Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel ! |
Prajñā-pāramitā – tarkus, mõistmine
6. Prajna paramita – tarkus, mõistmine – tarkus, võimaldab meil eristada meelepetted ja jõuda valgustunud Virgumismeelde.
Tarkust saab jagada kolmeks:
1) sõnadega mõistetav tarkus, kuhu kuuluvad näiteks kõik selle nähtava maailma teadused, loogika jne.
2) Transtsendentaalne mõistmine – kannatuste põhjuste, oma seisukohtade ja karmiliste kalduvuste mõistmine
3) Ülim transtsendentaalne mõistmine – transtsendentaalse tarkuse valgustunud omadus, uks, mis viib Buddha seisundisse.
Ülim tarkus ja kaastunne, mis teab, et kõikide asjade tõeline olemus on TÜHJUS ja kõik siin ilmas on omavahel seotud. Ületav mõistmine on kõrgeim mõistmine, mida elavad olendid on võimelised saavutama, ületades sõnu ja täiesti vaba ideedest ja konseptsioonidest või intellektuaalsest teadmisest, me kogeme virgunud tarkuse südamemeelt ja kaastunnet. See täiuslik tarkus eemaldab kõik valed vaated. Ne hakkame nägema äärmise selgusega reaalsuse tegelikku olemust; meie tajumine ületab materiaalse maailma illusoorsed loorid. Koos täiusliku tarkusega me arendame võimet näha tõde kõigi näivuste ajutist loomust.
Prajna on üheaegselt tegevus, tulemus, omadus ja seisund. Nagu tegevust võib prajnat võtta kui tulemuste hinnanguteta omaksvõttu. Prajna paramita tõelise realiseerumiseks võime pidada seda kui me lihtsalt ei püüa teha teistele head vaid teiste olendite heaolu eest hoolitsemine on lihtsalt meie virgunud südame väljendus. Pole olemas eraldi kaastundlikku tegu, kellegi teenimist, kaastunnet või teo tegijat – kõik on üks. Selle ülima tarkusega me lahustame lõplikult kiitvad ja laitvad hinnangud, lootused ja hirmud, dualistlikud mõtted ja egosse-klammerdumise, me lahustame ettekujutused mõistes kõike surematu tõe läbipaistva näivusena.
Sest isegi siis kui meie ego klammerdub nendesse paramitadesse, tajume me maailma valesti ja kaldume ainult ühest äärmusest teise. Selleks, et ennast nendest äärmustest vabastada, peame me vabanema kiindumusest oma egosse ja lahustama oma dualistlikud kontseptsioonid ületava tarkuse sisekaemusega. See tarkus transformeerib ka teised viis paramitat nende transtsendentaalsesse seisundisse. Ainult ülima ületava tarkuse ilmnemine teeb valgustumise võimalikus.