Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Sise-Aasia ajalugu . Programm

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Mongols.jpg
Tibet.jpg
Tiibet.jpg
Mongoli-armee.jpg
Bhutan-mask-dancers-festival lg.jpg
Silkroad-0a.jpg
Silkroad0001.jpg
Silkroad Hero 05y sn 001.jpg
Samje-57.jpg
Mount meru mandala.jpg
Norbulingka-park-lhasa-0.jpg
Tshingis-khaani-khuree-ger.jpg
Genghis khan statue.jpg
Samye monastery stupa.jpg
Tsongkhapa 01 04.jpg
Dalai-v-1.jpg
Helmet.jpg
Vairocana on mount meru.jpg
Faxiang.jpg
Nepal himalayan peaks.jpg
Nepa-12.jpg
Hinayanabuddha.jpg
Ro-drapung monastery.jpg
Silkroad.jpg
Silkroad 12.jpg
Mongol cavalry charge.jpg
Silkroad Hero.jpg
Silkroad Hero 03d sn 001.jpg
Silkroad.-114.jpg
Boeddha nog.jpg
P9060563.jpg

1. Tiibeti ajaloo uurimisest. Ajaloo allikad

Tiibeti suuline traditsioon. Legendid ja pärimused. Esimesed kirjalikud ajaloo allikad (7-9 saj): “Mani bka’-‘bum”, “sBa-bzhed”, “bKa’-thang-sde-lnga”. Raidkirjad. Tun-huangi koobastempli käsikirjad (7-9 saj). Hiina ja teiste Aasia maade ajaloo allikad. Hilisemad ajaloo allikad: ajaloolised ja religioossed teosed. Tiibeti ajaloo uurimisest tänapäeval.


2. Tiibeti tsivilisatsiooni eellugu

Himaalaja mäestiku ja Tiibeti platoo geoloogiline teke. Tiibeti geograafiline jaotus. Vanimad asustused. Tiibeti rahva päritolu - muistsed hõimud, väikesed kuningriigid, 4 suurt kultuuri. Legendid ja pärimused.


3. Väikeste kuningriikide ühendamine

Esimene Tiibeti kuningas gNya-‘khri-btsan-po (247 e Kr). Yar-lungi Seitsme taevalikku trooni kuningadünastia (u 250-100 e Kr).

Kahe sTeng dünastia kuninga valitsemisaeg (u 150 e Kr) - muutuste periood. Kuningas Gri-gum-btsan-po tapmine kuningliku tallmeistri Lo-ngam-i poolt, Lo-ngam-i troonihaaramine ja kukutamine, sPu-de-gung-rgyal-i võimuletulek. Võimuvõitlus hõimude vahel, religioossed ja sotsiaalsed muutused. Kultuuri ja tehnika areng. Kuninglike hauakambrite ehitamise algus.

Kuus Sa’i Legs (u 50 e. Kr.), kaheksa lDe (u 100 a) ja viis bTsan (u 300 a) kuningat ning nende ajastu.


4. Vana Tiibeti kultuur. Böni usund

Shang-Shungi kultuurimõjud Tiibetis. Böni usund. Böni 12 seadmuse traditsioon. Böni vabanemisõpetus. Kosmoloogilised müüdid. Jutustuse ja sümblikeele tähtsus tiibeti suulises kultuuris. Böni usund taevalikust kuningavõimust.


5. Õnnelike põlvkondade dünastia ja budismi mõju algus Tiibetis

Budistlike kultuurimõjude algus: kuningas Lha-tho-tho-ri (s.374 a) budistlike pühade esemete kultus.

Kuningas ‘Brong-gnyan-lde’u kurb valitsus. Võimuvõitlus kuningas sTag-ri ajal, hõimuülikute koondumine sTag-ri ümber. Mässuliste hõimujuhtide alistamine kuningas gNam-ri slon-mtshan-i ajal. Välissuhted ja kaubandus.


6. Tiibeti suurriigi kujunemine. Kuningas Srong-btsan-sgam-po valitsemisaeg (627-649)

Tiibeti kultuuri areng. Tiibeti kirjasüsteemi loomine. Esimesed tiibetikeelsed kirjatööd ja tõlked, suulise traditsiooni üleskirjutamine. Seaduste ja konstitutsiooni kehtestamine. Kultuurikontaktid teiste Aasia maadega.


7. Kuningas Srong-btsan-sgam-po sise-ja välispoliitika

Dünastilised abielud. Minister mGari missioon Nepaalis. Abielu Nepaali kuninga Amšuvarmani tütre Bhrikutiga 621/624 a. dMar-po-ri palee ehitamine ja pealinna viimine Lhasasse.

Minister mGari missioon Hiinas 634 a. T’angi keisri T’ai-tsungi tütre Wen-ch’engi kosimine 641 a. Budistliku kultuuri levik Tiibetisse. Templiehituse algus. Ra-mo-che ja gTsug-lhag-khang-i templite ehitamine Lhasasse.

Mässuliste Dags-po, Shang-Shungi, Kong-po, Sum-pa ja Myangi hõimude alistamine ja liitmine Tiibeti suurriigiga.

Abieluliidud tähtsamate hõimudega. Shang-Shungi kuninga Lig Myi-rhya ja Tiibeti kuninga õe Sad-mar-kar-i poliitiline abielu. Shang-Shungi vallutamine 644 a.

Dünastilise konflikti lahendamine Nepaalis 641 a. Tiibeti sõjaline ekspeditsioon Indias 648 a.


8. Tiibeti suurriigi laienemine

Kuningas Mang-srong-i (650-676) valitsemisaeg.

653-662 a. Shang-Shungi ja 670 a. ‘A-zha formaalne ühendamine Tiibetiga. Tiibeti liit lääne-türgi hõimudega 662 a; T’angi tugipunktide ründamine Sise-Aasias: nelja Hiina garnisoni vallutamine Kuchas, Khotanis, Karashahris ja Kashgaris. Kontrolli saavutamine Siiditee üle 670 a.

Kuningas ‘Dus-srong-i (676-704) sise- ja välispoliitika.

T’angi protektoraadi taastamine Siiditee oaasiriikide üle 692-694 a. Tiibeti sõjaväe ülekaalukas võit T’angi armee üle 695-696 a..

Kuningavõimu kindlustamine. mGar-i ministriperekonna võimult kõrvaldamine 699a.

Tiibeti sõjategevus Fergaanas ja Tokharias 700-704 a. Nan-chao valge ja musta mya-ba hõimude alistumine Tiibetile 703 a..


9. Tiibeti mõju laienemine kuningas Khri -lde-gtsug-btsan-i (Mes-ag-tshoms) valitsemisajal (704-755)

Kuningas Mes-ag-tshoms-i abielu Hiina printsessi Kim Shengiga 710 a. Suhted T’angi Hiinaga.

Uued liitlased: Araabia-Tiibeti liit 715 a.

Tiibeti sõjaline tegevus ida- ja läänepiiril. Kontrolli saavutamine Bru-sha ja sBal-ti üle läänes 720-740 a. Tiibeti vallutused idas: Kan-chou ja Kua-chou 727 a. ‘Bru-sha kaotamine T’angi Hiinale 747 a. Tiibetlaste, araablaste ja türgi hõimude ühendatud sõjavägede võit Talas’ lahingus 751 a.

Sise-Aasia kultuurimõjud. Kultuuri ja religiooni areng.


10. Tiibeti suurriigi kõrgaeg. Kuningas Khri-srong-lde-btsan-i valitsemisaeg (u. 756-797)

Budismi kuulutamine Tiibeti ametlikuks religiooniks. Budismivaenulike ministrite vastuseisu ületamine. India budistlike õpetlaste Shantarakshita ja Padmasambhava kutsumine Tiibeti õukonda. Esimese kloostri bSam-yas ehitamine (u 775 a), esimese seitsme munga pühitsemine, aktiivse tõlketegevuse algus. Vairocana ja Vimalamitra õpetus ja tegevus. Hiina õpetajate kutsumine Tiibetisse 781 a. Kamalashila kutsumine Indiast, bSam-yas debatt 792-794 a. Seadusandluse täiustamine. Kultuurikontaktid teiste maadega.


11. Sise-Aasia impeerium

Suhted T’angi Hiinaga. Tiibeti sõjaväe tungimine Hiina pealinna Ch’ang-ani 763 a. 766 a Kan-chou, 776 a Kua-chou, 780 a Hami vallutamine. 783 a leping Hiinaga: piiride sätestamine. 787 a Tun-huangi vallutamine. Tiibeti sõjakäik Indiasse reliikviate hankimiseks bSam-yas kloostrile 763 a. 789 a Tiibeti-Araabia liidu lõpp: kaliif Harun ar-Rashidi liit T’angi Hiinaga. Nan-chao liit T’angi Hiinaga. 790 a Siiditee tagasivallutamine. Ühendatud türgi hõimude ja Tiibeti vägede võit T’angi sõjaväe ja uiguuri liitlaste üle Beshbaliqi lahingus 790 a. Tiibeti kontroll Khotaani ja Siiditee üle 790 - u 850 a.


12. Tiibeti suurriik 9 saj. Troonivõitlus Khri-srong-lde-btsan-i surma järel

Kuningas Mu-ne-btsan-po (797-800) varanduse võrdsustamise katsed.

Kuningas Sad-na-legs (800-814) budistlik valitsus. Impeeriumi administratiivne jaotus Sise-Tiibetiks (dBus-gTsang) ja vallutatud piirialadeks (khrom).

Kuningas Ral-pa-can-i (814-836) valitsemisaeg. Aktiivne budismi kuulutamine, budistliku terminoloogia standardiseerimine, tõlgete redigeerimine. Budistlike munkade privileeegid. Tiibeti impeeriumi ulatus 9 sajandil. 822 a leping T’angi Hiinaga: Tiibeti ja Hiina vaenutegevuse lõpetamine ja territooriumide puutumatuse säilitamine. 822 a leping uiguuride ja Nan-chao-ga.


13. Tiibeti suurriigi lõpp. Kuningas Glang-dar-ma valitsemisaeg

Kuningas Ral-pa-can-i surm 836/8 a. Glang-dar-ma (sünd. u 803 a) trooniletõstmine bönimeelse ülikkonna poolt. Glang-dar-ma reaktsiooniline poliitika: budismi tagakiusamine, budistlike institutsioonide sulgemine, munkluse keelamine, tõlkekeskuse hävitamine. Glang-dar-ma tapmine dPal-gyi-rdo-rdzhe poolt 841 a.


14. Suurriigi killunemine

Võitlus kahe troonipretendendi Yum-brtan-i ja ‘Od-srung-i pooldajate vahel. Kuningas ‘Od-srung-i ja dPal-‘khor-i (906-924) valitsemine (843-905) Kesk-Tiibetis. Riigi jagamine paljude järeltulijate vahel.

Tun-Huangi ülestõus 848-861a ja eraldumine Tiibetist. Uiguuride vallutused Sise-Aasias 866 a. Siiditee lääneosa langemine karluki türklaste kätte.


15. Ida- ja Lääne-Tiibeti kuningriigid

Ida kuningriigid. rGyal-sras valitsus A-mdos 1032 a. Gesari Gling-i kuningriik - tiibeti eepose “Gesar” tekkepaik.

Lääne kuningriigid. Kuningas Ye-shes-‘od budistlik tegevus. Templite ja stuupade ehitamine Gu-ges ja sPu-rang-is. Tõlkija Rin-chen-bzang-po (958-1055). India Vikramashila ülikooli abti Atisha (982-1054) kutsumine Tiibetisse 1042 a. bKa’-gdams-pa koolkonna õpetus.


16. Budismi restauratsioon Tiibetis

Mungatraditsiooni säilimine Põhja-Tiibetis. dGongs-pa-rab-gsal-i (Bla-chen) tegevus. Mungatraditsiooni jätkamine Kesk-Tiibetis.

Uue tõlkeperioodi algus. India õpetajate saabumine: Sukshmadirgha, Smritidzhnjanakirti tõlketegevus Khamis.

Uute budistlike koolkondade (gsar-ma) teke. Tiibetlaste rändamine õpetuste otsinguil Indiasse. Sa-skya koolkonna kujunemine ‘Brog-mi (992-1072) järgijatest, Sa-skya kloostri rajamine 1073 a. bKa’-brgyud koolkondade kujunemine Mar-pa (1012-1096) järgijaist. Kuue bka’-brgyud harukoolkonna (karma, tshal-pa, phag-mo-gru, stag-lung, ‘bri-gung) kloostrite rajamine 1175-85 a.

Vana (rnying-ma) ja uute (gsar-ma) budistlike koolkondade õpetused.


17. Mongoli ülemvalitsus Tiibetis

Tshingis-khaani saadikud Tiibetis 1207 a. Nõukogu kokkukutsumine Kesk-Tiibetis, delegatsiooni saatmine Mongooliasse ja Tshingis-khaani alistumisettepaneku vastuvõtmine.

Godani sõjaväe tungimine Tiibetisse 1240 a. Sa-skya Pandita (1182-1251) kutsumine Mongooliasse 1244 a. Sa-skya võimu algus Kesk-Tiibetis 1249 a.

‘Phags-pa (1235 -1280) kutsumine Mongooliasse Hubilai-khaani õukonda 1251 a. Keiserliku õpetaja tiitli ning täieliku võimu andmine Tiibeti üle 1260 a. Tiibeti uus administratiivkord Sa-skya valitsuse all. Patrooni-õpetaja suhte kujunemine Hiina ja Tiibeti vahel.

Sa-skya võimu kahanemine Hubilai-khaani surma järel 1295 a. Vastuolud ‘bri-gung ja karma bka’-brgyud koolkondade vahel.


18. Võimuvõitlus Phag-mo-gru, Rin-spungs-i ja gTsang-i hegemooniate vahel Kesk-Tiibetis

Tiibeti sõltumatuse periood.

Phag-mo-gru võimu kasv. Byang-chub-rgyal-mtshan (1302-1364 ) - sNe’u-gdong-i valitseja 1322 a. Võitlus gYa’-bzang-i ja sNe’u-gdong-i vahel 1351 a. Sa-skya administratsiooni sõjaline sekkumine.

Byang-chub-rgyal-mtshan-i tegevus Tiibeti sõltumatuse taastamisel. dBus piirkonna okupeerimine 1352 a, Sa-skya valitsuse kukutamine, Mongoli khaani tunnustuse ning ülemvõimu saavutamine kogu Tiibeti üle 1358 a. Tiibeti tavade reinstalleerimine. Administratiivpiirkondade reorganiseerimine dzongideks, silla- ja teedeehitus, rahva elujärje parandamine.

Yüani mongoli dünastia lõpp ja Mingi dünastia keisrite valitsemise algus Hiinas 1368 a..


19. Phag-mo-gru õukonna kokkuvarisemine 1434 a, Rin-spungs-i perekonna hegemoonia Kesk-Tiibetis

Võimuvõitlus dBus ja gTsangi piirkondade ning dge-lugs-pa ja karma-pa koolkondade vahel. Rin-spungs-i perekonna võimu laienemine gTsangi piirkonnas, gZhis-ka-rtse vallutamine ja muutmine pealinnaks 1435 a. Rin-spungs-i vägede tungimine dBus piirkonda 1492 a, Lhasa okupeerimine 1498 a.

gTsangi Karma Tshe-brtan-i hegemoonia u 1565 a.


20. dGe-lugs-pa koolkonna rajamine

Tsong-kha-pa Blo-bzang-grags-pa (1357-1419) tegevus Kesk-Tiibetis. sMon-lam-i palvefestivali algatamine Lhasas 1409 a. Mingi keisri Yung-lo (1403-1424) kutse Hiinasse 1408 a. dGa’-ldani kloostri rajamine 1409 a.

dGe-lugs-pa koolkonna ja kloostriorganisatsiooni kujunemine. ‘Bras-spungs-i (1416 a) ja Se-ra kloostri (1419 a) rajamine. dGe-lugs-pa koolkonna õpetus.


21. Dalai -laamade institutsiooni kujunemine

bSod-nams-rgya-mtsho (1543-1588) kohtumine Altan-khaaniga 1578 a. Dalai-laama tiitli omistamine bSod-nams-rgya-mtsho-le 1578 a. Theg-chen-chos-‘khor kloostri rajamine Mongoolias. Li-thang-i (1580 a) ja sKu-‘bum-i kloostri (1582 a) rajamine Ida-Tiibetis.

dGe-‘dun-grub (1391-1474) - Tsong-kha-pa õpilane, bKra-shis-lhun-po kloostri (1447 a) rajaja ja dge-lugs-pa koolkonna kujundaja - postuumselt 1. dalai-laama. dGe-’dun-rgya-mtsho (1475-1542) - Chos-‘khor-rgyal-i kloostri rajaja - postuumselt 2. dalai-laama.


22. Neljas dalai-laama Yon-tan-rgya-mtsho (1589-1617)

Neljanda dalai-laama Yon-tan-rgya-mtsho (1589-1617) saabumine Lhasasse 1601 a. bKra-shis-lhun-po kloostri abti Blo-bzang-chos-kyi-rgyal-mtsan-i (1567-1662) kuulutamine 1. panchen-laamaks. Vastuolud dalai-laama ja gTsangi kuninga vahel. Mongoli sõjaväe väljakihutamine Kesk-Tiibetist 1605 a.


23. Suur viies dalai-laama Ngag-dbang-blo-bzang-rgya-mtsho (1617-1682)

5. dalai-laama lapsepõlv ja õpiaastad, rnying-ma koolkonna mõju. bSod-nams-chos-‘phel (regent: 1642-1657) - gTsangi kuninga vastase mässu organiseerija. 1637 a Gushri-khaani ja 5. dalai-laama kohtumine. Gushri-khaani võitlus gTsangi kuningaga 1640 a, bSam-‘grub-rtse kindluse piiramine 1641-1642 a. gTsangi kuninga Karma-bstan-skyong-i vangistamine.

5. dalai-laama kuulutamine Tiibeti kõrgeimaks valitsejaks. Uue valitsuse - dGa’-ldan-‘pho-brang-i moodustamine. Potala palee ehitus 1645-1695 a. Valitsuse viimine ‘Bras-spungs-i kloostrist Lhasasse 1649 a. 5. dalai-laama tegevus ilmaliku ja vaimuliku valitsejana.

dGe-lugs-pa koolkonna võimu kindlustamine. 5. dalai-laama visiit Mandzhu keisrikotta 1652-1653 a. Sangs-rgyas-rgya-mtsho (1679-1703) - regent (sde-srid) peaministri kohustes. Suure viienda dalai-laama surm 1682 a.


24. Kuues dalai-laama Tshangs-dbyangs-rgya-mtsho (1683-1706)

Kuuenda dalai-laama troonileasumine 1697 a, loobumine noviitsivandest 1702 a. Kuuenda dalai laama elu ilmaliku valitseja ja poeedina.

Lha-bzang-khaani võimuletulek Mongoolias 1697 a. Regendi tagasiastumine. 1705a. nõupidamine Lhasas: Lha-bzang-khaani ja sde-srid vastuolud. Regendi tapmine ning Lha-bzang-khaani poliitilise kontrolli haaramine. Lha-bzang-khaani valitsemine Kesk- Tiibetis 1705-1717. 6. dalai-laama pagendus ja surm 1706 a.


25. Seitsmes dalai-laama bsKal-bzang-rgya-mtsho (1708-1757)

Seitsmenda dalai-laama leidmine Li-thang-is, õpingud sKu-‘bum-i kloostris (1716 a).

Dzhungaari sõjavägede sissetung Tiibetisse 1717 a. Võitlus dzhungaari ja koshot mongolite vahel. Dzhungaaride sõjaline edu, Lhasa vallutamine. Lha-bzang-khaani surm 1717 a, arveteõiendamine Lha-bzang-khaani pooldajatega.

Kang-chen ja Pho-lha ülestõusu ettevalmistamine gTsangis. Mandzhu keisriarmee sissetung Tiibetisse 1718 a. Kang-chen ja Pho-lha sõjaväe saabumine Lhasasse, dzhungaaride põgenemine. 7. dalai-laama saabumine Lhasasse Mandzhu sõjaväe saatel 1720 a. 1721 a seadlus. Mandzhu keisri K’ang-Hsi kuulutamine Tiibeti ülemvalitsejaks. Mandzhu vägede lahkumine Lhasast 1723 a.

1727-1728 a kodusõda. 1728 a vaherahu. Hiina keiserliku armee saabumine Tiibetisse. Hiina esindajate (ambanite) määramine ja garnisoni rajamine Lhasasse. Pho-lha (1689-1747) ilmalik valitsus. Dalai-laama naasmine Lhasasse 7-aastase eksiili järel 1735 a.

‘Gyur-med rnam-rgyal-i (1747-1750) Hiina vastane poliitika. 7. dalai-laama (valitsemisaeg 1751-1757 a) administratiivpoliitika. 4-liikmelise ministrite nõukogu (bka’-shag) moodustamine. Hiina kultuuri mõjud.


26. Kaheksas dalai -laama ‘Jam-dpal-rgya-mtsho (1758-1804)

Mandzhu dünastia nõrgenemine keiser Ch’ien Lungi surma järel 1799 a. Hiina suletud maa poliitika. 8. dalai-laama ‘Jam-dpal-rgya-mtsho (1758-1804) asumine valitsuse etteotsa 1781 a. Suvepalee Nor-bu-gling-ka ehitamine 1783 a. Sõjad gurkhade ja doghradega.


27. XIX sajandi Tiibet - suletud maa.

9. dalai-laama Lung-rtogs-rgya-mtsho (1806-1815). 10. dalai-laama Tshul-khrims-rgya-mtsho (1816-1837). 11. dalai-laama mKhas-‘grub-rgya-mtsho (1838-1856). 12. dalai-laama ‘Phrin-las-rgya-mtsho (1856-1875). Regentide valitsus. Gelukpa kloostrite ülemvõim. Suletud maa poliitika. Regent bShad-sgra.

Suur kolmeteistkümnes dalai-laama Thub-bstan-rgya-mtsho (1876-1933). 13. dalai-laama võimuletulek 1895 a.


28. Tiibeti-Briti suhted

1879-1883 a. Sarat Chandra Dasi tegevus Tiibetis. Briti Tiibeti-poliitika. 1890 a leping ja 1893 a kaubandusmäärus. F. Younghusbandi 1903-1904 a ekspeditsioon. Dalai-laama lahkumine Mongooliasse. Dalai-laama Venemaa poliitika.

1904 a Inglise-Tiibeti konventsioon. 1906 a Inglise-Hiina leping. Dalai-laama visiit Hiinasse 1907-1908 a.


29. Tiibeti-Hiina suhted

Hiina invasioon 1910 a. 13. dalai laama põgenemine Indiasse. Tiibeti võitlus iseseisvuse eest.

Mandzhu dünastia kukutamine 1911 a oktoobris, Sun Yat-sen-i võimuletulek Hiinas. Hiina kapitulatsioonileping 12. augustil 1912 a Lhasas.

Tiibetlaste ja hiinlaste kokkupõrked Khamis. Kolmepoolne rahuleping 19. augustil 1918 a, lisaleping vägede väljaviimisest 10. oktoobril 1918 a. Hiina Vabariigi Tiibeti-poliitika. Mongoolia ja Tiibeti asjade komitee tegevus Hiinas 1928 a. Ametlike suhete taastamine Hiinaga 1931 a.


30. Tiibeti iseseisvuse aeg

Dalai-laama tagasipöördumine Lhasasse 1913 a jaanuaris. Iseseisvuse väljakuulutamine 1913 a. Simla konverents 1914 a.

Tiibeti ühiskond 20. sajandi algul. 13. dalai-laama reformid. Uute maksude kehtestamine sõjaväe ülalpidamiseks. Panchen laama põgenemine Hiinasse 1923 a.

13. dalai-laama surm 17. detsembril 1933 a. Poliitiline võimuvõitlus. Rwa-sgreng Rinpoche valimine regendiks 1934 a. Lung-shari reformiliikumine. Reformipartei 1934 a märtsi koosolek ja lõppdokumendi otsused. Lung-shari reformiliikumise nurjumine.

14. dalai-laama bsTan-‘dzin-rgya-mtsho (s.1935 a) leidmislugu. Panchen-laama surm 1937 a. Dalai Laama troonileasumine 22. veebruaril 1940 a, regendiks sTag-brag Rinpoche 1941a.

Tiibeti poliitika 2. Maailmasõjas. Heinrich Harrer Tiibetis. 1947 a Tiibeti kaubandusdelegatsioon Indias, Hiinas, Inglismaal ja USA-s.


31. Kommunistliku Hiina invasioon

Pekingi raadio 1949 a oktoobri teadaanne Hiina RV kavatsusest vabastada Tiibet. Hiina relvastatud kallaletung Ida-Tiibetile 7. oktoobril 1950 a. 14. dalai-laama asumine valitsuse etteotsa 17. novembril 1950 a. Tiibeti valitsuse abipalve ÜRO-le.

1951 a 17-punkti leping “Tiibeti rahumeelse vabastamise abinõudest”. Hiina sõjaväe saabumine Lhasasse 9. septembril 1951 a. Dalai Laama visiit Hiinasse 1954 -1955 a. Tiibeti autonoomse piirkonna ettevalmistava komitee loomine. Dalai Laama visiit Indiasse 1956 a.

Vastupanuliikumine Tiibetis. Tiibeti Vabatahtliku Rahvusliku Kaitsearmee moodustamine. Ülestõus Lhasas 10. märtsil 1959 a. Dalai Laama põgenemine Indiasse 17. märtsil 1959 a. Lhasa, Nor-bu-gling-ka ja Potala pommitamine 19. märtsil 1959 a. Tiibeti küsimus ÜRO-s.


32. Sise-Aasia kanooniline traditsioon

Tiibeti kanooniline traditsioon. Varajane tõlkeperiood 7-9 saj. Teise tõlkeperioodi algus 11-12 saj. Tiibeti tõlkekollektsioonide kataloogimine 13-14 saj. Esimesed kanoonilised kollektsioonid sNar-thang-i kloostris 13 saj.

1320 a tekstide esmakordne klassifitseerimine bKa’-‘gyur-iks - Buddha õpetusteks -- ning bsTan-‘gyur-iks - õpetlaste kommentaarideks ja traktaatideks.

Mingi dünastia esimene bKa’-‘gyur-i trükiväljaanne (nn Yung-lo väljaanne) Pekingis 1410 a. Esimene bsTan-‘gyur-i trükitud väljaanne (Pekingi väljaanne) 1724 a. 1621 a Li-thangi, 1683 a K’ang-hsi, 1729-1733 a sDe-dge, 1753-1773 a, 1908-1937 a Urga väljaanded.

Mandzhu kaanoni koostamine 1773-1790 a.

Mongoli kirjalik traditsioon. Varajane tõlkeperiood 13-14 saj. Uus tõlkeperiood 16 saj. 1623 a bKa’-‘gyur-i tõlkimine. 17 saj tõlgete revideerimine ja trükiväljaande valmistamine. Mongoli trükitud bsTan-‘gyur 1740 a.

Uiguuri kirjalik traditsioon. 6-7 saj tõlked, kommentaarid 7-8 saj. Hsi-hsia kirjalik traditsioon. U 1190 a tõlgete kanoonilise kogu trükkimine (keisrinna Luo väljaanne). U 1302 a Yüani väljaanne - mahajaana tekstide kogu.


33. Sise-Aasia kunstivoolud ja koolkonnad

Tiibeti kunsti filosoofiline taust. Viis elementi ja meele loomus. Mandala sümboolika. Tiibeti kunsti põhivormid: tanka, skulptuur, stuupa. Tiibeti kunstikoolkondade kujunemine.


34. Sise-Aasia oaasiriikide varajane ajalugu

Ajalooallikad. Geograafiline asend. Sise-Aasia oaasiriigid - kaubateede ristumispaik. Siiditee tähtsus Aasia kultuuris. Võitlus Siiditee pärast. Sise-Aasia paljurahvuseline kultuur. Budism Sise-Aasias.


Kashgar

Hiina protektoraat 1 saj e Kr. Khotaani vallutused kristliku ajaarvamise algul. Hiina ülemvalitsus 2 saj algul. Budismi levik Baktriast u 120 a. Uiguuride, heftaliitide, tiibetlaste ja türgi hõimude vallutused 3-7 saj.


Khotaan

Khotaani kuningriigi rajamine. India kuninga Ashoka poja Kunala budistlik tegevus 1 saj e Kr. Budismi levik kuningas Vidzhajasambhava valitsemise ajal. Kontaktid Hiinaga keiser Wu-ti (140-87 e Kr) ajal. Khotaan Hiina keisririigi alluvuses 1 saj, Hiina mõju kahanemine 2 saj, Hiina juhuslik mõju 3 saj. Hiina palveränduri Fa-hsieni kirjeldused u 400 a. Khotaan - budismi aktiivne keskus. Türgi-mongoli nomaadide (t’u-yü-hun) rüüsteretked ja valgete hunnide (heftaliitide) sissetung Khotaani 5 saj. Sõltuvus Hiinast 791 aastani.


Kucha

Suhted Hiinaga keiser Wu-ti ajal (140-87a e Kr). Hiina kultuuri ja budismi levik. Sarvastivada koolkonna domineerimine. Hiina sissetung Kuchasse 382 a. Kucha-Hiina pingestatud suhted 386-534 a. Nelja Sise-Aasia garnisoni valitsus Kuchas 658 a. Tiibetlaste ja uiguuride vallutused.


Karashahr (Agnidesha)

Poliitiline side Kuchaga. Hunnide vallutused u 104 e Kr. Hiina ülemvõim keiser Wu-ti (140-87a e Kr) ajal. Karashahri võitlus Hiina ülemvõimu vastu. Hilisemad suhted Hiinaga. Uiguuride ja tiibetlaste vallutused.


Turfan

Ku-shih kuningriik Hani perioodil. Kao-changi riik 4 saj. Suhted Hiinaga. Uiguuride ülemvõim 8-9 saj. Tiibeti mõju 8-9 saj. Kirkiisi hõimude vallutusretked 843 a.


35. Mongolite varajane ajalugu

Mongoolia ajaloo uurimisest. Mongoli ajaloo allikad. ”Mongolite salajane ajalugu”. Stepinomaadid ja nende kultuur. Varased stepikonföderatsioonid.

Mongolite riigi loomine. Tshinghis-khaani võimuletulek 1206 a. Välisvallutuste algus. Hsi-hsia tanguutide riigi alistamine 1209 a. Chini Hiina alistamine 1211-1234 a. Turfani uiguuride alistamine 1209 a. Karakitai liitmine Mongoli impeeriumiga 1218 a. Horesmi shahhiriigi vallutamine 1219 a. ja tanguutide riigi täielik alistamine 1223 a. Tshinghis-khaani surm 1227 a.

Mongolite riigi jagamine 1229 a kurultail. Ögedei valimine suureks khaaniks. Pealinna viimine Karakorumi. Hubilai-khaani (1264-1294) valimine suureks khaaniks 1264 a. Sungi Hiina vallutamine 1279 a. Nan-chao kuningriigi vallutamine ja liitmine Hiinaga (Yunnani provintsi teke). Kontroll Korea üle. 1274 ja 1281 a ekspeditsioonid Jaapanisse. Mongoli dünastia nimetamine Yüani dünastiaks 1272 a.


36. Mongolite religioon

Mongolite varajane usund. Budismi soosimine Hubilai ajal. Tiibeti-Mongoli suhete algus 1240 a. Sa-skya Pandita määramine Tiibeti valitsejaks. Patrooni-valitseja suhte kujunemise algus. Tiibeti dge-lugs-pa koolkonna mõju kasv ja Altan-khaani (1543-1583) pöördumine budismi. 1578 a. dalai laama tiitli omistamine bSod-nams-rgya-mtsho-le.


37. Mongolite riigi killunemine

Yüani dünastia kukutamine ja Mingi dünastia võimuletulek 1368 a. Timuriidide kontroll Transoxania üle. Usbeki türgi hõimude vallutused 15 saj lõpus, Usbekistani kujunemine. Chagataiidide valitsemine Ida-Turkestanis 17 saj keskpaigani.

Sise-Aasia liitmine Mandzhude keisririigiga 18. saj. Mandzhu dünastia langus 1911 a. Khalkha mongolite iseseisvumine Sise-Mongoolias, Dzhetsündamba Khutukhtu valitsemine Urgas.

Välis-Mongoolia Vene impeeruimi koosseisus. Mongoolia Rahvavabariigi loomine 1924 a. Mongoolia RV tunnustamine Hiina RV poolt 1946 a, Mongoolia ÜRO liige 1961 a.


38. Nepaali ajalugu

Algusmüüdid. Nepaali rahvastik. Licchavi dünastia valitsemisaeg 300-879 a. Guptade võimuletulek. Nepaali mitmepalgeline kultuur. Nepaali killunemise ajajärk 879-1200 a. Malla dünastia 1201-1768 a: varane (1200-1382) ja hiline Malla ajastu (1382-1764).

Lääne-Nepaali varajane ajalugu. Shah-i dünastia (1744-1846). Gorkhade vallutusretkede algus 1685 a. Kathmandu oru vallutamine Prithvi Narayan Shah-i poolt 1768 a. Kathmandu oru ja Kesk-Nepaali kuningriikide ühendamine. Inglise-Nepaali sõjad 1814 -1816. Segouli leping 1816 a.

Rana ajastu 1846-1951. Jang Bahadur Kunwari paleepööre 1846 a. Nepaali Kongress. Kuningas Tribhuvani võimuletulek 1951 a., Rana valitsuse kokkuvarisemine. Kuningas Mahendra valitsus. Panchayat süsteemi kehtestamine 1962 a. 1990 a poliitilised rahutused. Uue konstitutsiooni kehtestamine. Nepaali Kongressi võit 1991 a valimistel. Kommunistlik valitsus 1994 a.


39. Bhutaani ajalugu

Bhutaani varajane asustus. Kokkupuude budismiga 7 saj, esimesed budistlikud templid. Lhapa kagyü ja drukpa kagyü koolkondade vaheline võimuvõitlus. Religioosne liikumine Kesk- ja Ida-Bhutaanis.

Bhutaani ühendamine. Shabdrung Ngawang Namgyali (1594-1651) tegevus. Võitlus Tsangi desiga. Tiibeti sissetungid 1644, 1648/49 ja 1657 a. Seaduste kehtestamine, kahene võimusüsteem. Tenzin Rabgye (1638-1696) religioosne tegevus. Sisevõitluse algus Bhutaanis.

Briti-Bhutaani suhted 1772-1926 a. Cooch Bihari intsident 1772 a. Briti hea tahte missioonid. Assami Duaride okupeerimine 1828 a ning annekteerimine 1840 a Briti vägede poolt. Ashley Edeni missioon 1864 a. Duari sõda 1864-1865 a. Sinchula leping 1865 a

Ugyen Wangchucki (1862-1926) kroonimine Bhutaani kuningaks 1907a 17. detsembril. 1910 a Punakha leping. Kuningas Dzhigme Wangchucki (1927-1952) reformid keskvõimu tugevdamiseks. 1949 a leping Indiaga. Rahvusvahelised suhted ja sisereformid kuningas Dzhigme Dordzhe Wangchucki (1952-1972) ajal. Bhutaani astumine rahvusvahelisele areenile.


40. Sikkimi ajalugu

Sikkimi põhirahvad. Sikkimi kuningate legendaarne päritolu. Budismi levik Sikkimisse. Sikkimi budistlikud koolkonnad.

Namgyali dünastia 1642-1975. Esimesed Sikkimi kuningad Phun-tshogs-rnam-rgyal (1641-1670) ja bsTan-bsrung-rnam-rgyal (1670-1700). Troonivõitlus Phyag-rdor-rnam-rgyal-i valitsemise ajal (1700-1717). Kuningas Phyag-rdor-rnam-rgyal-i religioosne tegevus. Bhutaani sissetung u 1700-1706. ‘Gyur-med-rnam-rgyal (1717-1734) - ekstsentriline kuningas. Sõjad Nepaali ja Bhutaani vahel kuningas bsTan-‘dzin-rnam-rgyal-i (1780-1790) ajal. Gorkhade sissetung 1788/89 a. Kuningas gTsug-phud-rnam-rgyal (1790-1863).

1817a Sikkimi muutumine de facto Briti protektoraaadiks. Darjiling‘i loovutamine Briti Ida-India Kompaniile 1835 a lepinguga “Deed of Grant”. Vabamajandustsooni loomine Darjiling’i aladele. 1849 a intsident Dr.Campbelli ja Dr. Hookeriga, Briti sõjalised ekspeditsioonid Sikkimisse 1850 ja 1860 a.

Briti-Sikkimi leping 1861 a 28. märtsil. Troonivõitlus Srid-skyong-rnam-rgyal-i (1814-1874) ja mThu-stobs-rnam-rgyal-i (1860-) ajal. Lepingud nepaali immigrantide küsimuses 1878 ja 1880 a. Sikkimi-Tiibeti läbirääkimised 1888 a. 1890 a Briti-Tiibeti leping. 1889 a Briti esindaja J.C. White määramine Sikkimi maharaadzha poliitiliseks nõunikuks.

Poliitiliste parteide teke 1947 a. India protektoraat alates 1950 a. 1974 a Sikkimi Kongressi moodustamine, partei poliitiline tegevus. Sikkimi ühendamine Indiaga 1975 a.



Kirjandus

Sise-Aasia ajalugu

1. History of Civilizations of Central Asia. Vols. I, II, III. 1996. : 2. Cristopher I. Beckwith. The Tibetan Empire in Central Asia: A History of the Struggle for the Great Power among Tibetans, Turks, Arabs, and Chinese during the Early Middle Ages. 1987. : 3. B.N. Puri. Buddhism in Central Asia. Delhi. 1993. : 4. Aurel Stein. On Ancient Central Asian Tracks. 1984. : 5. Peter Hopkirk. Foreign Devils on the Silk Road. The Search of the Lost Cities and Treasures of Chinese Central Asia. 1980.


Tiibeti ajalugu

6. Dan Martin. Tibetan Histories. A Bibliography of Tibetan-language Historical Works. 1997. : 7. David Snellgrove, Hugh Richardson. A Cultural History of Tibet. 1986. : 8. Tenzin Gyatso. Freedom in Exile. 1991 : 9. Ancient Tibet. Research Materials from Yeshe De Project. 1986. : 10. Tsepon W. D. Shakabpa. Tibet. A Political History. 1988. : 11. M.C. Goldstein. History of Modern Tibet 1913-1951. 1989. : 12. Hugh Richardson. High Peaks, Pure Earth. Collected Writings on Tibetan History and Culture. 1998. : 13. Sir C. Bell. Tibet: Past and Present. 1924. : 14. P. Pelliot. Histoire ancienne du Tibet. 1961. : 15. R. A. Stein. La Civilisation tibetaine. 1962. : 16. G.Tucci. Tibet. 1967. : 17. Giuseppe Tucci. Rin-chen bzang-po and the Reneisseance of Buddhism in Tibet Around the Millenium. 1988. : 18. Warren Smith. Tibetan Nation. A History of Tibetan Nationalism and Sino-Tibetan Relations. 1997.


19. Tibetan Literature. Studies in Genre. Ed. By J.I. Cabezon and R. Jackson. 1996. : 20. Detlef Ingo Lauf. The Tibetan Sacred Art, 1997. : 21. R.A.F. Thurman. Central Philosophy of Tibet. 1991. : 22. Tsongkapa. The Principal Teachings of Buddhism. 1993. : 23. Namkhai Norbu. Drung, Deu and Bön. Narrations, Symbolic languages and the Bön tradition of ancient Tibet. 1997. : 24. H. Hoffmann. Quellen zur Geschichte der tibetischen Bon-Religion. 1950. : 25. Dudjom Rinpoche, Jikdrel Yeshe Dorje. The Nyingma School of Tibetan Buddhism. Its Fundamentals and History. Vol I, II. 1991. : 26. Karma Thinley. The History of the Sixteen Karmapas of Tibet. 1980.


Mongolite ajalugu

27. David Morgan. The Mongols. 1987 : 28. C.R.Bawden. The Modern History of Mongolia. 1989. : 29. R.P. Lister. Genghis Khan. 1969. : 30. E.I. Kychanov. Zhizn Temuchina, dumavshego pokorit mir. 1995. : 31. Walter Heissig. The Religions of Mongolia. 1970.


Himaalaja kuningriikide ajalugu

32. Michael Hutt. Nepal. 1994.
33. Michael Aris. Bhutan. The Early History of Himalayan Kingdom. 1977. : 34. Francoise Pommaret. History of Bhutan. 1989. : 35. George Kotturan. The Himalayan Gateway: History and Culture of Sikkim.1983.


Link