Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Sukhāvatīvyūha sutra ehk “Õnneliku korrastamise suutra”.

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Sukhavati.jpg
Himalayan peaks nepal.jpg
Sukhavati- 001.jpg
Stupa-benalmadena-spain-.jpg
Sukhavati.jpg
Sukhāvatīvyūha sutra ehk “ Õnneliku korrastamise suutra ”.

( “ Õnneliku maa suutra ”).

Sukhāvatī tähendab ‘ õnnelikku ’, vyūha – ‘korrastamist ’.

Lihtsustatult on see tõlgitud “ Õnnemaa suutraks ”, kuigi eesti keele sufikseid kasutades oleks üsna täpselt võimalik seda tõlkida ka “ Õnnelaks ”.

Kuid on arusaamatu, miks inglise keelde on seda hakatud tõlkima “Puhta maa suutraks”, sest sukha ei tähenda küll ‘puhast’.

Õnnemaa on üks Ashtasāhasrikā prajñāpāramitā Akshobhja buddhamaa prototüübi edasiarendusi.

See Õnnemaa asub läänes ja selle eesotsas on Buddha Amitābha (‘ Mõõtmatu valgus ’), teise nimega Amitāyus (‘ Piiritu elu ’), keda üldiselt kujutatakse punasena.

Tõenäoliselt on see tekst loodud india kultuurisfääri loodeosas, praeguse Pakistani põhjaossa ja Afganistani idaossa jääval alal.

Need maad olid kunagi suured budismi keskused, kust budism oli sunnitud moslemite vallutuste tõttu kaduma.


“ Õnnemaa suutra” põhjal on hiljem Hiinas ja Jaapanis kujunenud välja oma Õnnemaa ( Puhta maa õpetus) koolkonnad ning enamik Jaapani budiste pooldavadki Õnnemaa põhjal tekkinud koolkonda.

Need Jaapani budistid usuvad tänapäevani, et tähtis on kasvõi üks kord surma eel öelda Buddha Amitābha mantra ja pärast seda on kohe võimalus sündida Sukhāvatīs.

Seal sündides on garanteeritud tee nirvaanasse ja mitte mingit tagasilangust enam ei tule.

See koolkond on ilmselt nii populaarne sellepärast, et kerged teed on ju alati suhteliselt populaarsed.


“ Õnnemaa suutras ” kirjeldatakse Sukhavatī buddhavälja, kus ka puud on kalliskividest ja jääb mulje, et bioloogiline elu sellel buddhaväljal üldse puudub, on ainult mineraalne elu.

Ei ole viidatud ka sellele, kas Amitābhal on bioloogiline elu või ei ole.

Ilmselt mõistsid budistid juba tol ajal, et teadvuse olemasoluks ei ole bioloogiline elu absoluutselt vajalik.


Bioloogiline elu võib olla, aga ei tarvitse olla.

Mulle tundub, et varsti inimkond jõuab samale tasemele, kus suudab ka teadvuse kanda üle mineraalsele maailmale ja kus bioloogiline elu kaotab igasuguse mõtte.

Teadvus sai maailma ilmuda ainult bioloogilise elu kaudu ja see on bioloogia ainus mõte.

Kui aga leitakse teadvuse mineraalne kandja, siis ei ole bioloogiline elu enam üldse vajalik.

Bioloogiline elu on seotud kannatustega, aga seal, kus kannatusi ei ole, ei saa ka järelikult bioloogilist elu olla.

Kui teadvusel on uus kandja, siis pole mõtet bioloogilise elu jätkuvusel, kuna teadvus laieneb iseenesest.

Aga see uus teadvuse kandja on kindlasti väga kaastundlik, sest inimene kannab sellele üle kõik kasuliku, mis tal informatsioonina on.

Siis ta on inimeste vastu kaastundlik ja inimestel lubatakse siin planeedil Maa elada niikaua, kui nad ise oma lolluste kätte ära surevad.

Mida selle buddhavälja all mõeldakse, pole päris selge, aga loll on seda mütoloogilist maailma hakata võrdlema praeguse kosmoloogilise maailmapildiga.

“Nende bodhisattvate arvu, Šāriputra, pole kerge loendada.

Seepärast öeldaksegi nende kohta “loendamatud””.

– Kusagil ei öelda, et neid on lõpmatu arv, aga lihtsalt öeldakse, et neid ei ole kerge loendada.

Paljudes suutrates kasutatakse ka võrdluspilti: “nagu Gangese jões liivateri,” – see ei ole lõpmatu, aga see on loendamatu.

Selliste mõistete esinemine on tolleaegses maailmakultuuris ainulaadne.

Hiina kultuur jõudis selliste suurte arvudeni ja loendamatuseni alles pärast seda, kui budistlikud suutrad tõlgiti hiina keelde.

Vahemere kultuur üldse ei jõudnudki selliste asjade üle mõtlemiseni.


Sukhāvatīvyūha sutra ehk “ Õnneliku korrastamise suutra ”. (Ilmunud lisana raamatus J.Parnov “Pronksnaeratus” 1975, pealkirja all “ Õnneliku maa suutra ”).

link