Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Ramajana – veedade tuum

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Sai-Baba.jpg
Ram.jpg
Chitragupta.jpg
Cyavana.jpg
Hindud mass.jpg
Shakuntala 17238.jpg
Davis 19073.jpg
India-female.jpg
INDRA tapmas.jpg
Kubera-askeet.jpg
Krishna2.jpg
Lovi-trepi.jpg
Parents.gif
India-pakistan1.jpg
Sadhu-11.jpg
Kool-klass.jpg
Maja ratastel.jpg
Prajna.jpg
Tea-cup of tea.jpg
Uni arvutis.jpg
Piisk.jpg


“Nii nagu Veeda Purusha (Virat Purusha) sündis Dasaratha maise pojana, sündisid veedad Pratšetasast ( Valmiki-st) Rāmājana kujul.”

Armastuse kehastused!

Rāmājana on veedadest pärinev tõestisündinud lugu, mis on tulnud taevastest kõrgustest meieni siin maa peal.

Veedad jagunevad nelja ossa: Rigveeda, Jadžurveeda, Saamaveeda ja Atharvaveeda.

Jumal Rama on Rigveeda kehastus, Lakšmana on Jadžurveeda kehastus, Bhaarata on Saamaveeda ja Satrughna on Atharvaveeda kehastus.

Neljast veedast sai Dašaratha neli poega, kes mängisid tema palees.

Rigveeda ja Jadžurveeda koosnevad mantratest, mis jagunevad džainadeks ja jaagadeks.

Tark Višvamitra võttis just seepärast Rama ja Lakšmana enesega, et kaitsta oma džainat.

Kui Rama oli pagenduses, lahkus Bharata Ayodhajast ning peatus külas nimega Nandigrama, lauldes lakkamatult Rama nime neliteist pikka aastat.

Seetõttu Bharatat peetaksegi Saamaveeda kehastuseks.

Satrughna oli too, kes kaitses pühade usutavandite džainade ja jaagade paikasi kurjade vaimude ja deemonite sissevoolu eest.

Ära arva, et Rāmājana ja veedad on eraldiolevad. Tegelikult on Rāmājana veedad-e tuum.

Rama näitlikustas kolme liiki õiglast toimimist e. Dharmat, mis lähtuvad vastavalt: a) üksikisikust, b) perekonnast ja c) ühiskonnast.

Et toetada 3 – osalist Dharmat, avaldub jumalikkus kolmikhoovusena ehk Trimurti-na.

Rāmājana tekkis, et viimistleda inimväärtused.

Mahabharata ajajärk oli enam kui 5000 aastat tagasi ning Rāmājana tegevustik oli aset leidnud palju varem.

Isegi peale lugematute aegade möödumist, mõjutades veel ikkagi arvukalt inimsüdameid, võid sa hästi ette kujutada selle tähtsust.

Rāmājanas domineerivad kahte liiki sõnumid. Ühed puudutavad Ramat ja teised Ravana-t.

Satja ehk tõde on inimese tõeline kuju. Dharma on kaasasündinud kalduvus.

Sathya ja Dharma on inimese kaks silma. Need kaks silma on kõikide pühakirjade tõeliseks kujuks.

Rama sõnum inimkonnale on: hoia ülal Sathya-t ja Dharma-t, püsi sellel teel ja täida sellega oma elu.

Teisalt on Sathya ja Dharma põhimõtted Ravana kalduvuste täielikud vastandid.

Surma hetkel saatis Ravana järgmise sõnumi oma rahvale: ”Oh mu rahvas, ärge järgige mu eeskuju.

Ma olen kõigi kurjade kalduvuste kehastus.

Langedes üha kasvavate soovide võrku, olen ma kaotanud oma järeltulijad. Selle asemel et teenida ära hea nimi, olen ma hävitanud kogu kuningriigi.

Olen end lõplikult laostanud. Rama saavutas universaalse tuntuse, mina kogusin enesele igavese häbi.”

Tuntus ja häbi on sugulased. Ei ole Ramat ilma Ravana-ta, ega Rava-nat ilma Rama-ta.

Tuues kokku Rama ja Ravana, see ongi Rāmājana. Hea ja kuri esinevad alati kõrvuti.

Süsimustad juuksed ümbritsevad kuukarva palet. Mis on selle sisemine tähendus? Ümbritseva kurjuse pimedus võimendab õigluse eredat sära.

Oluline on ära tunda Rāmājana sündmuste sisemine tähendus.

Rāmājanas on peidus väga sügavad tõed. Eepos käsitleb ennekõike üksikisiku kohustusi.

Igapäevamaailmas käsitletakse üksikisikuna inimese väliskuju.

Üksikisiku kohustused, mida õpetab Rāmājana, ei ole seotud inimese väliskujuga.

Rāmājana tuumaks on avaldumata, sisemised ja varjatud inimväärtused. Sisemine tõelus ja jumalikkus mis asuvad südames, loovad tõelise üksikisiku.

Neid väärtusi demonstreeris Rama inimkonnale.

Pidamaks oma isa lubadust, oli Ta sunnitud kogema metsaelu ebamugavusi, ehkki Ta ei suhtunud neisse kui ebamugavustesse.

Niiviisi toimides hoidis Ta kõrgel perekonna tavasid. On hästi teada, et Ikšvaku perekonna järeltulijad ei tagane antud lubadustest.

Hoida igas olukorras kõrgel vanemate, sugulaste, abikaasa ja laste väärtushinnanguid, see ongi 3-osaline Dharma. Kuidas tegi seda Rama?

Kandes puukoortest valmistatud riideid tuli Ta Kausalija-ga hüvasti jätma. Kausalja oli Rama riideid nähes hämmastunud, sest

Teda pidi iga hetk kroonitama valitsejaks.

Naeratades rääkis Rama Kausaljale: ”Täna sain ma käsu oma isalt hakata metsade valitsejaks. Valitseda metsade üle, see on samuti meie perekonna tava.”

Selle vestluse ajal sisenes ruumi raevukas meeleolus Lakšmana. Ta ütles: ”Ema, see ei ole nii. Kaikeji sõnad sundisid isa sellisesse olukorda.

Ma ainult ootan Rama korraldust.

Lase Tal anda mulle luba ja ma lähen hävitan otsemaid Manthara ja Kaikeji ning taastan Rama kuningaseisuse. Isegi isa sõnad ei saa mind tagasi hoida.”

Rama astus ligi ja sulges käega Lakšmana suu.

Ta lausus: ”Lakšmana, selline õel teguviis ei ole perekonna tavadele vastav.

Meie pere tavaks on Dharma ülalhoidmine. Me peame kinni hoidma üksikisiku ja pere traditsioonidest.

Miski siin maailmas ei juhtu ilma põhjuseta. Isa ei oleks andnud mulle sellist juhatust ilma põhjuseta. Palun ohjelda oma tundeid.”

Kuuldes ära loo Lakšmanalt, Kausalja minestas. Hiljem ta ütles: “Rama, kas pole mitte poja kohuseks kuuletuda võrdselt nii isale kui emale?

Kas mul pole mitte pooled sinu isa õigustest? Seepärast pead Sa täitma oma ema korraldusi samuti. Ma tulen koos Sinuga metsa.”

Rama vastas: “Isa on sügavalt häiritud minu lahkumise tõttu. Sellises olukorras ei ole sul sobiv teda hüljata.

Sina kannad poolt tema koormast. Sinu kohus praegu on toetada, abistada ja kaitsta teda. Naise esimeseks kohustuseks on teenida oma meest.”

Siita seisis lähedal ja kuulis seda vestlust. Ta küsis: “Rama, sa tundud muutvat oma sõnu olenevalt isikust ja kohast.

Sa soovitasid mul jääda koju, hoolitsemaks ema ja isa eest, aga oma emale räägid, et abikaasa teenimine on naise peamine kohus.

Kas minu abikaasa pole mitte mu Jumal? Kas abikaasa ja ema normid on erinevad?” Rama oli rahul, sest Siita mõistis oma kohust hästi.

Kui Lakšmana kasutas solvavaid sõnu Kaikeji vastu, selgitas Rama: “Kaikeji armastab mind isegi enam kui Bharatat. Sellist ema ei tohi niiviisi teotada.

Matru devo Bhava, pitru devo Bhava (austa ema ja isa nagu Jumalat). Selline on meie perekonna tava. Ma kuuletun oma isa sõnadele vastuvaidlematult.

Ma austan kõiki oma emasid.” Niimoodi selgitas Rama Dharmat erinevatele inimestele lähtuvalt asjaoludest.

Metsas lõikas Lakšmana Surpanakhal nina ja kõrvad otsast.

Viimane kaebas Ravanale, kes saatis selle peale metsa hiigelsuure armee.

Rama kutsus Lakšmana ning lausus: ”Nüüd pead sa mind aitama, täites mu juhiseid. Ma lähen üksinda võitlusse Rakšasas-te armee vastu. Sina viid Sita kõrvalisse paika ja hoiad teda varjul.”

Lakšmana ei nõustunud. Ta ütles: ”Kas on mõttekas astuda nii suure armee vastu üksinda? Minu kohus pole mitte ainult Sita kaitsmine, vaid mu peamine eesmärk on teenida Sind.

Olles Sinu vend ei saa ma jääda kõrvaltvaatajaks säästmaks oma elu, kui Sina oled surmaohus. Seega ei tohi ma Sind üksi jätta.”

Rama vastas: ”Inimese arvukate kohustuste tõttu tekib sageli selliseid olukordi.

Tuleb toimida lähtuvalt asjaoludest, patustamata Dharma vastu. Kas sa siis ei tea, et ma suudan võita igat vaenlas, hoolimata tema arvukusest? Seetõttu on sinu töö kaitsta Siitat.”

Nende mahedate sõnade peale Lakšmana rahunes ja nõustus jääma eemale lahingust, kaitsmaks Sitat.

Rama sosistas Lakšmanale kõrva saladuse sündsast Dharmast, millega too nõustus ja juhatas Siita turvalisse kohta.

Oma varjupaigast Lakšmana ja Sita kuulsid ägeda lahingu valju müra ja nägid valgussähvatusi.

Lakšmanal oli raskusi meelerahu säilitamisega ning ka Siita torkis teda teotustega, et too Ramale appi läheks.

Siita lausus: ”Lakšmana, miks sa hülgad oma venna? Sa pead minema teda toetama.”

Lakšmana vastas: ”Minu peamine kohus on Rama juhiste järgimine.

Ainult Rama suudab võita iga vaenlast. Ta on kõikvõimas ja kõiketeadev.

Mis on minu jõud võrreldes Tema omaga? Ma ei saa lahkuda ja jätta sind siia.” See rahustas Sitat ja nad jäid ootama.

Rama kasutas Rakšasas-te vastu tuhandepealist relva, hävitades nad viimseni. Kui Rama naases ja nägi Siitat ning Lakšmanat turvaliselt ja vaikseina, oli Ta õnnelik.

Kuidas on see nii, et Rama võis kergelt hävitada terve Rakšasaste armee? Tõepoolest, Rama ei ole tavaline inimene. Tal on palju kujusid.

Sahasra Seersha Purušah Sahasrakša Sahasra Pat... (Tuhandepealine, tuhandesilmne, tuhandejalgne on Puruša.)

Piisas ainult põgusast pilgust Tema kohalolule, et põhjustada teadvusetust Rakšasas-te hulgas.

“Magusam kui suhkur, maitsvam kui või, tõesõna, magusam kui mesipuu sisu on selle nektariinina magusa nime püsiv kordamine, mis võimaldab sul maitsta jumalikku amritat ennast.

Seepärast laula seda nime vahetpidamata.”

(Telugu poeem)

Lakšmana ütles Sitale: ”Isegi laineid ookeanis on võimalik loendada, kuid pole olemas sõnu millega saaks väljendada Rama paljutahulisi võimeid

Ramas on meelteülesed jõud, mis ületavad Trigunase. Meie oleme kõigest instrumendid. Rama on Kõikvõimas Ise. Piisab vaid sellest, kui korrata silpe `Raa-ma`.”

Kõik Dharmad on needsamad Dharmad, mis on ka veedades. Dharmat tõlgendatakse kui kahe rajaga teed.

Üks on Pravritti ja teine Nivritti. Kõik välismaailmaga seotud tegevused on Pravritti Dharmad. Kui oled näljane, ütleb Pravritti: ”Söö mu laps.”

Samas ütleb aga Nivritti sulle: ”Mu laps, ära söö kõike mida kätte saad ainuüksi seetõttu, et oled näljane.”

Nivritti ütleb mida, millal ja kuidas pead sööma. Pravritti ähmastab meelt, Nivritti puhastab südant.

See mis kuulub väliste asjade juurde, on Pravritti, see mis arvestab su sisemiste vajadustega, on Nivritti.

Kõik kogemused mida saad läbi oma silmade, kõrvade, mõtlemise, jne., on seoses Pravrittiga. Nivritti ületab meeleorganid.

Rama õpetas Nivritti teed. See on veedade põhiteema.

Rama sündis Dašaratha pojana. Ta ei sündinud Kausalija üsast, vaid ohvritulest. Tegelikult on veedad tekkinud Yainadest (ohverdustest) ja Rama on Yaina kehastus.

See ei ole seotud välise maailmaga. Rama põhimõte ületab meele ja mõistuspärasuse.

Tegelikkuses oli Kaikeji Ramasse enam kiindunud kui Bharatasse, kuid Manthara tuli vahele.

Kui sa hakkad juurdlema Manthara tegude tagamaade üle, avastad sa, et see on samuti osa veedalikust põhimõttest.

Kord, kui Kekaya riigi kuningas käis jahil, tappis ta vibunoolega noore isase hirve. Emane hirv läks seepeale oma ema juurde ja ütles: “Ema, Kekaya kuningas tappis mu mehe. Mis minust nüüd saab?”

Ta ema teadis võtet, millega surnud isikuid taaselustada.

Hirveema ütles: ”Mu laps, ära nuta. Ma äratan su abikaasa taas ellu.”

Hirveema läks Kekaya kuninga juurde ning lausus talle: “Oo kuningas, see ei ole sobiv tegu, millega sa äsja hakkama said, tappes minu tütre mehe.

Sa ei tohi anduda tegevustele, mis põhjustavad lahusolu.

Nii nagu mina kannatan praegu oma väimehe kaotuse pärast, saad sina kannatama oma väimehe kaotuse pärast. Ma saan seda veel näha.”

See emahirv sündis Mantharana ja temast sai Dašaratha surma põhjus, mistõttu Kaikeji isa kaotas oma väimehe.

Kui sa vaatad lähemalt erinevatele Rāmājana sündmustele, võid avastada palju tõdesid, mis on veedadesse talletatud.

Veedad, Šaastrad ja Puraanad on kõik omavahel seotud, asendamatud teineteise jaoks ja neid ei tohiks õppida kui iseseisvaid osi.

Neid ei ole õige asetada eraldi nagu eraldiolevaid töid. Nii-öelda õpetlased lisavad igasugu sõnalisi normatiive nendele töödele ja teevad igasugu õpetusi, lahutades nad teineteisest.

Halb ja hea on keerukalt läbipõimunud ja kellelgi pole võimalik neid täielikult lahti arutada.

Samalaadne ühendav ja kontrastne suhe, mis eksisteerib särava palge ja musta juuksekrooni vahel, esineb ka hea ja halva vahel.

Kui Ravanat poleks olnud, ei oleks ka Rama magus nimi inimeste hulgas nii tuntud ja laialt levinud. Ravana ei olnud harilik inimene.

Ta oli omandanud samad teadmised nagu Ramagi, kuid ei kasutanud neid praktikas, mistõttu läksid need raisku. Kuid Rama rakendas kogu õpitut täies ulatuses, aidates niiviisi oma rahvast.

On olemas kahte liiki õppimist: sisemine vaatlus ja välimine vaatlus.

Materjal, mille sa omandad mehaaniliselt ja paiskad vastustena paberile, on välise vaatlusena õppimine. Sisemise vaatluse puhul võetakse õpitu oma südamesse, et tunnetada selle täiuslikkust ja õndsust.

Need on eristatud mõistetega: haridus ja “väärtusharidus” (haridus, mis põhineb viiel inimväärtusel: rahu, armastus, õige toimimine, tõde ja vägivallatus.-tõlkija).

Sinu eesmärgiks peab olema saavutada “väärtusharidus”, mitte pelgalt haridus.

Manthara ei unustanud kunagi mineviku kahjutegu ning otsustas mürgitada Kaikeji meele, et too põõrduks ära oma kohustustest ja loomupärasest kiindumusest Dašaratha vastu.

Kaikeji palee lähistel kõlasid piduliku rongkäigu fanfaari, trompeti ja rõõmu helid.

See oli tegelikult Dašaratha, kes tuli kogu oma kuninglikus hiilguses, et teatada Kaikejile oma otsusest kroonida Rama.

Küürakas Manthara heitis pilgu aknast välja, vaatamaks mis kära see selline on. Dašaratha hiilgus oli Mantharale vastumeelt.

Alla kiirustades kohtas Manthara Kausalija teenijatüdrukut, kes oli minemas Kaikeji juurde, et näidata kleite ja ehteid, mida Kausalija oli talle andnud. Manthara uuris, et kustkohast too on saanud nii kaunid asjad.

Teenijatüdruk vastas: ”Kausalija poeg Rama kroonitakse kuningaks ja selle rõõmuuudise peale kinkis Kausalija kõigile meile, oma teenijatele, kauneid riideid, juveele, jne.”

See uudis tekitas Mantharas viha. Ta oli kade isegi teenijatüdrukule, kuna ei saanud osa tema õnnest. Säärane madal kipitus püsis tema meeles.

Otsemaid otsis ta üles Kaikeji ning küsis: ”Mispärast oled sa end ära ehtinud?” Kaikeji ei teinud neid sõnu kuulma.

Manthara astus Kaikeji ligi õeldes: ”Sina lihtsameelne, sa oled pettuse võimuses arvates et Dašaratha armastab sind üle kõige. See on pettus. Sa saad veel näha, mis sinuga tulevikus juhtub.

Kuula parem mind.” Nii öelnud toksas Manthara Kaikeji õla vastu.

Selle põgusa puute kaudu sisenes Kaikejisse kogu see kurjus, mis pulbitses Mantharas.

Väga ohtlik on süvendada suhteid inimesega, kellel on õelad kombed. Isegi õrn kontakt võib mürgitada sind tema omadustega.

Kaikeji oli Ramasse väga kiindunud, kuni põõrdus ühe hetkega Tema vastu. Manthara ütles talle: ”Mäletad, sa olid Dašarathale suureks abiks tema võitluses Saradušanaga.

Kui tema sõjavankri telje kinnituspulk kaduma läks ja ratas oli peaaegu ära kukkumas, panid sa oma sõrme selle asemele, hoides ratast kuni Dašaratha suutis vaenlase võita.

Toona Dašaratha lubas sulle oma rõõmus kaks vastuteenet ja sa ütlesid, et palud neid kunagi tulevikus ning kuningas lubas oma sõna pidada.

Nüüd on sinu aeg tulnud vastuteeneid paluda. ( Bhagavan märkis siin, et kui mees ja tema naine lahutada enam kui 13-ks aastaks, siis nendevaheline side lakkab olemast.)

Seega palu Dašarathal pagendada Rama metsa 14-ks aastaks ning nõua otsemaid Bharata kroonimist. Vaata, Dašaratha tuleb. Võta ära oma kaunistused, viska minema see tühi-tähi.

Mine oma Viha Hoonesse ja heida põrandale nagu närvutatud roomaja.”

Kaikeji järgis tema nõuannet.

Kuningas tuli, küsides Kaikeji järele ega saanud vastust. Manthara lausus vaid: ”Mine ja vaata ise.” Dašaratha oli hämmingus vaatepildist, mis avanes Kaikeji toas.

Ta küsis viisakalt: ”Kaikeji, miks sa nii teed?” Vastust ei tulnud. Dašaratha jätkas: ”Kaikeji, tänase sündmuse puhul pole sobiv niiviisi käituda.

Rama kroonitakse peagi ning see on väga tähtis päev minu elus. Säärasel rõõmupäeval ei peaks sa olema sedavõrd kurb.

Mida iganes sa tahad, paleed, ornamente või muud, ainult küsi ja need on sinu.”

Kaikeji ütles, et ei soovi midagi neist. Seejärel esitas ta oma nõudmised nagu Manthara oli õpetanud. Seda kuulnud kaotas Dašaratha teadvuse.

Kadeduse hoos surus manthara Kaikeji sellesse tõotusse. Kes satub kadeduse deemoni võimu alla, seda ei säästeta.

Kaikejile toetudes küsis Dašaratha: ”Miks oled sa kadedusehoo võimuses? See toob sulle vaid häda.” Aga Kaikeji jäi enesele kindlaks. Bhagavan kordab teile alati.

Tyaya Durjana Samsargam (katkesta suhted halbade inimestega).

Ära tee tegemist tollega, kes on mõjutatud kadedusest, kasvõi oma elu kaalule pannes.

Manthara oli kadeduse kehastus. Tema kadedus oli nii võimas, et suutis võita ka emaarmastuse, mida Kaikeji tundis Rama vastu.

Kõik Dašaratha katsed teda ümber veenda olid viljatud.

Just samal hetkel sisenes uhkeis rõivais kroonimiseks valmis Rama, et austada oma vanemaid. Nähes tekkinud olukorda küsis Ta Kaikejilt: ”Amma, milles on sinu mure?”

Kaikeji ei vastanud, kuid Manthara selgitas Talle Kaikeji nõudmisi. Ta lausus Ramale: ”Sinu isa lubas talle tookord, kuid nüüd taganeb oma lubadusest.”

Olles kõik ära kuulnud ütles Rama Kaikejile: ”Ema, ma pean isa antud lubadust. Kunagi ei tohi taganeda oma lubadusest. Selline tegu häbistaks Ikšvaku suguvõsa.

Seepärast lahkun ma otsemaid metsa.”

Silmapilkselt tõi Manthara Ramale valmistatud puukoortest riided. Kadedus on alati varmas tegutsema.

Rama vahetas Oma riided sealsamas ja põõrdus siis isa poole, kuid Dašaratha ei suutnud mõista, mis on toimumas.

Siis ütles Kaikeji Ramale: ”Rama, kas Sa suhtud oma isasse ja emasse erinevalt? Sinu emana palun ma Sul otsemaid metsa lahkuda.” Rama kuuletus vastuvaidlemata.

Rāmājana-s on Manthara ja Ravana näited halbade kalduvustega inimestest. Ravana tapeti lahingus, kuid Manthara elab kadeduse kujul tänapäevalgi.

Pole kedagi, kes suudaks hävitada selle “Manthara” ja astuma edasi täites oma kohust.

Kui Lakšmana tahtis tappa Mantharat peatas Rama ta, õeldes: ”Naist ei tohi tappa.” Kadedus on halvim omadus üldse. ¾ maailmast on hävingu küüsis kadeduse tõttu.

Kadedusel pole piire. Inimesed on kadedad teiste heaolu, ilu ja hariduse peale, püüdes kõigiti põhjustada teise allakäiku.

Keegi ei tohiks õelda halbu sõnu, kuulata halba ega teha halba põhjustavat tegu. See on Rāmājana peamine õpetuslik tuum.

Manthara rääkis õelaid sõnu ning Kaikeji pani neid tähele ja need mõjusid talle. Ja mis neist lõpuks sai? Neid häbistati.

Kas te teate tänapäeval kedagi kelle nimi on Manthara või Kaikeji? Te kohtate küll Kausalija nimelisi, kuid mitte Manthara või Kaikeji nime.

Keetšaka heitis kurje pilke Draupadile ja seetõttu leidis oma lõpu Bhima kätel.

Kas te tunnete kedagi Ketšaka nimelist? Pole ühtegi. Kõik, kes anduvad kurjadele sõnadele või tegudele, heidetakse sellest maailmast välja.

Ramaajana näitab meile teed täiuslikule elule. Seepärast inimesed kõikides maades hoiavad Rāmājana-t kõrges aus.

See püha eepos on alati uus ja alati inspireeriv. Aja mõõdudes pole tema sära vähenenud. Ta on pidanud vastu aja testile tänu ideaalidele mida ta levitab.

Kord külastas Andžaneija ema, Andžana Devi Kausalijat tema residentsis.

Kausalija küsis tema nime. Andžana Devi tutvustas end õeldes: ”Ma olen Andžaneija ema, tolle kes suutis hüpata üle ääretu ookeani.”

Mõne aja pärast saabus sinna ka tark Agastija ema, kes küsimise peale tutvustas end niiviisi: ”Mina olen sellesamuse ema, kes tühjendas ookeani ainsa sõõmuga.”

Kausalija lausus neile: ”Teie pojad saatsid korda hämmastavaid tegusi tänu minu poja Rama nimele.”

Kui nad parasjagu vestlesid ilmus Rama ja küsis: ”Ema, mida te arutate?”

Kausalija vastas: ”Poeg, me arutame Sinu nime suursugususe üle.”

Siis ütles Rama: ”Ema, see ei ole tingitud Mu nimest, vaid Mu tahtest et nad seda suutsid teha.

Paljud lausuvad Minu nime, kuid kui paljud neist suudavad korda saata taolist? Südamepuhtus on väga oluline.”

Too, kes on puhas, kannatlik ja sihikindel, on tõeline Jumal. On vaja meelekindlust, et tuua esile head ning jääda rahulikuks ka ebaõnnes. Ära soovi kuulsust ja kõlavat nime.

Hoia oma süda puhas. Kasvata endas tahet teha head. See on see sadhana, mida sa pead tegema.

Kirjeldades Rama jumalikku suurust ja vägevust, lõi Thyagaradža ilusa laulu: ”Oo Rama, ilma Sinu jumaliku jõuta, kuidas saaks harilik ahv ületada ookeani?

Kas saaks olla jõukuse jumalanna Lakšmi Devi Sinu seltsiline? Kuidas oleks arukas Bhaarata Sinu alluv? Kas saaks Lakšmana teenida Sind? Sõnadel pole võimu kirjeldada Sinu jumalikku väge.”

Tuhandeid aastaid on inimesed tähistanud Rama sünnipäeva, kuid pole loobunud oma halbadest kalduvustest.

Ükskõik millise püha tähistamine on mõttekas vaid juhul, kui toimub muutus ka südames.

Õpilased!

Te olete noored ja teil on pikk tee minna. Ühiskond on nagu rong ja kõik vanemad inimesed hakkavad peagi maha minema, kuid teil on reisida veel pikk tee.

Seepärast hoidke oma “kupee” puhas ja olgu teie reis meeldiv.

Hoidke oma eesmärk silme ees ja võtke vastu Jumala arm. Laulge Rama nime kogu südamest, asetage Ta enesesse ja pühitsege niiviisi oma elud.

Rama on igas südames aatma kujul. Seepärast ongi ta tuntud kui Aatma Rama. Aatma on muutumatu ja sinu tõeline kuju. Usu, et sina oled Brahma (Aham Brahmasmi).

Armastuse kehastused!

Nagu te teate on Prašanthi Nilayam osa Rayalaseema regioonist, mis on tuntud oma kuuma suve poolest.

Kuigi te olete siin väga õnnelikud, ei pruugi teie kehad säärast kuumust taluda. Sellel aastal on ta eriti intensiivne.

Seega, need kes soovivad minna, võivad seda teha. Pole vaja oodata Svaami luba. Minge rõõmsalt ja tulge rõõmsalt tagasi juunis.

Bhagavan lõpetas esinemise badžanitega “Rama, Rama, Rama, Siita..” ja “Rama Kodanda Rama…”



Rama Navami .Jumaliku Bhagavan Sri Sathya Sai Baba esinemine 02.04.2001.a.


link