Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Puhas maa

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Sukhavati.jpg
Sukhavati- 001.jpg
puhas maa (sanskrit; śuddhanivāsa, hn jingtu; jp jōdo),mõiste mis on ülipopulaarne Hiinas nii taoismis kui hiina budismis .

Puhta maa mõiste budismis tähendab - maa kus valitseb Buddhadharma .

Puhas maa on taevalik paik või puhas koht, asupaik buddhadele ja bodhisattvale.

Erinevates budistlikes ja muudes traditsioonides on mõiste Puhas Maa kasutusel kuid kirjeldatakse neid erinevalt.


Puhas maa eksisteerib ka taoismis ja bönis.

Puhas maa oli kasutusel juba algbudismis eeldusega - inspireerituna pühast kontinendist Uttarakuru.

Laiemas mõttes tähendab puhas maa buddhavälja, st mingi kindla buddha mõjuala; kitsamas mõttes aga konkreetselt buddha Amitābha buddhavälja Sukhāvatīt.

Hiina budismi eri koolkondades on loodud mitmesuguseid puhaste maade hierarhiaid, alates tavalistest sansaaraolendite maailmadest, kus buddhad alles kuulutavad seadmust ja suurem osa olendeid ei ole veel virgunud, kuni täiuslikult puhaste buddhaväljadeni, kus kõik on virgunud ega toimu enam ümbersünde.

Puhta maa koolkond (hn jingtuzong; jp jōdoshū ), millel Hiinas tegelikult ei ole kindlalt piiritletud järgijaskonda ega õpetusliine ning mida pigem peaks vaatlema erinevaid koolkondi läbiva õpetusena, hakkas kujunema 5.–6. saj.

See põhineb peamiselt Sukhāvatīvyūha-sūtra’l ning selle esimeseks patriarhiks peetakse Hui Yuani (334–416).

Puhta maa õpetuse järgijad arvavad, et usu ja pühendumuse teel on võimalik ümber sündida Amitābha buddhaväljal, kusjuures eriti oluline selle eesmärgi saavutamiseks on pidev ja pikaajaline nembutsu (hn namu amituo fo; jp namu amida butsu) lausumine.

Ka Jaapani nn Puhta maa budism (Puhta maa õpetus) on pigem mitme erineva koolkonna kogum, millest olulisemad on Hōneni (1132–1212) rajatud jōdoshū, Shinrani (1173–1262) rajatud jōdo shinshū ja Ippeni (1239–1289) rajatud jishū.

Tänapäeva hiina humanistlikus budismis tõlgendatakse puhta maa mõistet psühholoogilises ja sotsiaalses kontekstis.

Selle pooldajad väidavad, et budistlik haridus, mis hõlmab ka meeleharjutusi, heategevust ja sotsiaaltööd ning laiemalt üldse budistide aktiivne osalemine ühiskonna elus on need vahendid, mis puhastavad inimest ja tema sotsiaalset keskkonda ning kujundavad sel moel inimühiskonda ümber Puhtaks maaks budistlikus tähenduses.



Ingl pure land, buddha-field.