Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Sikhism

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Sikhism-a.jpg
Guru nanak-sikhism.jpg
Significance-of-Diwali-in-Sikhism.jpg
Baba Deep Singh ji-1371.jpg
Sikhism th.jpg
Sikhism-2010-1-5-7-10-42.jpg
Sikhism-mcGuruNanak.jpg
Sikhism-bhai kanhiya.jpg
Sikhism-guru1-81.jpg
Guru-Nanak 9552.jpg
Sikhism-gna.jpg
Sikhism-8.30.jpg
Sikhism-20 .jpg
Sikhism-orig Sikh Women.jpg
Sikhism-golden-temple.jpg
Sikhism-791.jpg
Sikhism-tmpel.jpg
Sikhism-anand73.jpg
Sikhism-9.jpg


Sikhism on välja kasvanud hinduismist ja islamist, kuid sikhism ei ole segu neist usunditest, vaid täiesti iseseisev religioon, kuigi islami mõjusid on rohkem.

Sikhism on India uuemaid religioone, mis on levinud eriti Loode-Indias Pandžabis.

Sõna sikh tähendab pandžabi keeles ‘õpilast’ ja viitab -kui * juma-la ja gurū-’de õpilastele.

Sikhism-ile pani 16. saj aluse Gurū Nānak (1469–1539), kes oli seisuse poolest * kšatrija ja kuulus Põhja-Indias levinud pühendumuslike hinduistide sant’i traditsiooni.

Algselt ei eristunud Nānaki järgijad muust hinduismist ja tema kogudus oli üks paljudest hinduismi sektidest.

Nānakile järgnes üheksa suurt sikhi * õpetaja-t, kellest kolmas lõi tugeva organisatsiooni, kuues tugevdas koguduse sõjaväelist korda ja kümnes lõi * khālsā e sõjaväelise kogukonna.

Koguduse militariseerimise tingis sikh-ide vajadus kaitsta end muslim-ite rünnakute eest.

Alles 19. saj lõpus eristus sikhide kogukond radikaalsete reformide tulemusel selgelt hinduism-ist ja hakkas rõhutama oma iseseisvus-t.

Kümnes õpetaja Gurū Gobind Singh (1665–1709) lõpetas sikhi suurte õpetajate järgnevuse ning jättis sikh-i kogukonna edasiseks õpetajaks pühakirja * Ādigranth-’i.

Seetõttu on pühakirjal sikh-ide jaoks esmane tähtsus ja sikh-i pühamutes * gurdvārā-’des on see alati kesksel kohal, pühakirja lugemine aga kõige tähtsam rituaal.

Sikhide pühakirja keeleks on pandžabi keel.

Sikhide tähtsaim usukeskus on Amritsari Kuldtempel.

Sikhide usutunnistuse järgi on olemas üks jumal, keda nimetatakse paljude nimedega ja keda peetakse tõeliseks õpetajaks (pn satgurū ).

Jumala hääleks koguduse seas olid kümme õpetajat (pn gurū ), kelle asemel toimib nüüd pühakiri.

Pühakiri sisaldab kõikide gurū’de õpetusi. Sikh-ide jumal ei kehastu siin maailmas ja Gurū Nānak õpetas, et jumal annab endast teada, kui austada ja lausuda tema * nime, samuti laulda pühakirja värsse.

Seetõttu nimetatakse s-i ka ‘nime teeks’ (pn nāmmārga). Inimene peab leidma jumala iseeneses ja väliseid rituaale pole vaja. Nānaki õpetust ei ole õige pidada hinduismi ja islami sulamiks, nagu vahel tehakse.

Küll aga on islam mõjutanud hilisemat sikhide kogukonda.

Üldise maailmapildi ja sellega kaasnevad mõisted nagu * tegu ja * sansaara on sikhism üle võtnud hinduism-ist.

Jumala kujutamine pildil on keelatud, samuti on keelatud loodusnähtuste jm objektide kummardamine.

Kuna iga sikh peab lugema pühakirja, siis pole sikhism-is eraldi vaimulike seisust.

Sikhism ei tunnista * seisus-i ega * kast-e ning annab naistele võrdsed õigused meestega.

Tegelikkuses kastivahesid teatud määral siiski arvestatakse, eriti maapiirkondades ja abielu puhul, ning naiste seisund ei ole alati meestega võrdne.

Enamik sikhe elab ka tänapäeval endiselt Pandžabi aladel. Sikhid on väga aktiivsed ja nende mõju Indias on üsna suur.

Suur osa sikhe, kuid sugugi mitte kõik, kuulub khālsā’sse.

On sikhe, kes lõikavad juukseid ja habet ning ei kanna * viit k-d, samas on ka neid, kes väliselt järgivad sikhi kombeid, kuid kelle vaated ei ühti õpetusega. Kõiki sikhe hõlmavat kogukonda nimetatakse panth’iks.


Sikh tähendab järgijat ning need järgijad usuvad, et neile on antud täiesti uus ilmutus.

Sikh usub vastavalt sikhide pühakirjale ühte jumalat ja kümmet guru-t.

Sikhism on suuruselt viies maailmareligioon, sikhe on maailmas 23 miljonit, umbes 19 miljonit Indias, enamus Punjabis. Palju sikhe on ka USAs, Kanadas, Ühendkuningriikides.


Sikhismile pani aluse Guru Nanak (1469-1538), kes vastandudes kastisüsteemiga püüdis ühendada hindusid ja moslemeid.

Sikhid usuvad Nanakile järgnenud kümnesse gurusse.

Viienda Guruga lõpetati sikhide pühakiri (1604 aastal), pühakiri on punjabi, urdu ja veel mingis keeles.


Sikhism on monoteistlik religioon, sikhid usuvad sellesse, et vaid vaimsed olendid suudavad näha kaugemale illusioonist, nad usuvad hingede rändamisse, karmasse ja reinkarnatsiooni.


India konstitutsioon kaitseb sikhe, kuulutab sikhid India ühiskonna osaks ning on eraldanud neile teatud valitsusametid ja parlamendikohad.


Sekulaarne India on seega kaitsnud sikhide õigusi, kuid sikhid on siiski kartnud, et nad kaotavad oma identiteedi hindustuvas ühiskonnas.


sikh tähendab õpilast.


Sikh on see, kes usub ainujumalasse ja Kümne Guru õpetustesse.

Õpetused sisalduvad nende pühakirjas Guru Grant Sahib (29480 värssi).

Lisaks tuleb vastu võtta ka ristimine amrit.

Sikhi religiooni rajas Guru Nanak (sündis 1469 Lahore lähistel Pakistanis).

Ta eitas juba lapsepõlvest neid lõputuid rituaale, ebausku ja dogmasid, mis teda ümbritsesid.

Kümnes ja viimane Guru, Guru Gobind Singh (1666–1708) viis 1699. aastal sisse ristimistseremoonia, andes sellega sikhidele nende identiteedi.

Enne oma siitilmast lahkumist sätestas ta ka, et “Guru Grant Sahib” jääb sikhidele lõplikuks vaimseks autoriteediks.


Pühakirja koostas Viies Guru, Guru Arjan Dev 1604. aastal.

Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajajad oma eluajal.

Guru Arjani ajal ehitati ka sikhide kuulus Gurdwara (‘tempel’) Amritsaris – Kuldne Tempel.


See on sikhide suurim usu- ja vaimne keskus.

18. sajandil rünnati sikhide riiki üsna mitme võimu poolt ja inglased alistasid selle lõplikult aastal 1849.

Praegu moodustavad nad India rahvastikust umbes 1,8 protsenti.

Sikhide religioon tunnistab ainujumalat, Absoluuti, Kõikjalolevat, Igavest Loojat, Põhjuste Põhjust, kelles ei ole vaenu ega vihkamist, vaid kes on immanentne nii oma loomistöös kui väljaspool seda.

Ta on armastuse Jumal, kes ei loonud inimest mitte selleks, et teda karistada, vaid et ta suudaks jõuda oma tegeliku kosmilise eesmärgini.


Põhipostulaat räägib, et elu ei ole oma algupäralt patune, vaid on emaneerunud puhtast Allikast.

Nad ei tunnista kastisüsteemi ega kummarda iidoleid, ei tunnista rituaale ega ebausku.

Jumalad ja jumalannad ei ole eraldiolevad identiteedid.

Usk on suunatud praktilisele elule, rõhutatakse inimkonna teenimise vajadust, sallivust ja vennalikku armastust kõige olemasoleva vastu.

Sikhide Gurud ei pooldanud maailmast eraldumist selleks, et saavutada lunastus.

Selleni võib jõuda igaüks, kes elab ausat ja normaalset elu.

Rõhutatakse optimislikku ellusuhtumist.


Sikhid rõhutavad oma kuuluvust viie erilise sümboliga.


Neid tuntakse kui viit K-d:

1) Kesha (pikad ja lõikamata juuksed),

2) Kangha (kamm),

3) Kara (metallkäevõru),

5) Kachha (teatava lõikega püksid) ja

6) Kirpan (mõõk/pistoda).



Need kõik aitavad kaasa ühtsuse ja eesmärkide saavutamisele.

Need, kes piiravad juukseid ja habet, on reegleid rikkunud ja neid nimetatakse apostaatideks.

Ristimine on kõikidele sikhidele kohustuslik.

Ristimisele võib tulla igas vanuses inimene, kes tunnistab usutõdesid ja Gurude ettekirjutusi.

Rahvus, sotsiaalne staatus nahavärv jne. pole siinjuures oluline.

Sikhidele on keelatud kõik joovastavad ained, nagu alkohol, tubakas jne., juuste lõikamine, muslimite riitustele vastavalt ettevalmistatud liha söömine.

Abielurikkumist loetakse patuks.

Sihk peab teise mehe naisesse suhtuma nagu oma õesse või emasse ning teise mehe tütresse nagu enda omasse.

Sama kehtib ka sikhi naiste kohta.

Naistesse suhtutakse kui võrdsetesse kogukonnaliikmetesse.

Nad saavad võrdsetel alustel osaleda kõikides tseremooniates.

Nad ei pea kandma loori.

Kaasavara ja lahutus ei ole lubatud.

Keha paljastavate riiete kandmist ja lihahimu ärgitavaid mõtteid peetakse häbistavateks.

Olulisemad tseremooniad on sikhidel seotud sünniga, lapsele nimepanekuga, ristimise, abiellumise ja surmaga. Olulisim on ristimine.

Kõigi nendega ei kaasne mingeid erilisi rituaale.


Ainus oluline aspekt on hümnide tsiteerimine “Guru Grant Sahibist Surnud kremeeritakse ning tuhk heidetakse lähimasse jõkke või kanalisse.

Surnutele monumentide püstitamine on keelatud. Abielusidemed on sikhide juures pühad.

See sõlmitakse templis, käies neli ringi ümber “Guru Grant Sahibi”.

Tseremoonia viib läbi sikhi vaimulik.

Tsölibaati ei usuta.

Abielulisust ja pereelu peetakse austusväärseks, loomulikuks ja ideaalseks.


Sikhid tõusevad enne koitu.

Pärast pesemist mediteerivad Jumala nimele.

Neil on ka igapäevased kindlad palved. Igas sikhide templis asub aukohal pühakiri.

Templit võivad külastada kõik inimesed.

Enne sisenemist tuleb katta pea ja võtta jalast jalatsid.


Sisenedes liginetakse Pühakirjale ja austatakse seda, seejärel võetakse sisse oma koht.

Tempel on istmeteta, seal kas istutakse maas vaipadel või seistakse püsti.

Iga sikhist mees või naine võib palvust või teenistust juhtida. Teenistus algab hümnide laulmisega.

Palvetatakse inimkonna õitsengu eest. Kõik palved loetakse pühakirjast.

Tegelikult loetakse pühjakirja päev läbi, rahvas liigub templis pidevalt.


Pühakiri tuuakse tseremoniaalselt hommikul välja spetsiaalsest kapist ja viiakse õhtul pidulikult sinna taas hoiule.

Keset templisaali on eriline pjedestaal, kus siis ettelugeja istub. Sikhi templeid iseloomustab ka ühisköök.

Seal antakse vahet tegemata ja tasuta süüa kõigile palvetajatele, palverändulritele ja külalistele. See on võrdsuse ja vennalikkuse sümbol.


Toitu valmistavad vabatahtlikud.

Delhi suurimas sikhi templis söödetakse päevas öeldavasti 10 – 20 tuhat inimest.

Sikhe eristab tavalistest indialastest eriline turban, mida kannavad kõik täiskasvanud mehed.

Selle all on tavaliselt musta värvi nn. juukseid hoidev alumine turban (?) – tihedalt ümber pea, laubapoolses osas tutti keeratud – seal on nende lõikamata juuksed.

Noored ja poisikesed kannavad ainult sellist juuksehoidjat. Indias elavad sikhid tavaliselt piirkonniti, on osariike, kus neid on tänavapildis palju, on osariike, kus neid ei kohta peaaegu üldse.


Olemuselt ja käitumiselt on nad väärikad. Suhtuvad sõbralikult.

Radikaalsete sikhide juht Jernail Singh Bhindranwale korraldas terroriakte ning kutsus üles looma sikhide riiki, Khalistani, et sikhide kogukond võiks ellu jääda.

Bhindranwale kutsus noori sikhe üles vastupanule suures sõjas hea ja kurja vahel.

Sikhide separatistlik liikumine hoogustus eriti 1970-1980ndatel.

Separatistid Bhindranwale juhtimisel varjusid 1984. aastal sikhide pühapaigas Amritsari Päikesetemplis.

Sisuliselt oli neil seal piirkonnas juba alternatiivne valitsus, sest Indira Gandhi võim ei ulatunud enam Punjabini.

Läbirääkimised luhtusid ja India väed vallutasid templi, vallutuse käigus tapeti 83 sõdurit ja 493 sikhi (sh ka Bhindranwale ja ka sajad rahumeelsed palverändurid).


Amritsari Päikesetemplis toimunud massimõrva eest maksid Indira Gandhile kätte tema sikhidest ihukaitsjad, millele omakorda järgnes sikhide tagakiusamine (tuhandeid sikhe hukkus),ka peale 11. septembrit on neid näiteks USAs taga kiusatud, sest sikhid kannavad habet ja turbaneid ja nii jätsid nad radikaalsete moslemite mulje.

1987. aastal toimus uus sikhide ülestõus, vahemikus 1984-1991 tapeti umbes 35 000 inimest, sest neid kahtlustati seostes Pakistaniga.

1993. aastal suurem konflikt sikhidega lõppes, sest rahvas väsis ära.



15.8 Hindu natsionalism-i kasvu põhjused



Mõningaid võimalikke põhjuseid, miks hindu natsionalism on saanud domineerivamaks:


1. India Rahvuskongress edendas sekularismi varjus liialt vähemusreligioonide õigusi/huve;


2. Alama kast-i liikmed (dalit-id ) pöördusid islami;


3. 1980ndatel aastatel olid Indias suured majanduslikud probleemid (riiklik võlg, inflatsioon, suure hulga inimeste kiire vaesumine). Et hindu natsionalism ei hoolinud kast-iseisustest, levis see järjest kiiremini vaesemate kihtide seas. (Nagu ikka usuline fundamentalism, nii ka) hindu natsionalism aitas muutustega/moderniseerumisega toime tulla.


4. 1980ndatel aastatel toimus usuliste vähemusgruppide aktiviseerumine, radikaalne islam väljaspool Indiat mõjutas ka usulisi rühmitusi Indias. Hindude, sikhide ja moslemite poliitiline aktivism motiveeris neid ka vastastikku.


5. Kultuuriline põhjus: hindikeelseid seriaale Ramajaanast (VHP peamine pühakiri) ja


Mahabharata-st näidati India riigitelevisioonis, levitati trükised jms, mis aitas kaasa üle-Indialise hindu identiteedi edendamisele.


BJP mobiliseerib rahvast tsivilisatsiooniliste argumentidega, mille taga on ka hindutva (hindustamine), hindu-pärasus ja hinduism.

BJP ei hooli niivõrd kast-ist, sektist, keelelistest või regionaalsetest eripäradest.

BJP liitlane on Shiv Sena, kes on saanud olulisel määral ka nende moslem-ite hääli (nii 10% ringis Bombays, kus SS kõige enam tegev on), kes ei usalda enam Rahvuskongressi (sest see ei kaitse enam efektiivselt usulisi vähemusi) ja kardavad islami äärmuslasi.

Shiv Sena on radikaalne hindu rahvusliikumine, mis püüab edendada ka moslem-ite seas hindu kuuluvustunnet.

Nende juht Thackeray ütles 1995. aastal: „Kui India kaotab kriketimängus islamlikule Pakistanile, siis nemad (India moslemid) ei peaks seda tähistama...

Ma tahan näha pisaraid nende silmades, sest nende maa on kaotanud.”


Shiv Sena on tegev ka korruptsioonivastases võitluses, kannavad vaeste eest hoolt, pakuvad tasuta öömaja.

SS võitleb eriti militantselt halvemates tingimustes elavate hindude eest.


Geograafiliselt on hindu natsionalism-i toetus ebaühtlane, nt Keralas ja Tamil Nadus on nende toetus peaaegu olematu.

Miks Keralas ei ole BJP-d saatnud valimistel edu?

Keralas on 30 miljonit elanikku ja pindalalt on ta natuke väiksem Eestist.

Demokraatlike valimiste peamiseks teemaks on Keralas alati olnud majanduslikud küsimused, erakonnad konkureerivad heaoluga seotud teemadel, mistõttu on piirkond majanduslikult ja elatustasemelt Indias kõige kõrgemal tasemel (puhas vesi, tervishoid, keskmine eluiga 72 aastat jne).


Teiselt poolt on tegemist kõige väiksema hindu osakaaluga osariigiga peale Punjabi (valdavalt sikhid) ja Kashmiri (moslemid), (Põhja-Indias on ka väikeseid kristlikke ja traditsionaalsete religioonide piirkondi).

Keralas on nii kristlasi kui moslem-eid mõlemaid üle viiendiku elanikkonnast.

Religioonidevaheline sallivus on Keralas saanud traditsiooniks, inimesi seob ühine identiteet, kuigi nad kuuluvad erinevatesse kogukondadesse.

Äris ja tööturul on need kogukonnad segunenud, majandusküsimused on poliitikas olulisemad kui kogukondlik identiteet ning hindu natsionalismi üleskutsed ei leia Keralas mingit olulist vastukaja.

Kui majanduslikult pole põhjust võtta, ei õnnestu vastandumine ka usuliselt...