Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Strukturalism ja semiootika. Struktuuri mõiste. Claude Lévi-Strauss

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Claude Levi-Strauss.jpg
Pilgrims.jpg
01.jpg
9thpanchen.jpg
4444vrumaal.jpg
Baron von ungern daouria.jpg
Bodhi-tree.jpg
Buddha-face.png
Books-books-books.jpg
Centr.jpg
Firefighter friend.jpg
Indra the storm-god.jpg
Doodle frog thumb.jpg
India-tibet-protest.jpg
Kora.jpg


Strukturalism


Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele.

Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.

Keelelised struktuurid samastatakse mõtlemise struktuuridega — universaalne grammatika.
See universaalne grammatika on kõikide universaalide allikaks, ta annab määratluse ka inimesele endale. Mitte ainult kõik keeled, vaid ka kõik märgisüsteemid alluvad ühele ja samale grammatikale. See on universaalne mitte ainult selle tõttu, et informeerib kõiki keeli maailma kohta, vaid ka seetõttu, et ta kattub maailma enda struktuuriga Todorov Dekameroni grammatika 1969


Strukturalism — semiootika


Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske:
Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm — me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.

Lévi-Strauss “Suguluse elementaarstruktuurid” 1945


Nagu foneemid, nii ka sugulusterminid on väärtuselemendid;

nagu esimesed, omandavad nad väärtuse vaid tänu sellele, et moodustavad süsteeme;


LS “Suguluse elementaarstruktuurid”


“sugulussüsteemid” nagu ka “fonoloogilised süsteemid” olid inimvaimu poolt välja töötatud mitteteadvusliku mõtlemise tasandil.
Kuna täiesti erinevates kohtades langevad kokku sugulussuhted ja abielureeglid, võib arvata, et tegu on üldisema seaduspärasusega.


Claude Lévi-Strauss
“Suguluse elementaarstruktuurid”



Struktuuri välja toomine süsteemi sees.
Avunkulaadi struktuur põhineb neljal suhte osalisel — vend, õde, isa, poeg, kes on omavahel seotud kahe opositsioonilise paarina. Kõige lihtsam sugulusstruktuur.

Igas neist kahest põlvkonnast on alati üks positiivne ja teine negatiivne suhe.


Claude Lévi-Strauss
“Suguluse elementaarstruktuurid”


Sugulusstruktuuri eksisteerimiseks on vajalik kolme tüüpi peresuhete olemasolu: veresugulus (vend-õde), lähisugulus (mees-naine) ja sündimise (vanemad-lapsed).
Guinea isa sõbrustab pojaga, õde vennaga, kuid naine kardab meest ja vennapoeg onu. Polüneesias vastupidi.
Diakroonias mehe võim kasvab, venna oma kahaneb, isa oma kasvab, onu oma kahaneb.

Lévi-Strauss (Language and The analysis of social laws,1951), mõjutatuna Roman Jakobsoni hüpoteesist keele metastruktuuri kohta (1949) väidab, et vaadeldes sugulussuhteid kui teatud keelt, võime me teha järeldusi ka keele tekkimise kohta. Struktuur on üks.

Naiste vahetus ehk abielupartnerite vahetus = teadete vahetus
Kirjeldanud mingi piirkonna abielureeglid, peaks saadud struktuur olema sarnane antud piirkonna keele struktuurile

Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele (J. Viet, J. Piaget 1968):

Terviklikkus (totalité): elemendid on allutatud sõltumatule tervikule.
Transformatiivsus ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel.
Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda.
Lévi-Strauss: “Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos.”

Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust (Lévi-Strauss):


struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise
igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi
ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele
mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi

Lévi-Strauss kirjeldab strukturalismi meetodit:

Koguda ja analüüsida üksikfaktid.
Selgitada nende omavahelised seosed, sarnased grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted.
Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome me sellega ka totaalse uurimisobjekti.

C. Levi-Straussi müüdi struktuur


Müüt kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st müüt kuulub mõlemale — diakroonilisele (ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (olevikku ja tulevikku seletav ja ajas pööratav fakt) teljele. Müütide mõte ei ilmne mitte tema üksikute osade kaudu, vaid üksnes nende üksikute osade kombineerumise tõttu tervikuna.
Müüdi keel on spetsiifiliste omadustega ja ta asetseb oma alusest (keelest) kõrgemal tasandil

Müüdid ja muinasjutud kui keele eriliigid kasutavad keelt „hüperstruktuurselt”:


Nad moodustavad n-ö metakeele, mille struktuur on teokas kõigil tasanditel. Tavakeelele (kõne) lisandub veel üks parameeter, kuna reeglid ja sõnad on siin kujundite ja tegevuste konstrueerimiseks, olles „normaalseteks” tähistajateks kõne tähistatavate jaoks ja samal ajal tähenduslikeks elementideks tähenduste lisasüsteemis, mis rullub lahti teises plaanis. Muinasjutus on „kuningas” mitte lihtsalt kuningas ja „karjatüdruk” karjatüdruk: need sõnad ja nende tähistatavad saavad osalisteks mõistete süsteemi konstrueerimisel, mis moodustub opositsioonidest mees-/nais- (looduse suhtes) ja kõrge/madal (kultuuri suhtes) ning nende kuue termi kõikidest võimalikest ühendustest.

Binaarsed opositsioonid, millega opereerib müütiline mõte



Asetsevad erinevatel tasanditel. Erinevad tasandid ja “koodid” on omavahel suhestatud.
Algmaterjaliks on sensoorsed omadused (nt selge/pime, vaikne/vali, pehme/kõva, kuiv/märg, toores/keedetud, värske/mädanenud jmt)
Liikumine abstraktsuse suunas: tekivad opositsioonid, mis väljendavad vormide loogikat – tühi/täis, sisemine/väline, kaasatud, mittekaasatud
Eristavateks tunnusteks ei ole asjad ise, vaid üldised omadused

Levi-Strauss kirjeldab müüdi spetsiifilisi aspekte :


müüt kui keel koosneb müteemidest — need on müüdi suured struktuursed ühikud, mis toovad tervikuna välja müüdi struktuuri, nt käsud-keelud, nimed müüdi ahel kui müüdis toimuvate tegevuste kronoloogiline rida

teade on müüdi sisuline pool ehk millist vastuolu püüab müüt lahendada. Kust miski (nt tuli) on tekkinud või saadud


2 isotoopi. Diskursiivses plaanis toimub märkide analüüs; jutustuse osalised on lekseemid, mis jagunevad semeemideks (= sõnade tähendused), mis süntaktiliste suhetega organiseeritakse omakorda ütlusteks. Struktuurses plaanis vastavad narratiivsetele ahelatele sisud, millede omavahelised suhted on teoreetiliselt teada. Analüüs seemide (= tähenduse püsivad tunnused) järgi. Esimene isotoop on vaid teise diskursiivseks väljendajaks.

müüdi armatuur on eripärasuste kogum, mis säilinud rohkem kui kahes müüdis


Armatuuri moodustavad tavaliselt kindlad sotsiaal-sugulussuhted. Narratiivne mudel, teatud invariant. Eripärasused ilmnevad müüdi skeemide(koodide) kaudu. Kahe struktuuri — armatuuri ja koodi — kokkupõrge tekitab müüdi teate.

müüdi skeemid(koodid), mis eri tasanditel organiseerivad müüdi ahelaid


Skeem on müüdi formaalne struktuur ja selle moodustab piiratud hulk tähenduslikke kategooriaid. Kategooriate vaheline kombinatoorika arvestab antud müüdisiseseid universumi parameetreid.

Müüdi koodid

geograafiline: ida-lääs-ida. On seotud müüdis toimuva horisontaalse liikumisega kosmogooniline: mägi-org; taevas-maa. Seondub vertikaalse liikumisega müüdis. Nende kahe vahel toimub integratsioon, mis näitab ära nende erinevad amplituudid: kõrge-madal; maa-vesi; jaht mägedes-jaht merel; mäetipp-org. Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine.


Müüdi koodid


sotsioloogiline kirjeldab sugulussuhteid, nt isa- või emapoolsed sugulased.

tehnoökoloogiline: tegevuse käivitaja, nt nälg.
globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks.

ARMATUUR, KOOD, TEADE


Üleminekul müüdilt müüdile jäävad armatuur ja kood samaks, aga teade muutub. Teated antakse edasi koodide abil, millel on oma grammatika ja leksika. Invariantne on just nende grammatika, aga mitte leksika (ja seetõttu ka mitte teade). Levi-Straussi jaoks on oluline eelkõige paradigmaatika, Greimas lisab Proppist lähtuva süntagmaatika

Claude Levi-Strauss. Mütoloogikad

I. “Toores ja keedetud” 1964
II. “Meest ja tuhast” 1966 (mesi ja tubakas)
III. “Lauakommete päritolu” 1968
IV “Alasti inimene” 1971
Näidata, mil moel empiirilisi kategooriaid (toores ja keedetud, värske ja roiskunud jms) võib käsitleda kui kontseptuaalseid instrumente abstraktsete mõistete loomisel ja neis lausete moodustamisel.

Loodus-kultuur. Köögi mütoloogiline päritolu.


Võtmemüütideks on kulinaarsed (värske/mäda-nenud – loodus, toores/keedetud – kultuur)

Algmüüt (bororoo müüt)ei käi mitte taevase vee (vihma ja tormi) päritolu kohta, vaid on transformatsioon tule ja köögi päritolu kohta. Võrdluseks teise hõimu že müüdid, kus on samuti Pesarüüstaja, kes on jäetud puu otsa oma sugulase (nüüd juba õemehe) poolt. Jaaguar päästab ja annab tule.
Seosed:

Intsest –päikesevarjutus
Päikesevarjutus – epideemia
Kannibalism – haigused
Köök –vaikus, korrastatus

Algmüüt Pesarüüstajast (bororoo) Võrdleb teiste bororoo päritolu müütidega, mis samuti algavad intsestiga (veekogude, ehete, matuse-kommete, haiguste tekkimisest).
Korra rikkumine peresuhetes → tavaliselt seotud elementide lahku viimine → taasühinemine toimub vahepealse elemendi (mille päritolu seletatakse) sisseviimisega:

Vesi (mediaator taeva ja maa vahel)
Kaunistused (loodus-kultuur)
Matusekombed (elus-surnud)
Haigused (elu-surm)

Gastronoomiline kood: Lekseem (jaaguar) suhtub semeemi (loomne) nagu tarbimise subjekt tarbimise objekti. Kood on formaalne struktuur, moodustub piiratud hulgast seemilis-test kategooriatest (toores vs keedetud)

toores värske

mädanenud loomne

(jaaguar) taimne

(põder) loomne

(raisakotkas)

(kilpkonn)

Kuidas uurida kultuurinähtusi?

Claude Lévi-Strauss
vaadelda sünkroonia teljel
uurida nende sisemises ja välises ühtsuses
analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes.
Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul.

C. Lévi-Strauss Keel kui inimteadvust struktureeriv alus

Kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid:

keeleliste seoste mudel
sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur
järgnevalt analüüsida mõtlemise vorme, nt teaduse teooriad.
müütide teooriad
ühiskonna teooriad

Roman Jakobsoni järgi on kommunikatsioon vaadeldav kolmel tasandil:
Verbaalsete teadete vahetus = lingvistika.
Igasuguste teadete vahetus (1. sisaldub) = semiootika.
Kommunikatsiooni uurimine = sotsiaalantropoloogia koos ökonoomikaga (2. sisaldub).

Nendel kolmel tasandil on oluline roll tavakeelel. Jakobson tahab asetada kolm tasandit ja tavakeele ühele alusele, mille ta arvab olevat DNA geneetilise koodi. See omab 4 tähest koosnevat alfabeeti — nukleotiide, mis omavahel kombineerudes moodustavad 64 ühendist koosneva geneetilise sõnastiku, mis edestavadki geneetilist informatsiooni. Jakobsoni järgi on tavakeel antud geneetilises koodis ja on samasuguse struktuuriga.

Olles orienteeritud täppisteadustele, kaldub S. teadvuse ja subjekti eitamise poole.
Paul Ricoeur: “S-i eesmärgiks on distantseeruda, objektiviseerida, eemalduda uurija isiklikust samastumisest instituudi, müüdi, rituaali jne struktuurist”. Tähendus, mis tuleb välja strukturaalse analüüsi protseduuri käigus, on puhas korrastatus, mõte kui isiklik mõte või isiklik üleelamine asendub mõttega, mis on endast võõrandunud koodide objektiivsus. Strukturalistlik mõte osutub mõtteks, mis ei mõtle.

Subjekti elimineerimine. Roland Barthes “autori surm”, Louis Althusser “subjekti surm”.
Diskursuse mõiste olulisus.

STRUKTURALISMI ERI SUUNAD

I. Strukturalistlik lingvistika. (Olulised Saussure´i eristused keel ja kõne, tähistaja/tähistatav, binaarsed opositsioonid).

II. Strukturalistlik narratiivi analüüs (narratoloogia)

a) Narratiivi struktuur (V. Propp ja A. Greimas, Lévi-Strauss müüdi struktuur)

b) Temaatiline struktuur (nt Oidipuse lugu Lévi-Straussi käsitluses)

c) Narratsiooni struktuur (G. Genette eristus loo (l´historie) ja kõne (recit) vahel, Jonathan Culler story and discourse, faabula ja süžee, Seymour Chatman filmi ja romaani loo erinevusest — filmis ei saa aega peatada ja seletada ning kirjeldada, nagu raamatus

III. Strukturalistlik poeetika

Roman Jakobson. Metafoor ja metonüümia kui kaks mudelit ; Baudelaire´i luuletuse "Kassid" analüüs koos Lévi-Straussiga. Lingvistilised märgid moodustuvad kahepoolse protsessi — selektsiooni ja kombinatsiooni — läbi.

Juri Lotman. "Loengud strukturaalsest poeetikast“ (1964), "Poeetilise teksti analüüs“— luuleteksti analüüs erinevatel tasanditel lähtuvalt struktuuri mõistest.
Tz. Todorov
V. R. Barthes´i semiootika (märgiteooria) rmt-s “Semioloogia alused”(1965).

Kõik sotsiaalsed praktikad on märgisüsteemid, mis toimivad sarnaselt keelele. Näiteks riietusmoes võime eristada "kõne lause“ (süntagma): pluus+ seelik+lakkkingad või pluus+püksid+tossud.
Keelesüsteemis on meil aga paradigmad (valikud): a.pluus, särk, T-särk, b. seelik, püksid c. tossud, lakkingad,kummikud jne

POSTSTRUKTURALISM

Psühhoanalüütiline suund. Jacques Lacan. Deleuze/Guattari skisoanalüüs.
Diskursuse uuringud. Tõde ja Võim. Teadmise arheoloogia. Michel Foucault
Kirjandustekstide analüüs. Roland Barthes, Julia Kristeva.
Dekonstruktsioon. Jacques Derrida

Silvi Salupere

link