Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Sõdalase tee

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Samurai-00.jpg
Samurai-Satsuma-during-boshin-war-period.jpg
Samurai-NasunoYoichi.j.jpg
The last samurai 9.jpg
Bushidō (' sõdalase tee ') on õpetus rüütellikust käitumisest.

Ühelt poolt on bushidō samuraide moraalikoodeks, teisalt aga jaapani rahvuse põline vaimulaad, mis aja jooksul on kujunenud traditsiooniks.

Tuleb märkida, et bushidōt pole kunagi süstematiseeritud ei õpikutes ega reegilite- või seadustekogudes.

Ometi juurdus bushidō kindlalt jaapanlaste teadvuses. Bushidō mõju on märgata ka tänapäeval.

Bushidō põhiteesid ehk siis samuraide eetkakoodeks on kirjas "Ha-ga-kure"s.

Suur osa mõtteteri, mis on "Ha-ga-kure"sse kogutud, omistatakse samurai Yamamoto Tsunetomo'le, kes pärast isanda surma hakkas erakuks.

Sageli liidetakse "Ha-ga-kure"le termin Bushidō - siis tähendab see jaapanlastele "Sõdalase Raamatut".

Selles teoses on väljendatud isanda ustava teenimise ja samuraitruuduse ideid. esialgu peeti silmas kohalike feodaalide ja nende vasallide suhteid. Kuid järk-järgult juurdlusid "Ha-ga-kure" ideed kogu rahvuse teadvuses.

Sõjaeelses Jaapanis said need ideed domineerivaks kui vastuseis üha tugenevale võõramaisele mõjule ja leidsid poolehoidjaid nende hulgast, kes osalesid liikumises, mulle lipukirjaks oli tagasipöördumine kohalike, rahvuslike väärtuste austamise juurde.

Ajaloost on teada, et samuraid moodustasid feodaalide relvastatud kaaskonna.

Nad pärinesid talupoegade ja teenistujate keskkonnast ja olid üsna harimatud.

Neil nõuti vaid pimedat kuuletumist ja sõjameheoskuste tundmist. Kuid ajapikku jäi sellest väheks.

Kui sõjapidamine muutus professionaalseks tegevuseks, tuli osata järjest rohkem.

Järk järgult liitusid samuraid keskaja kultuuri komlitseeritud süsteemi.

Religioosses sfääris paelus neid budistlik sekt zen, milles nad nägid võimalust enesetäiustuseks.

"Ha-ga-kure", mis kajastas isandate ja alluvate vahelisi suhteid, sai samuraide instituudi ideeliseks aluseks.

Selle tormaks areng leidis aset Tokugawa dünastia valitsemisperioodil (1600-1868).

Samuraide teadmisjanu, mis kihutas neid igal alal kangelastegusid sooritama, etendas Jaapani ajaloos suurt osa.

Kui XVII saj. tõusid Jaapani ette vaimset laadi probleemid, hakkasid samuraid innukalt omandama hiina filosoofiat ja kombeõpetust.

XIX saj. alanud tehnikarevolutsiooni käigus asusid samurid kaubandus- ja tööstusettevõtete etteotsa, said poliitikuiks, panid aluse publitsistikale.

Samuraid lausa pakatasid rahvuslikust auahnusest, neid kihutas takka soov tõsta Jaapan kõikidest riikidest kõrgemaks.

Siin peituvadki ammendamatu jaapanliku energia lätted, mille päästis valla "Ha-ga-kure" koostajad.

"Ha-ga-kure"s on selgesti jälgitav kindel vooruste temaatika: au, surm, vaprus, ustavus oma isandale, enesetäiustamine.

Surma idsurm,ee läbib "Ha-ga-kure"t punase niidina. Mitmed teadlased käsitlevad samuraide suhtumist surma, kui surmapõlgust, kuid õieti on siin tegemist elupõlgusega.

Kui sõdalane, õpetab "Ha-ga-kure", mõtleb lakkamatult sellele, kuidas väärikalt surra, on tehe elutee sirge ja lihtne.

Sel juhul ei hakka te ohtlikes olukordades mõtlema sellele, kuidas oma elu päästa, vaid sööstab kõige ägedamasse lahingukeerisesse ja läheb surmale vastu, naeratus suul.

"Ha-ga kure" kasvatab samuraides ka põlgust inimeste vastu, kes pole jõudnud seatud eesmärgile, kuid elab siiski edasi.

Rööbiti surma ideega kajastub "Ha-ga -kure"s ka vapruse idee.

Nagu kinnitavad Nabeshima samuraide kangelastegude kirjeldused, peab vaprus olema iga sõdalase loomuses.

Samurai ülimaks vooruseks aga on ustavus oma isandale. "Ha-ga-kure" koostajad on veendunud, et ilma jäägitu ustavuseta ei ole ka teisi vooruseid.

Ustavus, nagu kõik muudki voorused, rajaneb autundel. "Ha-ga-kure" õpetab: "Au on rohkem väärt, kui elu." Sõdalasi kutsuti üles hoidma puhtana oma head nime.

Samurai sõna usuti ilma igasuguse tagatiseta.

Nad ei andnud kunagi mingeid vandetõotusi - seda peeti nende au alandavaks.

"Ha-ga-kure" järgi ei anta autunnet sõdalasele taevakingitusena, vaid seda tuleb endas kasvatada. kuidas seda teha, selleks jagab "Ha-ga-kure" mitmeid soovitusi.

Samurai oli kohustatud tegelema enesetäiustamisega, karastama oma vaimu ja ihu.

Sõdalane, õpetab "H-ga-kure", ei tohi kunagi oma emotsioone välja näidata.

Tema isiklikud vajadused peavad olema viidud miinimumini.

Inimeste hulka peab ta ilmuma korraliku väljanägemisega ja pidama kalliks oma isanda au.

Et kasvatada endas bushido vaimu, tuli palju õppida, kuid peamine - kannatada ja riskida.

Kannatamise ja riskivalmiduse õpetamine võetigi aluseks sirguva põlvkonna kasvatamisel.


Et õppida taluma igasuguseid saatuselööke, käisid poisid paljajalu lumes, harjutasid vehklemist ja märkilaskmist, läksid südaööl surnuaiale, olid öid ärkvel "valmisoleku" seisundis, neile lasti osaks saada ränki ja koguni barbaarseidki katsumusi.

Kõike seda tehti enesevalitsemise kasvatamiseks.

"Ha-ga-kure" koosneb üheteistkümneks osast, mis on jaotatud 130 lühikeseks alajaotuseks (katkendeis "Ha-ga-kure"st võid lugeda allpool).

Suure osa raamatust hõlmavad samurai Tsunemoto arutlused, mis vahelduvad pajatustega mitmesugustest sündmustest või Nabeshima klanni valitsejate vooruste kirjeldustega.

Neid arutlusi, pajatusi ja kirjeldusi peetakse samurai autunde, süüme, kohusetunde ja tarkuse etaloniks, mille varjatud mõte kujundabli bushido psühholoogia.

Bushido juuri tuleb otsida konfutsionismi, bushida ja shinto dogmadest.

Konfutsionism on bushido eetiliseks aluseks. Budism kasvatab bushido järgijates ükskõiksust surma vastu.

Kuid bushido tõeline alus rajaneb shinto looduse- ja esivanematekultusel, millest kasvas välja iga jaapanlase kokkukuuluvustunne kogu rahvusega.

II maailmasõja eel väitis Jaapani kirjanik Kan Kikuchi, et: "Varasemate aegade bushido, mis algul oli 'sõdalase tee', sai nüüd kogu rahvuse teeks...

Võib julgesti väita õelda, et kõik meessoost isikud vanuses 20 kuni 40 aastani on samuraid".

Jaapani viimased samuraid-metsavennad


Mehed veetsid dzunglis ligi 30 a. Sellise vandele ustavuse tagamaad ulatuvad juba samuraide eetikakoodeksi, bushido aegadesse.

Parem surra, kui anda end elusalt vangi.


Väga huvitav jutustus tõestisündinud loost.

Mehed, kes veetsid Filipiinide metsas ligi 30.a. peale II maailmasõja lõppu, pidasid sissisõda ja varjasid ennast.

Üks viimaseid neid oli nltn. Hiroo Onada.

Teda käisid välja meelitamas mitmed Jaapani ekspeditsioonid, millede koosseisu kuulusid ka ta vend, hiljem ka isa, kuid välja ta ei tulnud.

Alles siis, kui toodi ta sõjaaegne otsene ülemus kohale, kes vabastas ta saadud käsust, nõustus ta relvad maha panema ja dzunglist väljuma.

Alistumise märgiks andis ta oma katana Filipiinide presidendile, kes selle talle siis tagasi ulatas.

Nii lõppes ühe mehe jaoks II maailmasõda, kaugel kodumaast, kuid lõpuni ustavana vandele. temasuguseid oli teisigi.

Siit kõlab selgelt välja bushido tees, mis on kirjas "Ha-ga-kure"s: "Au on rohkem väärt, kui elu."

link