virgumiseni.

Igal viiel Dhjani Buddhal on oma ilmakaares oma puhas maa.

Buddha Amitabha maale on aga kõige lihtsam pääseda ja see on võimalik isegi siis, kui on veel mõningane

negatiivne karma.

Tõlkes tähendab "phowa " ülekandmist või ühest kohast teise minemist.

Selles praktikas on ülekantavaks objektiks meie endi sansaariline teadvus, mis meditatsiooni kaudu Buddha

Amitabha puhtale maale viiakse.


Phowasid on väga mitmesugustel tasemetel.

Kõige kõrgemal neist asub Dharmakaja Phowa - see toimub siis, kui teadvus on saavutanud ülima Mahamudra

seisundi.


Sellele järgneb Samboghakaja Phowa ning seda saab teha juhul, kui on eelnevalt harjutatud näiteks mõnda

iidami praktikat või illusoorse keha joogat, mis on üks Naropa kuuest joogast.


Peale nende on veel olemas Nirmanakaja Phowa, mida saavad praktiseerida põhimõtteliselt kõik ( on vaja vaid

eelnevalt luba ).

Seega, kui on olemas õpetus ( Phowa ) ja peale selle veel suur tahtmine ning püüdlus pääseda välja lõputust

sansaara -rattast, et sündida ümber mõnel puhtal maal, siis kõik vajalikud eeltingimused eesmärgi poole

liikumiseks on olemas.


Inimese kehas on kokku kaheksa ust või avaust, kust teadvus võib surma ajal väljuda.

Need on: 2 silma, 2 kõrva, nina, suu ja 2 alumist avaust. Peale nende on veel üks avaus, mis asetseb

pealaetipus.


Seda kutsutakse Brahma avaks ja selle läbi on võimalik ümbessünd mõnel puhtal maal.

Naropa on öelnud: "Kaheksa ust on sansaara uksed.

Üks on Mahamudra uks. Sule need kaheksa ja ava see üks."


Phowa ajalooline taust viib meid 8.saj. Tiibetisse, mil maad valitses kuningas Tšhogjal Trisong Detsen.

See kuningas oli ise suur buddhalane ning tema rajatud on ka Samje klooster, mis oli esimene klooster Tiibetis.

Selle sissepühitsemise viis läbi kuulus tantrismi - meister Lopon Rinpotšhe, kes oli selleks puhuks Indiast kohale

kutsutud.


Teda tuntakse ka Padmasambhava nime all ja juba tema sünd oli seotud mitmete imelugudega ( ta ei sündinud

mitte emaüsast nagu harilikult inimlapsed sünnivad, vaid lootoseõiest ).


Padmasambhava saabumisega pandi alus Tiibeti tantrismile ning kogu tiibeti rahvas viidi praktiliselt ühe

põlvkonna jooksul üle sellisele kultuuritasemele, mille kõrge vaimsus jääb ilmselt veel pikka aega enamus

ühiskondade jaoks kättesaamatuks.


Enne seda olid tiibetlased tuntud kui üks äärmiselt metsik ning sõjakas rahvas, kelle seas valdavaks usundiks oli

šamanistlik bön.

Kuningas Trisong Detsen`il oli mitmeid ministreid, kellest ühe nimi oli Njima.

Tollel oli kaks paleed: talve- ja suvepalee.

Kord, kui ta jälle ühest paleest teise ümber kolis, pillas ta kiirustades

oma tuletõrviku maha, mille valgel ta aidas asju kokku pakkis.

Tuli levis sealt kiiresti edasi ning peagi oli kogu ministri uhke elamu leekides.

Et kõik see toimus hilja õhtul ja inimesed magasid juba, ei õnnestunud enam midagi päästa.

Tulle jäid ka mitmed Njima sugulased, vanemad nende seas, ja üks laama.

Samuti suur hulk kariloomi põles sisse.

Vanemate tapmine on aga budismi kohaselt üks rängemaid tegusid, mida võib korda saata ja toob endaga kaasa väga raske karma.

Vaene Njima oli sellest mõttest niivõrd heidutatud, et ei suutnud ette võtta muud, kui vaid sulges end ühte

pimedasse kongi ja nuttis seal südantlõhestavalt nii ööd kui päevad.

Ka kuningas oli löödud, kui kuulis, et ühe tema ministriga säärane õnnetus on juhtunud.

Kuna ta ise ei osanud Njimat kuidagi aidata, läks ta guru Padmasambhava juurde, kes viibis samal ajal kloostri

lähedal olevas Tšhimphu koopas.

Kuninga ära kuulanud, noogutas pühak vaid kergelt peaga, mis tähendas, et ta sai murest aru ning küll ta midagi ette võtab.

Oma imevõimeid kasutades läks Padmasambhava meditatsiooni kaudu Devatšhen`i, kus ta kohtus Buddha Amitabhaga.

Ministri õnnetu loo ära rääkinud, palus pühak Amitabhat, kas ei leiduks mingit erilist õpetust, mida Njima, ja ka

paljud teised, kes säärases olukorras on, praktiseerida võiksid ning mis neid halvast karmast vabastaksid.

Buddha Amitabha mõtles pisut ja ütles, et hea küll, Njimale ta annab oma Phowa õpetuse, kuid teistele ei tohi seda praegusel ajal veel anda.


Kui Padmasambhava tagasi oma koopasse jõudis, lasi ta koheselt ministri enese juurde kutsuda.

Ta andis Njimale Buddha Amitabhalt saadud õpetuse edasi ja käskis tal seda hoolega praktiseerida.

Minister loobus seejärel igasugusest maisest tegevusest, pühendades kogu oma ülejäänud elu Phowa praktikale.

Eduka praktiseerimise tulemusena saavutaski ta oma eesmärgi ning sündis ümber Buddha Amitabha puhtal maal.

Seda tõendasid ka mitmed heaendelised märgid, mis tema surma ajal ilmnesid ja kehast järele jäänud pühad jäänused.


Peale ministri surma peitis guru Padmasambhava aga väärtusliku õpetuse Musta Mandala järve, sest veel ei olnud saabunud aeg, mil võinuks seda ka teistele jagada.

Tindiks kasutas ta oma keskmisest sõrmest võetud verd ning sulg oli tehtud kaasa Ješe Tsögjal`i juustest.

Nõndaviisi kirjutas ta Phowa kõrge õpetuse ühe suure puulehe peale ja sulges selle karpi, mille peitis järve põhja.

Et keegi võõras tekstide ligi ei pääseks, jättis ta veel naagade kuninga seda kohta valvama.

Kui see sai tehtud, ennustas Padmasambhava, et kunagi tuleb üks minister Njima ümbersünd, kes selle õpetuse

järve põhjast taas välja toob. Ise ta lahkus Tiibetist ja läks edelasse, Urgjeni maale.

Umbes 300 aasta pärast sündiski ühes nomaadi perekonnas minister Njima taaskehastus.

Tema nimeks sai Njida Sangje ja juba varases nooruses paistis ta silma oma kaastundliku meele poolest.

Tol ajal suri üldse palju inimesi, nende seas ka väikesi lapsi, mis õrnahingelist poissi väga kurvastas.

Kord kui ta jälle kellegi surma pärast nutmas oli, ilmus talle nägemuses Buddha Amitabha, kes ütles, et ta ei

kurvastaks ja andis talle õpetuse, millega surijaid aidata.

Alguses Njida proovis seda loomade peal ja juba siis ilmusid mitmed heaendelised märgid, nagu vikerkaar jne.

Ei läinud palju aega mööda, kui ka naagade kuningas järve põhjast välja ilmus ja talle Phowa põhiõpetuse

peidukoha avaldas.

Õpetuse üles leidnud, hakkas Sangje nüüd ka naagasid ning inimesi õpetama ja paljud neist said valgustunuks ning saavutasid ümbersünni kõrgemates ilmades.

Aga ikka kehtis veel range kord, et seda õpetust ei tohtinud avalikult õpetada ja kusagil seitse või kaheksa

põlvkonda oli see vaid ühe inimese käes

. Seega tekkis mitu salajast liini, kust see õpetus välja ei tohtinud minna.

Üheks liinihoidjaks oli Drikungi kloostriülem, kelle kaudu Phowa jõudis Drikungi koolkonda.

Et viimasele ilmus nägemuses Buddha Amitabha, kes lubas nüüdsest ajast peale õpetust ka laiemale

rahvahulgale edasi anda, on sellest ajast saadik iga 12 aasta tagant ( Ahvi aastal ) Tiibetis läbi viidud sellist

suurejoonelist üritust nagu Drikungi Suur Phowa Õpetus.

Praegune Phowa õpetuse liinihoidja on Drikung Kagjü koolkonna pealaama Tema Pühadus Tšhetsang

Rinpotšhe, kes oma 1994-nda ja 1998-nda aasta Euroopa ringreisi ajal ka Eestit külastas.

Esimene Phowa õpetus, mida Tema Pühadus läbi viis, toimus 1956.a., mil Auväärne Õpetaja oli vaid 11-aastane.


vt. ümbersünd, buddhaväli, puhas maa, Sukhāvatī




Link