Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Songtsen Gampo

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Statue of king songtsen gampo.jpg
Songsten-gampo-and-wives.jpg
Songtsen gampo-jokhang temple and barkor.jpg
Songtsen Gampo (Srong-btsan Sgam-po) (604–650) oli Tiibeti Yarlungide kuningliku dünastia 33 kuningas.

Lhato Tori järglane Songtsen Gampo (Srontsan Gampo) on tuntud ka kui esmane Tiibeti budismi asutaja ja hiljem tunnistati bodhisattva

(Tsenresigi) ehk “Kaastunde Isanda “ Avalokitešvara kehastuseks, kellest hiljem sai üks paljudest Tiibeti kaitsejumalustest.

Songtsen Gampo tuli troonile 7. sajandi teisel aastakümnel.


Ta oli böni usku algselt kuid tedagi huvitasid tõlkimata raamatud, mis olid toodud Tiibetisse viis põlve tagasi Lhato Tori ajal.

Songtsen Gampo elas 82 aastaseks. Laiendas Tiibeti kuningriigi alasid lääne suunas.

Lõikas ära Hiina kesk Aasiast. Alustas diplomaatiliste suhete sõlmimist teiste riikidega.

Mitmetega perekondlikud suhted, Nepaal ja Hiina.

Sai naiseks Nepaali kuninga Amšuvarmani tütre Bhrikuti (kui oli 66 aastane). 632/634 - Tiibeti ja Hiina esmakontaktid, mille algatajaks Songtsen Gampo, saatis ministiri Hiinasse end esindama.

Tahtis printsessi endale naiseks, ei antud, sõdisid Hiinaga 8 aastat. Lõpuks sai keisri tütre Nenzheng Gang Zhu, abiellusid 641.Tara kehastusteks on peetud mitmeid ajaloolisi isikuid, näiteks Tiibeti kuninga Songtsen Gampo (u 609–650) Hiina ja Nepali printsessidest abikaasasid.

Tiibeti tsentraliseeritud riigi tekkimine kuningas Songtsen Gampo juhtimisel (7. sajandil) ja budismi taandumine Indiast tegid Tiibetist olulise budismikeskuse.

Ent rahumeelsel Tiibetil on olnud ka imperialistlikke ambitsioone, 763. aastal langes tiibetlaste võimu alla koguni Hiina tolleaegne pealinn Xian.

Songtsen Gampo juhtimise all astus Tiibet uude ajajärku, mil Tiibeti laienemine jätkus vaibumatult.

Nii Nepaal kui ka Hiina nõustusid vastumeelselt liitumistega läbi abielu.

Printsess Wenchengi, Songtsen Gampo Hiina pruudi, ja printsess Bhrikuti, mehe nepaallasest pruudi kaudu sai budism esimest korda riigi toetuse ja kindla jalgealuse Tiibeti pinnal.

Kuningas läks koguni nii kaugele, et kehtestas seaduse, mille kohaselt oli ebaseaduslik olla mitte-budist.

Kuningas Songtsen Gampo valitsuse ajal rajati Jokhangi ja Ramoche'i templid ning ehitati kindlus sellele kohale, kus praegu asub Potala palee Lhasas.

Koostöös hiinlastega tutvuti astronoomia ja meditsiiniga ning India allikate põhjal loodi Tiibeti kiri.

Seda kirja kasutati budistide pühade kirjade esimestes tõlgetes, seaduste ja Tiibeti esimeste ajalookroonikate jäädvustamiseks.

Songtsen Gampo saatis õpilasi Indiasse rändama ja tagasi tulles tõlkisid nad mitmed hinduistlikud ja budistlikud pühakirjad tiibeti keelde.

Songtsen Gampo oli abielus Nepali printsessi ja Hiina printsessiga Wen Zheng Gong Zhu-ga (640/642a )

Tol ajastul oli Nepalis põhiline usk budism samuti ka Hiinas.

Tiibeti ajaloos on Songtsen Gampol väljapaistev koht - ta oli vallutaja, seaduste andja ja oma alamate valgustaja.

Songtsen Gampoga algab pihta ka ajastu, mida kutsutakse Tiibeti budismis kolme suure dharma kuninga ajastuks.

Tiibetlased väidavad, et tema ajal ehitati esimesed üksikud väikesed budausu templid juba.

Garchen Rinpoche on üks tähtsamaid drikung kagjü koolkonna meistreid, oli Tiibetis 7. sajandil elanud Tiibeti kuulsa dharma-kuninga Songtsen Gampo minister Lonpo Gar´ ümbersünd.

Põhjuseks oli see, et suhtlus India kloostrite ja tiibetlaste vahel algas intensiivselt ja aktiivselt just tema valitsusajal.

Ta tsentraliseeris Tiibetis võimu, alustas sellega juba tema isa Yarlungide suguvõsa 32. troonipärija, Songtsen Gampo oli kuningapoeg number 33

Kuna Songtsen Gampo isa suri varakult, oli ta sunnitud juba 13. aastasena troonile astuma.

Tiibetis võeti tol perioodil Hiinast palju üle: õukondlikud kombed, aktiviseeriti ehitustegevust, elamispaigaks sai pealinnana äsja tekkinud Lhasa, ilmus õukonnariietus, siid ja brokaad, kohale jõudis tee, tint.


Tiibetis oli tol ajastul väga suur armee, sõjas lahingutes värvisid tiibetlased näo ookrimullaga punaseks.

Relvastus oli kvaliteetne, armees oli range distsipliin.

Tiibetis olid võikad karistused tol ajal : lõigati ära kehaosi.

Hiina allikad räägivad jub arenenud matmiskommetest.

Tavaliselt kuninga surres jäi kaaskond Yarlungi orgu hauda teenindama.

Elavate maailmas olid nad justkui surnud. oli seal mitu meeskonda (mitme surnud printsi puhul).

Toodi haudade juurde toitu.

Loodi tsentraliseeritud vöimusüsteem ja muidugi Tiibetisse riigisüsteem.

Loodi esimesed seadused, pandi paika nõunikud, kohtusüsteem.

Tiibet jagati viieks territooriumiks, nendel aladel ka sõjaline jaotus.

Loodi esmane tiibeti kalender. Esimeste kirjandusteoste teke (enne seda puudus kirjakultuur).


Sellest ajast pärit mitmet tiibeti buddhismi sümbolid: kloostriansambel (pillid), hobuse-või jakisaba, kindralitel koledad (hirmuäratavad) maskid, sarvilised kiivrid, Tiibeti lipp (lõvid sõjaväelipult).

Sel ajal jõudis legendi järgi Tiibetisse esmakordselt buddhism.

Songtsen Gampo lõi seadused, et rahvas neid järgiks.

Songtsen Gampo rajas Tiibetisse esimesed budismi pühamud.

Kõige olulisemaks peetakse tema 13ne templi süsteemi.

Neist 13-st kõige tähtsam on Lhasas asuv Dzokhangi tempel.

Dzokhangi tempeli buddha kuju Džowo’t peetakse Tiibeti kõige pühamaks objektiks ja inimesed ilmselt tema ees kummardama jääksidki.

Kuju olla 7. sajandil Tiibetisse toonud hiina printsess Wencheng, üks valitseja Songtsen Gampo naistest ja sestajast on pärit ka arusaam, et Tiibeti maapind on hiigelsuure naisdeemoni sarnane, kelle süda asub täpselt

Lhasa koha peal ja kurjavaimu oli võimalik taltsutada ainult templite ehitusega.

Kõigepealt pidi ümber Lhasa geomantilistesse punktidesse hulga templeid ehitama, et maapinnast tulevaid negatiivseid mõjusid vähendada. Alles pärast seda sai Džokhangi ehitusega alustada.


Hiina printsessi Wen Zheng Gong Zhu saabudes algasid halvad ajad ja juhtumid.

Printsess tegeles aktiivselt maagiaga. Tiibeti platoo all lebav hiiglaslik naisdeemon, tema 3 rinda asuvad Lhasa kolme mäe all.

Pea ida poole, jalad lääned, jäsemed laiali.

Deemonitari ja temaga koos tegutsevaid vöimsaid kurje vaime oli vaja neutraliseerida, kuna nad ei soosinud buddhismi ja tõid Tiibetisse loodusõnnetusi.

Tigeduste rahustamiseks, lepitamiseks pidi ehitama templeid,sellest ka see 13 templi süsteem.

Ehitustööde üle pandi valvama Nepali printsess.

Jokhangi puitosad ehitatud Nepaali arhitektuudi stiilis.

Üritati kopeerida vastavalt kohalikule arusaamale Indias asuva Vikramašila kloostri ülikooli templi põhiplaani.

Jokhangi alla peideti tige-vaimude jaoks aare.

Algsest ehitusest on meie päevini säilinud vaid üksikuid osi.

12 ülejäänud templit Jokhangi ümber pidid deemonitari koos tigeduste seltskonnaga kinni naelutama, Jokhangi otse südame kohalt.

Potala asub Lhasas kõrgel künkal keset orgu, mida omakorda piiravad mäed.

Selle ehitustöödega alustas juba 7. sajandil ja ehitas sinna kindluse legendaarne Tiibeti kuningas Songtsen Gampo.

Kuid sellise suurejoonelise ilme nagu praegu andis lossile viies dalai-laama 17. sajandil.

Valmides oli Potala tolle aja maailma suurim hoone.

Kirja loomine Tiibetis toimus Songtsen Gampo ajal.

Kirja oli vaja eelköige tekstide tõlkimiseks tiibetikeelde.

Legendi järgi saatis Songtsen Gampo 16 ministri poega Kašmiiri, et nad sealt koos loodud tähestiku ja kirjaga tagasi saabuksid.

Tiibeti kirja leiutajaks oli Thonmi Sambhota ( Kašmiiri kirja pöhjal), oli üks neist kolmest, kes kogu seltskonnast tagasi jöudis.

Eeskujuks India devanaagari tähestik Loodi ka esimesed detailsed sõnaraamatud, kus sanskriti sõna vastab tiibeti sõnale.

Sanskriti tõlkimisel kasutati kindlaid vasteid, nii et sanskriti orginaali taastamine uuesti oleks lihtne.

Legendi järgi hakati tõlkima ka juba esimesi budistlike tekste, Tiibetit olevat sel perioodil külastanud ka juba esimesed õpetlased.

Songtsen Gampo suri enda võimsuse tipul.

Võim läheb Gar perekonnast pärit regendi kätte.

Algab taas sõda siiditee oaaside pärast.

Songtsen Gampo surma järel tegi buddhism sammu arengus tagasi.