Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Stuupa

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Veltsa-stuupa.-00.jpg
Boudnath stupa- 01.jpg
Dhamekhstupa04.jpg
Lumbini-2.jpg
Stuupa (tiibeti mchod rten, mongoolia keel субурган - suburgan).

Budistliku arhitektuuri vanim ehitusvorm on stuupa.

stuupa (skr stūpa; pl thūpa ‘virn, riit’; tb mchod rten; hn ta; jp tō), budistlik sakraalehitis, mis sisaldab Šākjamuni või mõne muu püha isiku säilmeid või ka pühakirja tekste.

Algupärase kuplikujulise s. kuju on välja kasvanud hauakääpast.

Budist-id lisasid sellele teraviku kolme rõngaga, mis sümboliseerivad kolme kalliskivi.

Buddha olevat soovinud enne oma surma, et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupa-desse.

Tõenäoliselt on stuupa-d varasemaid budistlikke rajatisi.

Hilisemas budismis muutus stuupa. kultusobjektiks ning kujunes usk, et selle kummardamine või selle ümber päripäeva kõndimine annab pälvimus-i.

Varaseimad säilinud stuupa-d asuvad Sāñcī-s.

Stuupa kuju on aja jooksul erinevates kultuurides muutunud, Tiibetis nimetatakse seda tšörten-iks, Mongoolia-s suburgan-iks, Hiina-s ja Kagu-Aasia-s tuntakse seda pagood-i nime all ning selle kuju erineb India algupärandist juba tunduvalt.

Algselt poolkerakujulised lihtsa dekooriga kivikuhjatised ehitati Ašoka ajal.

Ašokale järgnenud ajastul ehitati stuupad suurejoonelisteks monumentideks (Amaravati, Bharhut, Sāñcī , jpt.).

Neid monumente katavad kujud ja reljeefid.

Hiinas muudeti stuupa - pagoodiks, Tiibetis kutsutakse stuupat tšörteniks.

Eriti suurejoonelised on Sri- Lanka ja Kagu- Aasia stuupad (Anaradhapura, Borobudur, jpt.).

Varase budismi monumentide seas avaldavad muljet Kesk-Indias Sanchi suured stuupad.

Stuupad on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikust arhitektuurist.

Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama.

Neid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma.

Ašoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, ja populaarsuse kultuse objektidena saavutasid II saj keskel e.m.a.

Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt.

Parem on Sanchi stuupakompleks mille varasemad detailid pärinevad Ašoka ajast, lõplikult valmis ta alles I saj e.m.a.

Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid.

Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde.

Terrassi medhi eesmärgiks on pradakšina (“paremale”), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt.

Stuupa alust nimetatakse kas anda (“muna”) või garbha (“idu”).

See viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa alus tähistab maailma, universumi, mis mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk ”kuldsest seemnest”.

Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne harmika (seal hoiti reliikviaid. aardseid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed.

Selle keskel asub röngaste rida (jašti), mis kujutab endast maailmatelge.

Yleval tipus on üks või enam päeva-varju (tšattra), mis algselt olid kuningavõimu sümboliks.

Mitu järjest kahanevat sirmi võivad tähistavad “Brahma taevaid”.