Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Sangha

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Buddhist monks are captivated.jpg
Munkpoisiga.gif
Mungad-00.jpg
Munk-lugemas.jpg
Mungad loosungitega.jpg
Sangha -("rühm", "kogudus" (skr sam´gha; pl san´´gha; tb dge ‘dun; hn sengqie; jp sōgya)) , budismis Buddha õpetuse järgijaid (või ka ainult üht järgijat) tähistav mõiste, mille all mõistetakse nii munkade või ilmalike konkreetset kogudust kui ka kõiki budismi järgijaid kokku läbi aegade.

Kitsamas mõttes tähendab sangha ilmalikust elust loobunud munkade ja nunnade kogudust.

Ajalooliselt panid sangha-le aluse Buddha esimesed õpilased. budistlikus mütoloogias üks nn. "kolmest aardest" (triratna)- budistlik kogudus (sangha) (kaks ülejäänut on buda ja dharma ).

Algselt tähistati selle sõnaga Šakjamuni õpilaskonda (Ananda, Kašjapa, Maudgaljajana, Subhuti, Šariputra jt), kelle tegudel on budistlikes legendides ja lugudes oluline koht.

Edaspidi võis sangha liikmeks saada iga inimene, kes andis vastava tõotuse (ilmaliku - või mungatõotuse).

Sangha liikmeteks võib pidada ka puhtmüütilisi isikuid.

Buddha õpetuse järgijad ja teostajad on kõikjal ja igal ajal olnud peake seda kui Buddha enda õpetust hakkas kuulutama.

Koos Virgunu (Buddha) ja Seadmusega (Dharma ) moodustab nn. Kolmikaarde, mille kaitse alla budistid õpetust vastu võttes lähevad.

Sangha koosneb: munkadest, nunnadest, laiemas mõttes ka ilmalikest usklikest - meestest ja naistest, kes toetavad budausu munkasid, kes on leidnud oma varjupaiga Kolme Kalliskivi juures ja lubavad (tõotanud) järgida Viite juhist.

Algselt Sanghas kõik Buddha järgijad ja öpilased, toitsid end peaasjalikult kerjamisega sellest ka tolle aegne nimetus "kerjusmungad".

Samuti nimetas end ka esimene eestlasest budist ja munk Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra ja nimelt - "kerjusmunkade ordu" liige.

Kerjamine oli rajatud põhimõttele - ideoloogiline kaubandus : munk sai elanike käest toitu ja vastutasuks selgitas , nii öelda tasus sel viisil et selgitas annetajatele Buddha Öpetuse (Dharma) olemust .

Nõudeks oli Sanghasse astumise puhul kindel vanuse alammäär 21 aastat,kuid seda võis mõningatel juhtudel eirata, näiteks Tiibeti budismis kloostritesse veeti juba viie aastased tited mõnikord,kuid seda muidugi vaid nende vanemate loal..Loogiline on et selliste maimukeste käest ei küsinud keegi mungatõotust.

Üldse tundub Tiibet küllalt metsik maa olevat ,kui lääne inimese pilguga vaadata.

Therevaadas on raha kasutamine munkadel põhimõtteliselt keelatud, kuid eks aeg teeb enda korrektuurid ka munga ja nunna ellu ning eks loomulikult ka kloostriellu ja ka eeskirjadesse.

Hiina Chanis ja Jaapani Zenis on munkade jaoks kohustuslik töötada kloostri heaks.

Buddha mitmel kohal ütleb, et “bhikšuks nimetan ma seda, kes…”. Bhikšu tiitlina oli Buddha enda looming.

Ilmselt hakkas Buddha ise vahet tegema tõeliste ja mittetõeliste bhikšude vahel.

Mitmed bhikšud, Buddha sanghaśarīra " õpilased astusid tema vastu välja omal ajal (Devadatta).

Mungad ja nunnad Sanghas

Budismis munklus ehk Sangha on üheks paljudest vahenditest budistile enda lõppeesmärgi Valgustatuse saavutamisel.

Seepärast kutsutakse ka mungatõotusi ("isikliku vabanemise tõotuste teeks") ja mungatõotuste essmärk on tagada ja aidata inimesel välja arendada endas isiklik individuaalne eetiline distsipliin ehk kord, millele vastavalt me käitume.

Mahajaana budismis Sangha mõiste käib osadel juhtudel nende kohta kes on endas saavutanud vastava teadmiste hulga ja mõistmise tänu haridusele ja harjutustele sepärast kutsutakse neid ka "Täiuslike koguks" (tiib.:mchog kyi tshogs)

Tavaliselt võetakse munga ehk nunna tõotus või antakse kogu eluks,kuid seda on võimalik ka muuta.

Inimene võib enda elu jooksul 3 kolm astuda Sanghasse ja sealt lahkuda.

Sel moel loetakse budismis et " tõotuste andnu hoiab enda tõotused määrimata ehk järgib neid" sel viisil on inimesel võimalus enda elu ekstreemseid situatsioone mingil määral isiklikust valikust lähtuvalt ka reguleerida ning Sangha ei sekku ega pressi end ka nii väga peale.

Tiibetis on tavaks et lapsi võetakse 6 kloostrisse ja nad võtavad vastu rabjung-i tõotused.

14 aastaselt annavad noored tiibetlased getshüli töotuse ja alles 21 aastaselt on võimalik saada Gelongiks.

Vinaya Pitaka on Tripitaka kõige vanem ja kõige väiksem osa.

Temas on 227 seadusepulka kirja pandud Buddha Gautama poolt bhikšudele kuis end pidada üleval Sanghas.

Erinevates budismi koolkondades võib see juhiste hulk erineda,kuid põhimõtete ka alg-teeside osa on kõigil ikka sama jutt.

Selles osas on ära toodud ka karistused,mis ette nähtud munkadele ja nunnadele, kes eksinud Sangha põhimõtete ja eeskirjade vastu.

Sanghasse ehk Varjupaika sisenedes on inimesel valida neli erinevat võimalus:

Tavakodanik tavapäraselt annab 5 tõotust ilma et siseneks Sanghasse ehk munklusse. (tiib.: dge snyan)


Järgmine Varjupaiga tõotuse aste on juba seotud otseselt Sanghaga ehk munkluse ja kloostritega (tiib.:rab byung) kus inimene kas siis nunn või munk on kohustatud selga panema munga või nunna riided.

Peale seda saab mungaks vöi nunnaks astunu Varjupaika ja Sanghasse sisenejast õpilane - Šramanera (Sanskrit: shramanera; Tiib.: dge tshul);

Viimane aste munkluse hierarhias on nii öelda "tõeline munk" Gelong (tiib.:dge long)

Nunnade jaoks kes asuvad munkluse kõrgemail astmeil kasutatakse (tiib.:dge long ma), mis on tiibetikeelne tõlge sanskriti ekvivalendist bikšuni.