Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Sansaara

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Sansara.jpg
Sansaara (´tiib: - khor ba, Skt. saṃsāra) - taaskehastumised.(´ringkäik´, ´rändlemine´), sansaara – ‘ringkäik’, mõiste, mis väljendab alguseta tiirlemist ümbersündide ahelas. Sansaara on alati individuaalne, mis tähendab,

et seda ei saa samastada maailmaga India usundites sündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute lakkamatu ahel, Sansaara on alguseta (anadi), mitte lõputu. Seega on sansaara subjektiivne mõiste ning sansaara ei ole võrdne maailmaga. Surma ja sünni lakkamatu kordumine läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, preetad ,näljased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad.


Valgustusele jõudmata pole võimalik sellest ringlusest vabaneda. Vabanenuid nimetatakse buddhadeks. Nirvaana - Täiuslik Rahu Sõna-sõnalt tähendab see vaibuma. See on seisund, kus tarkusel põhinevate harjutuste ja mõtlusega on kustutatud kõik meelepetted ja kired. Kasutusel on sansaara-ookeani ületamise kujund kui maistest kannatustest vabanemise metafoorne väljendus. Natuurfilosoofilisest aspektist on sansaara idee seotud ettekujutusega maailmade perioodilisest tekkimisest ja hävimisest.

Budismis tähendab sansaara seisundit, mis on lahutamatult seotud kannatuste ja olendite ümbersünniga. Sansaara vastandub nirvaanale. Sansaara mõiste mütoloogiline aspekt on järgmine: ilma alguseta sansaaras on kuus 6 liiki olendeid - jumalad, asurad, inimesed, loomad, preetad ja põrguasukad. Kuigi väliselt ei ole nende eksistents ühesugune (esimeses kolmes sfääris sündimist peetakse suhteliselt heaks, viimases kolmes aga suhteliselt halvaks), on neile kõigile ette määratud ühesugune saatus, mida iseloomustavad kannatused.

Kogu sansaara kujutab endast suletud süsteemi: peale surma sünnivad olendid uuesti kas samas, paremas või halvemas sfääris, vastavalt nende poolt sooritatud tegudele (Karma). Näiteks see, kes on oma praeguses elus inimene, võib sündida uuesti inimesena, seejärei aga põrguasukana, pärast seda saada preetaks, loomaks, asuraks jne. Ümbersündide ahel on alguseta, kuid sellel võib olla lõpp, milleks on nirvaana. Nirvaanasse võivad jõuda ainult inimesed, seepärast peetakse inimesena sündimist eriti soodsaks (kuigi jumalate elu tundub õnnelikum).

Nirvaanat peetakse väljaspool sansaara-süsteemi asuvaks ja neil puudub omavahel põhjuse-tagajärje seos. Sellegipoolest lubavad budistide mütoloogilised ettekujutused nirvaana olendite sekkumist (ja isegi ilmumist) sansaarasse: dhjaanibudad ilmuvad sansaaras bodhisattvate ja maiste budadena, eriti silmapaistvatel inimestel (nagu näiteks mahasiddha Tilopal ja Padmasambhaval) võib erandjuhtudel olla kontakt isegi jumalustega.

Sansaara ei ole maailm, vaid teadvuse poolt enesele konstrueeritud maailm. Iga inimese sansaara on ainult tema sansaara. Sansaara ei põhine asjadel, vaid ainult iseenda meele toodangul. Sansaara ja selle ületamise ning ümbersündide ahelast vabanemise ideel on keskne koht mitmes Indias tekkinud religioonis (hinduismis, dzhainismis, budismis). Iseloomulik on sansaaraookeani ületamise kujund kui maistest kannatustest vabanemise metafoorne väljendus. Natuurfilosoofilisest aspektist on sansaara idee seotud ettekujutusega maailmade perioodilisest tekkimisest ja hävimisest.

Budismis tähendab sansaara seisundit, mis on lahutamatult seotud kannatuste ja olendite ümbersünniga. Sansaara vastandub nirvaanale. Sansaara mõiste mütoloogiline aspekt onjärgmine: ilma alguseta sansaaras on kuus liiki olendeid - jumalad, asurad, inimesed, loomad, preetad ja põrguasukad.

Kuigi väliselt ei ole nende eksistents ühesugune (esimeses kolmes sfääris sündimist peetakse suhteliselt heaks, viimases kolmes aga suhteliselt halvaks), on neile kõigile ette määratud ühesugune saatus, mida iseloomustavad kannatused. Kogu sansaara kujutab endast suletud süsteemi: peale surma sünnivad olendid uuesti kas samas, paremas või halvemas sfääris, vastavalt nende poolt sooritatud tegudele (Karma).

Näiteks see, kes on oma praeguses elus inimene, võib sündida uuesti inimesena, seejärei aga põrguasukana, pärast seda saada preetaks, loomaks, asuraks jne. Ümbersündide ahel on alguseta, kuid sellel võib olla lõpp, milleks on nirvaana. Nirvaanasse võivad jõuda ainult inimesed, seepärast peetakse inimesena sündimist eriti soodsaks (kuigi jumalate elu tundub õnnelikum).

Nirvaanat peetakse väljaspool sansaara-süsteemi asuvaks ja neil puudub omavahel põhjuse-tagajärje seos. Sellegipoolest lubavad budistide mütoloogilised ettekujutused nirvaanaolendite sekkumist (ja isegi ilmumist) sansaarasse: dhjaanibudad ilmuvad sansaaras bodhisattvate ja maiste budadena, eriti silmapaistvatel inimestel (nagu näiteks mahasiddha Tilopal ja Padmasambhaval) võib erandjuhtudel olla kontakt isegi adibudaga.

Sansaara möiste Hinduismis.

Sansaara, mokša, atman,need kolm möistet kuuluvad hinduismis kokku Sansaara - rändamine, taaskehastumine, mille põhjuseks on iha, kiindumus, rumalus, see, et ebatõelist peetakse tõeliseks. mokša - vabanemine, atman - see, mis ümber sünnib. SANSAARA KANNATUS

Buddha ütles: Kolm maailma on täis kannatusi.


Ei ole kunagi olemas olnud inimest, kes oleks sansaaras leidnud absoluutse õnne, ega saagi olema. Sansaaras, ükskõik, kus me ka ei oleks sündinud – eksistentsi tipust sügavaima põrguni – ei olda vaba teatavast, masendusest ja mitmetest muudest kannatustest. Kuigi kõrgemate ilmade olendid kogevad mõningat õnne ja rõõme, ei ole need jäävad ning on määratud muutuma – see ongi kannatus.

Mis on kolm põhilist kannatust?


Need on:


Valude kannatus. Valude kannatus tähendab teravaid valuaistinguid nagu peavalu või teisi valulisi olukordi, mida olendid kuues ilmas kogevad. Muutumise kannatus. Muutumise kannatust kutsutakse nõnda, sest kogu sansaara õnn ja nauding muutuvad lõpuks kannatuseks. See tähendab, et ilmaliku õnne teiseks tahuks on kannatus.


Kõikehõlmav kannatus. Sisemised ja välised nähtused on loodud muutuma ja hävima. Sellest vaatepunktist nähakse kõiki nähtusi kannatusena, sest ükski neist ei paku meile jäävat õnne. Kuigi seda tüüpi kannatus hõlmab kõike, ei taju tavalised olendid üldjuhul seda, kui tugevad kannatused on neid endi alla matnud.

Millised on olendite kannatused kuues ilmas?


Kannatused põrgus. Põrguilmades taluvad olendid kujuteldamatuid kannatusi – neid põletatakse, küpsetatakse ja praetakse ülikuumas tules. Külmas põrgus tarretab tajuvaid olendeid mõõtmatult külm temperatuur ja nende kehad kattuvad valulike villidega. Olendite pidev nutmine ja kaeblemine teeb põrgu veelgi hirmuäratavamaks ja kardetavamaks. On öeldud, et põrguilmade seisundeid on kaheksateist.

Kaheksa kuuma põrgut on:


1. Taaselluärkamise põrgu;
2. Mustade triipude põrgu;
3. Massihävituse põrgu;
4. Nutmise põrgu;
5. Suure nutmise põrgu;
6. Väga kuum põrgu;
7. Piiritu põrgu.

Kaheksa külma põrgut on:

1. Villide põrgu;
2. Lõhkevate villide põrgu;
3. Hambaplagina põrgu;
4. Aevastamise põrgu;
5. ‘Kehut’-nutmise põrgu;
6. Utpala-taoliste tükkide põrgu;
7. Lootose-taoliste tükkide põrgu;
8. Suure lootose taoliste tükkide põrgu.

Kaks muud põrgut on:

1. Juhuslikud põrgud
2. Naaberpõrgud

Põrguilmades ei ole eluea kestvus kunagi alla 1,620,000,000,000 inimaasta.

Kannatus pretade ilmas. Pretad kannatavad nälga ja janu. Nende karmast põhjustatud negatiivse nägemise tõttu, muutub kõik söök ja jook, mida nad vaatavad, kivideks ja veriseks mädaks. Nende pilgu all kuivavad jõed ja viljapuud ära. Veelgi enam, mõnedel pretadel on hiiglasuur kõht, peenike kõri ja tillukesed jalad, mis teeb neile võimatuks liikumise ja söömise. Mõningaid sedalaadi pretasid võib näha ka inimilmas. Pretade ilmas on eluea kestvuseks 15 000 inimaastat.


Kannatus loomade ilmas. Rumalust, apaatiat ja nõmedust on loomade ilmas rohkem kui muudes olendite ilmades. Mõned loomad söövad oma lapsi ja mõned söövad oma vanemaid. Need, kes elavad inimeste juures, peavad kogu oma eluaja töötama ja lõpuks teeb see, kes tavaliselt nende eest hoolitseb, neist süüa. Mõned neist surevad pärlite, villa, luu, vere, liha ja naha tõttu. Suuremad loomad söövad väiksemaid ja mõned väikesed loomad teevad pesa suure looma kehasse, põhjustades tugevat ärritust. Loomade eluiga varieerub tuhandetest aastatest kuni ühe päevani.


Kannatus inimeste ilmas.


Kõik inimeste kannatused võib kokku võtta neljaks kannatuseks:


Sündimise kannatus. 9-kuulise karmi vangistuse ajal ema üsas kogeb inimolend mitmesuguseid kannatusi. Seest on üsa räpane, haisev ja pime nagu tualett või vangla. Kui ema neelab midagi kuuma, tunneb laps tema üsas, et teda nagu oleks pandud keeva vee potti; kui tarvitatakse midagi külma, tunneb ta, et tema ümber on jääkuhjad. Kui ema on ülesöönud, on lapsel tunne, nagu oleks ta kahe kaljutüki vahele pigistatud ja kui ema on näljane, siis tunneb laps, nagu ripuks ta kalju küljes. Jäsemete arenedes tal on tunne, nagu ta oleks läbi torgatud ning 9 avause arenemisel on tal tunne, nagu teda lõigataks.

Kui ema sünnitab, on lapsel tunne, nagu teda surutaks läbi kõrvetavkuuma läbikäigu. Kui laps puutub kokku maapinnaga, siis tal on tunne, nagu oleks ta kibuvitsahunnikusse visatud, ning kui teda puhastatakse, tunneb ta valu, nagu võetaks talt nahk maha.

Vanaduse kannatus. Kaunis jume närtsib ja füüsiline jõud hakkab kahanema. Sooned tõmbuvad kokku, raskendades liikumist, istumist ja magamist. Juuste värv muutub ja nahale ilmuvad sajad kortsud. Nägemine kaotab oma teravuse ja kõrvad ei suuda korralikult kuulda. Hambad kukuvad välja ja rääkides hakatakse pudistama. Seedimisvõime on nõrk ja toit ei maitse enam nagu tavaliselt.

Mälu nõrgeneb ning noored ignoreerivad vanu.

Haiguse kannatus. Haigus ei ole ainuüksi füüsiline valu, vaid ka vaimne piin. Ei saada süüa, mis meeldib, ning tuleb võtta ravimeid, mis maitsevad tülgastavalt. Tuleb kulutada palju raha ning haiget valdab surmahirm ja masendus. Suremise kannatus. Hoolimata sellest, et kõik on surija juures, tunneb too end üksikuna. Tuleb minna üksi järgmisse sündi, jättes kõik maha. Ükskord tuleb süüa viimane söök, magada viimane uni ning öelda viimane sõna. On öeldud, et kannatus mida tuntakse, kui teadvus lahkub sellest kehast, on nagu kalal, kes on visatud kuumale liivale. Kehast saab laip ja teadvus laguneb laiali nagu sulekuhi tugeva tuule käes.


Kannatus pooljumalate ilmas. Pooljumalad ei salli, et jumalad naudivad õnne ja rõõmu. Nende ääretu kadedus tõukab neid jumalate vastu, kes elavad neist ülalpool ning on neist uhkemad ja vägevamad, lahingusse astuma. Jumalad ei koge kunagi ebaloomulikku surma ja nende relvad on märgatavalt võimsamad kui pooljumalate omad. Võitluses kaotab elu loendamatu hulk pooljumalaid, kuid mitte jumalad.


Kannatus jumalate ilmas. Ihade ilma jumalad naudivad maiseid lõbusid ja õnne küllaltki pika aja vältel, kuid mitte igavesti. Elu lõpp paneb neid unustama kõike seda, mida nad nautisid. Surev jumal peab kokku puutuma nii hirmsate kannatustega, millest tal enne aimugi polnud. Hakkab juhtuma ebatavalisi asju, mis surevat jumalat hirmutavad. Lillevanik kaela ümber, mis pole tuhandete aastate jooksul kunagi räpane olnud, hakkab närtsima. Keha lehkab ja teised jumalad kipuvad surevat jumalat hooletusse jätma. Nad viskavad eemalt lilli ja paluvad: “Sündigu ta inimesena, järgigu kümmet positiivset tegu ning sündigu ta uuesti ihade ilma jumalana”. Enne surma näevad jumalad nägemuses madalamaid ilmu, kuhu nad sünnivad. See kohutab neid nii, et nad minestavad mitu korda. Sedasorti kannatused kestavad ihade ilma jumalate seitse päeva, mis võrdub 350 inimaastaga.

Vormi- ja vormitu ilma jumalad langevad samuti madalamatesse ilmadesse, kui nende pälvimused on ammendatud.