Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Sise-Aasia uurimine

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Sven hedin.jpg

Suuri jõupingutusi Sise-Aasia uurimiseks tegid ka britid. Eriti huvitas neid Tiibet. Nii uurisbritt A. D. Careigh aastail 1886–87 Ida-Turkestani ja 1891–92 läbis Sir Hamilton Bower(1858–1940) esimese eurooplasena kogu Tiibeti mägismaa läänest idasse ja viibis ka Lhasas 1890. aastatel alustasid Tiibeti invasiooni lisaks venelastele ka prantslased ja ka ameeriklased, saates ridamisi ekspeditsioone sellele suletud maale. Üks tuntumaid Tiibeti uurijaid oli sir Francis Younghusband (1863–1942).Ta alustas Sise-Aasia uurijana, uurides algul Mandžuuriat, Ida- Turkestani ja Karakorumit (1886). 1889. a. uuris ta Pamiiri, kus jäi vahele venelastele ning Younghusbandil tuli oma elu päästmiseks leida uus senitundmata tee üle Karakorumi . Sellest retkest kirjutas ta raamatu “The Heart of a Continent” (1896). 1904. a. juhtis ta ekspeditsiooni Tiibetisse, mille käigus õpiti põhjalikult tundma Lhasat ja anti ühtlasi täpne pilt Tiibeti mäestikualade kohta “India and Tibet” (1910)

Põhjamaalastest uuris Tiibetit rootslane Sven (von) Hedin (1865– 1952). Vaimustudes Nordenskiöldi reisidest, koostas ta juba 14 aastaselt maailma atlase. Pärast gümnaasiumi lõpetamist oli õpetajaks Bakuus ja tegi sel ajal oma esimese Pärsia reisi (1885). Tagasi Rootsis alustas ta õpinguid, sõbrunedes Nanseniga. Jätkas õpinguid Berliinis Ferdinand von Richthofeni juures 1890. a. alates viibis Hedin Kesk-Aasias uurides esialgu Pärsiat ja Kasahstani. Esimese pikema ekspeditsiooni Sise-Aasiasse tegi ta 1895–97. Eesmärk oli avastada Takla-Makani ja Gobi kõrbes mahajäetud linnasid. Ekspeditsioon algas Tarimi nõo lääneosast Kašgarist. 1894. a. kaardistas ta Pamiiri, eriti aga Mustag-Ata mäemassiivi liustikke. 1895. a. reisis läbi Takla-Makani kõrbe lääneosa, kus oleks veepuudusest äärepealt surnud. Siis jätkas Ida- ja Lõuna-Pamiiri geoloogilist uurimist. 1895. a. lõpul läbis ta teist korda Takla-Makani kõrbe (lõunast põhja) ja avastas Lou- lani linnaSiiditee ” üks tähtsamaid linnasid. Lisaks uuris jäänused, mis oli kunagise “ Hedin Lop-nori järve, kuhu suubub Tarimi jõgi. Ta oletas, et järv liigub kõrbes, sõltudes Tarimi veehulgast. Tal oli selles osas õigus ja seda pidas ta ka Lou-lani allakäigu põhjuseks. 1897. reisis Hedin mööda Tiibeti mägismaa põhjaosa kuni Kuk-nori järveni ja mööda Gobi kõrbe lõunaosa. Koju sõitis läbi Venemaa. Saavutas kohe Euroopas tuntuse 1899–1902. a. teise ekspeditsiooni käigus uuris Hedin Takla- Makani kõrbe idaosa ja reisis Põhja- ja Kirde-Tiibetis. Tagasi Euroopasse suundus Hedin üle Karakorumi. Oma ekspeditsioonitulemuste eest andis Rootsi kuningas talle 1902. a. aadlitiitli Kolmas ekspeditsioon (1905–08) kulges Hedinil läbi Pärsia Indiasse, kus ta soovis uurida Brahmaputra, Induse ja Sutlej’i jõe lähtealasid. Uurides Tiibeti lõunanõlvu avastas Hedin, et Himaalajaga paralleelselt kulgeb veel üks mäestik Transhimaalaja mäestik, milles enne ei oldud veendutud. Lisaks koostas ta enne britte detailse Tiibeti kaardi (1905–08). Need tulemused avaldas ta 9-köitelises raamatus “Southern Tibet” (1916–22) 1923. a. sooritas Hedin ümbermaailmareisi ning 1927–35 juhtis suurt ekspeditsiooni Gobi kõrbesse ja Ida-Turkestani eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. "Reports from the scientific expedition to the north-western provinces of China under leadership of Dr. Sven Hedin. The sino-swedish expedition"


Carl Gustaf Emil Mannerheim (1867–1951), Soome sõjaväelane, riigimees ja kartograaf. Tegi Vene kindralstaabi ülesandel 1906–08 ligi 14000 km ekspeditsiooni Ida- Turkestani ja Gobi kõrbe, uurides sealset sõjalist olukorda. Tegi oma retke käigus palju fotosid ja uuris kunagise “Siiditee” kõige põhjapoolsemat lõiku. Kaardistas kokku 3100 km läbitud alasid, kaardistades 18 Hiina garnisoni asukohad. Tegi lisaks kartograafilisele tööle etnograafilisi vaatlusi. Kirjutas “Across Asia from West to East in 1906–08 (2 vols, 1940)

Johannes Gabriel Granö (1882–1956), soome geograaf ja uurimisreisija. Lõpetas 1906. a. Helsingi ülikooli ning oli seal 1902–11 assistent ja 1911–19 dotsent. Alates 1902 reisis mööda Siberit, uurides algul sealseid Soome asundusi. 1906–09 tegeles Mongoolias arheoloogiliste väljakaevamistega. 1911–13 reisis Kaug-Idas, Jaapanis, Krimmis, Kaukaasias, Tjan-Šanis ning Kasahstanis. 1913–16 reisis ta Altais, uurides selle mäestiku kvaternaarset jäätumist, geomorfoloogiat ja maastikke. “Altai” (2 kd. 1919–21); “Das Formengebäude des nordöstlichen Altai” (1945)