Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Suvepalee

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search



Ajalugu

Alates Zhou dünastiast (11s ema) kui mitte varem, eraldasid valitsejad ja hilismead keisrid endili tohutuid maatükke jahipidamiseks, eksootiliste loomade hoidmiseks, meelelahutuseks ja aedade rajamiseks. Mitmed Pekingi valitsejad ehitasid endale suvelossi linnast välja Lääne mägedesse, kus õhk oli suviti jahedam kui all tasandikul.

1153a ehitas üks selle piirkonna Jini dünastia valitsejatest „rändreisdentsi” ehk ajutise palee väikese järve kõrvale, mis asus Weng Shani e Pudelmäe jalamil. Praegu on seal Pekingi piirkonna suurim säilinud suvepalee – Harmoonia Säilitamise aed, mida sageli nimetatakse lihtsalt Uueks Suvepaleeks.

Suvepalee on suurim ja kõige paremini säilinud keiserlik aed Hiinas. Tema hiinakeelset nime Yi He Yuan võib tõlkida kui „Hoitud Harmoonia Aed” või „Harmoonia ja Tervise Hoidmise Aed”. Nagu tema nimi viitab, oli suvepalee Hiina keiserlike valitsejate puhkuse koht.

Suvepalee on tegelikult justkui traditsionaalse hiina aiapidamise muuseum – seal on näha kivid, lilled, paviljonid, järv, munakivi teed jne, mis moodustavad maalilise pildi erinevate stseenide vahel.

Kokku on Suvepalee 300ha suurusel maalapil ja sellest 4/5 on vesi.

Aiad, millest sai suvepalee pärinevad juba Jin dünastia aegadest (1115 – 1234). Hiljem mongoli keiser Khubilai Khaan, soovides parandada Pekingi veevarustust, käskis ehitada kanaleid läänes asuvatest mägedest Suvepaleesse. Samuti suurendas ta Kunmingi järve, et see toimiks reservuaarina.

Mongilite Yuan dünastia ajal palee hüljati. Koht oma küngaste, allikate ja basseinidega, mida katsid lootosed ja vesipähklid pälvis Mingi keisrite tähelepanu ning ehitati uus palee, mida kutsuti Imeliste Mägede Aiaks. Mingi dünastia aegne õpetlasest maalikunstnik Wen Zhengming kirjeldas mäenõlvale ehitatud paleesid ja paviljone ning jalamil asuvat järve järgmiste sõnadega: „Kevadjärv loojuvas päikeses, orhideed kiikumas õrnas hoovuses, ülal ja all taeva varjus kõrgumas ehitised.”.

1750 aastal lisas keiser Qianglong aedadele palju. Tema kujundajad jäljendasid mitmesuguseid stiile üle terve Hiina. Kunmingi järve suurendati veel, et imiteerida Lääne Järve Hangzhous.

Maastikku võrreldi Hangzhou ilusa Läänejärve ümbrusega ning võib olla inspireeriski see Qianglongi, kes oli lõunas pikalt ringi rännanud ja külastanud erilise huviga aedu, ehitama endale siia suvepaleed. Ehitustööd algasid 1749a Selgete Lainevirrete aias, kus laiendati järve (mis nimetati legendaarse minevikujärve järgi õmber Kunming Huks) ja täideti mäenõlv. 3000 toaga palee valmis 1764a ning paljud hooned (Heasoovlikuse ja Pikaelaisuse palee, Õnneliku Pikaealisuse palee) ja Pudelmägi ise, mis muutus Pikaealisuse mäeks, nimetati keiser Qianglongi ema 60nda sünnipäeva auks. 1751.

Qingi keisritel oli läheduses teisigi suvepaleesid: keiser Kangxi palee Igavese Kevade Aed, keiser Yongzhengi palee Täiusliku Erksuse aed jne. (viimase tegid briti väed 1860a maatasa). 1830. inglise-prantsuse liitväed vallutasid Pekingi ja süütasid

Uue suvepalee ehitas taas üles Leskkeisrinna Cixi 1886a, andes sellele nimeks Harmoonia säilitamise aed. 1875a kui keiser Tongzhi suri haigusesse, valiti järglaseks 4a laps. Zaitian, kellest sai keiser Guangxu. Tegelikkuses valitses Cixi juba 1860ndatest aastates oma mehe asemel. 26aastane lesk ja keisrinna sai valitsejaks ajal mil Qing dünastia oli raskustes nii kodus kui ka välismaal. Vaatamata tavainimeste kannatustele ignoreeris Cixi ka ametnike nõuandeid ning viis jõuliselt läbi oma soovid ning türanniseeris õukonda. Cixi liialdustest on palju jutte ning need hakkasid keiserliku perekonna allakäiku sümboliseerima. Suvepaleed hakati nimetama ka „Uueks Suvepaleeks” kuna vana lammutati saksa-prantsuse vägede popolt. 1900 aastal aga juba ründasid Uut Suvepaleed bokserite ülestõusjad.

Cixil oli tegelikult ammu soov taastada Suvepalee peale tema maha põletamist 1860 aastal. Kuna rahvas oli selle soovi vastu ei julgenud ta teostada oma plaani väga suurelt. Hiljem tema pooldajad mõtlesid välja talle viisi seda teha: nimelt kasutati selleks mereväele ette nähtud rahasid.

Sajandite vanuse reegli järgi ei tohtinud õukonna eunuhhid lahkuda Keelatud Linnast. Cixi aga rikkus seda reeglit ning saatis oma pea eunuhhi Li Lianyingi mereväe juhiga läbirääkimisi pidama. Mereväe juhataja tahtis Cixile meelepärane olla ning nõustus poole mereväe rahadest igal aastal andma Cixile. Katte tegemiseks loodi 1885a Kunmingi mereväe kool ja Suvepalee taastustööd algasid täie hooga. Ametnikud,kes kirjutasid memosid selle töö vastu, vallandati ning saadeti koju.

1888a otsustas Cixi teha Suvepalee taastamise avalikuks, loomulikult keiser Guanxu nimel. Ta nimetas aia ümber Harmoonilise Rahu Aiaks. Taastamine ja suurendamine jätkus 10 aastat. Peale valmis saamist nimetas ta aia ringi Rahu ja Harmoonia aiaks „Yi He Yuan”. Ta viis oma administaratsiooni sinna 1889 aastal ning suvepalee sai valitsuse peamiseks asukohast.

Hiina-Jaapani sõja ajal 1894-1895 aga kaotas riik palju raha ning riigikassa oli tühi. Sõja lõppedes saatis Cixi laiali Mereväe Ameti ning lõpetas ka ehitustööd.

Kuna ehituse fondid olid mitmest eri allikast ja segaste nimede all, ei teatagi täpselt, kui palju see ehitus maksma läks. Pakutakse 30 – 90 miljonit untsi hõbedat.

1900 bokserite ülestõusu ajal hävitasid välisväed selle uuesti, kuid Cixi taastas selle uuesti 1902, sooritades kohapeale sagedasi visiiteja nõudes iganädalasi aruandeid. See jäi tema lemmikresidentsiks ning ta naasis Keelatud linna ja Beihai pargi talvepaleesse suure vastumeelsusega. Pekingist asus ta teele umbes tuhandese saatjaskonnaga, sõites paadiga, mis eeldas kanali puhastamist lemlest võimööda maanteed, mida sujuva reisi tagamiseks otsekohe remonditi. 1905 aastal kohale jõudes rivistusid 458eunuhhi teda tervitama.

Peamised elumajad olid otse värava juures ning seal aeti ka valitsusasju ja tegeldi igapäevase riigijuhtimnisega. Cixi riided, millest paljude tikanditel olid vastava aastaaja taimed, olid hoiul suvepalee 3000s kampeerkirstus. Köökides valmistati sada erinevat rooga päeva mõlema toidukorra puhul ning 25-30 rooga vahepaladeks.

Ehkki järv, mida ääristasid elegantsed nefriitvööga sillad ja eksavärviliste maalidega kaetud jalgtee ning kõrged hooned Pikaealisuse mäe nõlval domineerivad üldpildis, kuulub Suvepalee juurde ka palju väiksemaid paleesid ja aedu. Kompleksis on keiser Qianglongi puhkeala e kuulus Wuxi aed – Harmoonilise Huvi aia loodenurgas, tilluke Lehvikupaviljon ja järve kõrval tuntud marmorpaat.

Kuna keisrinnadel ja konkubiinidel ei olnud tavaks sekkuda poliitikasse, siis Cixi kasutas seda Suvepaleed ka justkui kattena, kuna viibis suurema osa ajast Suvepalees, mitte keelatud linnas. Tol ajal tema mees keiser Tongzhi ja poeg keiser Guanxu ei omanud tegelikkuses mingit võimu. Palju olulisi otsuseid võeti vastu hoopis Suvepalees.

Alles siis kui põgeniku staatuses Cixi naases Pekingisse 1903 aastal, algasid täiemõõdulised taastustööd. Seega suvepaleesid seostatakse populaarkultuuris ka välisjõudude lõhkuvate jõududega. Peale 1911 aasta edukat revolutsiooni , avati suvepalee ka üldsusele. Kui viimane keiser Puyi visati paleedest 1924.aastal välja, tehti Suvepaleest park. Sellest sai populaarne puhkamise koht sise-ja väisturistidele.


1924a sai aiast avatud park.

1995 a statistika ütleb,et Suvepaleed külastas 10miljonit turisti aastas.

Suvepalee on ajalooliselt jagatud kolme osasse: administratsiooni ruumid, eluruumid ja looduse nautimise alad. Administratsiooni ruumid võtsid enda alla Heasoovlikuse ja Pikaealisuse halli - seal tegeles Cixi riigiasjadega ja võttis vastu ametnikke.

Eluruumide alla kuulub Jadeiidi saal, Voorusliku Harmoonia aed ja Rõõmsa Pikaealisuse saal.

Voorusliku Harmoonia aias oli 2 ehitist – Teather torn ja Yile hall. Esimene on mõjukas 21meetri kõrgune kolmekordne ehitis. Ja Yile saalis vaatas keisrinna teatri etendusi. Jadeiidid saal on näoga järve poole ning see oli keisri ja keisrinna üks eluruume.

Kunmingi järv ja Pikaealisuse mägi olid looduse nautimise piirkonnad.

Järve ääres-

1749a talvel alustas keiser Qianglong mitmete suveaaedade täiustamist. Sh keisrite Suvepalee. Järve laiendamisel töötasid 10 000 töölist, järv tehti 2 korda suuremaks ja sügavamaks. Järve keskele ehitati 3 kunstlikku saart, mis põhines ühel hiina legendil kolmest haldjasaarest. Kui järv sai valmis ning vesi lasti sisse oli vett piisavalt. Kardeti suviste ja sügiseste üleujutuste pärast, kuid midagi hirmsat ei juhtunud.

Kunagi Lääne Han dünastia aegu ehitanud siin keiser Wudi Kunmingi riigis väikse kunstlikku järve, millel siis lasknud oma mereväel harjutusi teha. Tema jälgedes olevat ka keiser Qianglong lasknud siia tuua lõunast mereväelasi, aga tegelikkuses ei ole teada palju nad siin õppisid, rohkem oli järv mõeldud keisri ja kaaslaste meelelahutuseks.

Ka keisrinna Cixi koos kaaskonnaga veetis palju aega siin paatidega sõites. Cixile meeldis ennast riietada boddhisatva Guanyiniks või siis talutüdrukuks ja noppida lootose lille õisi. Kui ta õhtul tuli, siis pandi põlema hulganisti lootose lille kujulisi laternaid, mis moodustasid järve peal vastavalt aastaajale erinevaid mustreid. Laternatega oli kaunistatud ka Pikk Koridor. Cixile meeldis ka kala püüda. Kui kala õnge ei hakanud, siis eunuhh hüppas vette ja pistis kala õnge otsa.

Enamus vaatekohti aias on ümber Pikaealisuse mäe ja Kunmingi järve. Pikaealisuse mäe jalamil on Hajuvate Pilvede Hall (sees 18saj mööbel), mis on kaetud kuldsete plaatidega ja aeda valvab budistlik Lõhnatorn.

Urni mägi , praegune Pikaealisuse mägi, oli saanud nime selle järgi,et kunagi siit üks mees leidnud kivi urni mäejalamilt. Urn läks Ming dünastia ajal 16s kaotsi, kuid nimi säilis. Urni mägi on 58,9m kõrge ja on osa Yanshani mägedest. Seda ümbritsev ala oli alguses tühi väli. Inimesed töötasid siin mitmeid põlvkondi,et kasvatada riisi järve kaldal ning istutasid vesikastaneid. koht sai tuntuks oma maalilise vaate poolest.

1751aastal, Qianglongi kuldse ajastu keskel, oli juba olemas neli suurt keiserlikku aeda. See aasta oli keisri ema 60s sünnipäev, ning ema auks nimetas mäe Pikaealisuse Mäeks.

Pikaealisuse mäe kuju ei olnud alati nii ühtlane. Mäe läänepoolne külg oli laugjas ja idapool oli järsk tõus. Et muuta mäge sümmeetriliseks kuhjati idapoolsele küljele Kunmingi järvest välja kaevatud pinnas ning tehti see pool ka laugjaks. Mäest lääne poole jääb Aed Aias ehk harmoonia huvide aed. Kokku on seal 8 nn huvi:

- aastaaegade huvi, erinevatest vaatepunktidest
- vee huvi.
- sildade huvi
- kalligraafia huvi
- arhitektuuri huvi
- maali huvi
- koridoride huvi
- imitatsiooni huvi

Mäe esiküljel on tänapäeval Budistliku Hõngu Torn. Mäe „taga“ , põhjapoolsel küljel on budistlik kloosterBudistliku Doktriini Saal. Need ehitised tekkisid siia tänu keiser Qianglongi valitsuse poliitikale, mis soosis lamaismi. Budistliku Doktriini Saal on 20 0000 ruutmeetrit suur ala, mis kujutab endast budistliku maailma vaate kujutist. Ees on Meru mägi ja 3m kõrgused Pühakirja tornid.

Paljud hiina vähemusrahvustest olid tiibeti budismi usku. 17saj lõpu poole hakkas nende hulgas toimuma rahutusi ning Qianglongi ajaks oli olukord üsnagi segane. Qianglong võttis eeskujuks tugevate Tang ja Han dünastiate poliitika, kus maa oli mitmete erinevate etniliste rühmitustega ühendatud. Tema poliitika oli üsnagi edukas. Keiser võttis audientsile etniliste rühmituste juhte sh mongolite juhte ja ka 6nda Dalai Laama. Kuna need juhid kõik uskusid lamaismi, siis tegi Qianglong kõik, et usk oleks põhja Hiina ja Tiibeti ühendavaks lüliks. Seetõttu ehitas ta ka siia tiibeti stiilis templi.

1860 aastal jällegi põletati see kõik maatasa. 1888 kui Cixi taastas Suvepaleed, siis rahapuuduse tõttu jäi mäe tagumine külg taastamata.

Budistlik Hõngu Torn on keskne ehitus Suvepalees. Ta on kõrgeim ehitis siin, olles 41m kõrge. Algselt pidi siia tulema 9 korruseline budistlik pagood.

Pagood on budistlik torn Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis jms Aasias. Mõned on neist ka taoistlikud. Asuvad tavaliselt asuvad nad templite juures. Birmas ja Tais tähendab pagood tavaliselt sama, mis stuupa indias. Pagood on arendus vanast India stuupast – haua laadne ehitis, kus hoiti ja austati pühi reliikviad

Kui ehitis oli valminud 8.korruseliseks, siis muutis aga keiser meelt. Ta käskis 8 korrust maha tõmmata ning ehitada siia lihtsalt torni. See maksis muidugi terve varanduse. Miks ta seda tegi, sellele on mitmeid arvamusi. Ta soovis,et tornist näeks kõiki tema aedu, mis Pekingi lähedal oli, kui torn oli 8 korruseline, siis oli juba teada,et sealt ei paista.

Torni ümbritseb hulganisti hooneid – paviljone, saale, koridore jne. Torni all asub Pilvede Hajumise Saal, kus keisrinna Cixi pidas oma sünnipäevi ja võttis vastu austust avaldama tulnud õukondlasi. Algselt oli siin Suure Tänu ja Pikaealisuse tempel, mille Qianglong ehitas oma emale. Ta tahtis võrrelda templit budistliku lõputu rõõmu maa ja maapealse paradiisiga.

Leshou (Hapiness ja longetivity) hallis elas keisrinna Cixi

Suvepalee kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja 1990a.

Saalid, paviljonid, sillad ja templid, Kunmingi järv ja Pikaealisuse Mägi sulanduvad kokku harmooniliselt, kuigi nad on iga üks ise stiilis. Suvepaleed tuntakse kui „aedade aeda”.

Mõned nimed kindlasti meenutavad ka Keelatud linna.’

Cixi peamised eluruumid, kus ta viibis enamikul aastatel kevadest sügiseni, asusid Õnneliku Pikaealisuse palees, mille kahel õuel olid kenad magnooliad, millest enamik hävis 1900a. Kuuväravast tääses Peaeunuhhi ruumidesse. Eluruumid olid täidetud raske tumeda nikerdatud puidust mööbli ning klaaskroonlühtritega aastast 1903, ainus äratuntavalt mandzulik lisand olid idapoolset kambrit ääristavad isteplatvormid.

Pekingi ooperi päevapikkuseid oopereid esitati tihtilugu Qingi keisritele ning Cixi pidas ooperist õnneks väga lugu. Teater asub Tervise ja Õnne palee kõrval, kus Cixi istus istus kuldlakktroonil ja tema ees oli sirm, mida kaunistasid sajad fööniksie austust avaldavad linnud, samas 2 kuldpuuri üleskeeratavate lindudega – ühe välisriigi kingitus. Teatris on kolm lava: põhitegevus leidis aset keskmisel laval, igglid ja head vaimud üleval, pahad vaimud, dfeemonid madalal.

Jadeiidi virvenduse saal

Siin olid keiser Guanxu magamisruumid.

1898a oli Hiinas tekkinud Reformistide Liikumine ja sellega seoses lõhe valitsuses. Keiser Guanxu võttis nende poole, kuigi Cixi oli igasuguste uuenduste vastu. 4 päeva peale keisri edikti reformistide programm omaks võtta sundis Cixi keisrit lahti laskma reformi eest seisvad ministrid ja nad pagendusse saatma. Samal ajal asetati Peking ja ümbritsev piirkond sõjaväe kontrolli alla. Järgneval 103 päeval käis keiser korduvalt Suvepalees, et näidata üles pojalikku austust Cixi vastu. Tegelikkuses oli tema käigu eesmärk muidugi takistada sõjaväelastel reformi toimumist. Reformistid plaanisid sõjaväe eesotsa panna oma meest, kes aga osutus reeturlikuks ning kandis kõik vastaspoolele ette. 20. septembril läks Guangxu uuesti Suvepaleesse austust avaldama ning talle öeldi, et Cixi oli naasnud Keelatud Linna. Järgmise päeva hommikul andis Cixi välja keiserliku edikti, kus kuulutati,et keiser on haige ja palus temal võtta valitsus enda peale. Ta muutis ära kõik reformistide teod ja vangistas vastupanijad. Keiser Guangxu pandi vangi alguses Nanhai järvel asuvale Yingtai saarele. Kui Cixi viibis Suvepalees, siis toodi ka Guanxu siia – Jadeiidi virvenduse saali. Selle ümber ehitati kivimüür ja neist ruumidest sai vangla, kus eunuhhid valvasid väravaid. Guanxu kaotas ka oma naise Zheni, kes toetas ka reformiste. Tal ei lubatud isegi kohtuda keisrinnaga. Jadeiidi virvenduse saal on taastatud oma algsesse seisu. Salajased müürid, mis asusid ida ja lääne pool hoovi on säilitatud algsel kujul.

Pikaealisuse ja Õnne saal

Siin elas Cixi oma võimu hilisemal ajal. Siin võeti vastu palju olulisi otsuseid ning iga päev toodi siia aruandeid ja memosid Keelatud Linnast ja ka mujalt Hiinast. Qianglongi ajal oli siin kahekorruseline ehitis, praeguse kuju sai ta Cixi taastustööde käigus. Kokku on ümber siseõue 49 tuba, kõik on koridoridega ühendatud. Peamises hoones on 15 tuba – 7 keskel, 5 ees ja 3 taga.

Keskmises peamises saalis on troon, selle ees laud ning mõlemal pool trooni hoiti Cixi jaoks taldrikuid värskete puuviljadega, mis ei olnud söömise jaoks, vaid lõhna jaoks. Trooni ümber on ka 4 lõhnaküünla põletamise alust. Kahel pool trooni on veel ka Cixi jaoks söögi ruumid. Cixi istus alati laua taga lääne pool, näoga itta. See on sellepärast,et peale mehe surma oli veel üks keisrinna dowager – Ci’an abiks võimul. Kes istus siis idas. Keiser Tongzhi istus keskel näoga lõuna suunas.

Ida suunas on Cixi riietusruumid, kus oli mitu suurt garderoobi. Qing dünastia ajal pöörati väga palju tähelepanu riietuse sobilikusega aastaajaga. Peale praktilisuse – sooja või õhukese riide, olid nad ka tikitud vastavate mustritega. Cixi oli oma riietuse suhtes väga täpne, iga kord lasi ta teenijatel välja võtta mitukümmend kleiti, enne kui otsustas, millist kanda. Siin olevat kokku olnud tuhat riidekasti. Samas hoones oli ka väike puhkeruum, punase sandlipuust laua ja akvaariumiga. Läänepoolses hoones oli Cixi magamistuba.

Kokku on siin mitmeid tube, ülejäänud toad olid naisametnikele ja teenijatele.

Saali ees on hirvepaar, kurepaar ja suured vaasid, need 6 eset kokku moodustavad 6 suuna harmoonia.

Siin oli kunagi ka mitmeid magnoolia puid, alles 2.

Siin asub mitmetonnine „Perekonna-rikkumise kivi“. See kivi on pärit Fangshani mägedest Pekingist edelas. Selle kivi nö leidis 400a tagasi Ming dünastia minister Mi Wanzhong. Ta oli väga haritud luules, kunstis, kalligraafias ja muusikas ning tal oli eriline huvi mägede ja eriliste kivide vastu. Ta isegi andis endale lisanime Kivide Sõber ning ei hoidnud raha kokku eriliste kivide kollektsioneerimisel. Ühel päeval Fangshani mägedes jalutades märkas ta suurt majesteetlikku kivi ning otsustas koheselt viia see kivi oma aeda. Ta palkas 100 töölist ja suure vankri, mida tirisid 40 hobust. Läks 7 päeva, et kivi mäe seest kätte saada. Ta otsustas kivi liigutamiseks kasutada kaevude kaevamise ja tee jäätamise meetodit. Aga tal sai raha otsa kui töö oli poole peal. Kivi jäigi poolele teele. Mõned inimesed räägivad, et eunuhhid süüdistasid teda ka raiskamises ning seetõttu jäi ta ilma ka oma tööst õukonnas. Kuid isegi siis ei andnud ta alla. Ta ehitas kivile spetsiaalse katusealuse ja palkas inimesi kivi valvama päeval ja ööl, lootuses,et kunagi asjad lähevad paremaks. Kuid ta suri enne.

Peale tema surma tulid mõned kirjamehed kivi vaatama ning tema kurva saatuse üle mõtislkema. Üks neist kirjutas kivi nimel kirja Mile, rääkides, kui õnnetu ta on ja kuidas temasse suhtutakse külmalt. 100 a hiljem läks siit mööda keiser Qianglong ja hakkas kivi vastu huvi tundma. Kivi oli ebatavalise kujuga ning meeldis talle väga. Ta otsustas kivi viia oma värskelt valminud aeda. Kivi kohale toomiseks otsustas Qianglong maha lõhkuda ühe seina. Keisri ema aga vaidles talle vastu, kuna kivi oli ühele inimesele juba nii kurva saatuse toonud, et kivi toob endaga kaasa õnnetuse. Kivi kuju ja värvi ja ema ebausku arvesse võttes, nimetas Qianglon kivi „Rohelise Angelica Kiviks“ ning lasi kunstlinkel sinna graveerida vastavad 3 hieroglüüfi. Kursiivis kirjaga on siia nikerdatud ka poeem. Qianglongi meeleheaks kirjutasid siia poeeme ka kõrged ametnikud. Kivi on 8m pikk ja 4 lai, kaalub üle 20 tonni.

Qianglongi poeem:

Roheline Angelica kivi hõlmab kogu maailma
Kui tekitab koskesid ja kuu heidab oma kiirgust tema peale.

Pikk koridor Hiina aedades on koridor väga oluline ehitis. Neid on igas versioonis. Suvepalee koridor on pikim teadaolev. Pikk koridor kannab ka nime Tuhande Sammu koridor, see on 728m pikk ni ng jookseb mööda järve põhja kallast, see jõuab välja Pilvede Hajutamise saali, kus Cixi pidas oma sünnipäevi. Ta on jagatud 273ks osaks.

Laetaladel on 14 tuhat suuremat ja väiksemat pilti, sh on 1000 maalitud baofu stiilis – ehk siis poolkuu kujuliselt. Teemasid on laias valikus – lilledest, inimeste ja maastikuni. Mitmed tegelased baseeruvad Hiina klassikalisele kirjandusele, üle 500 pildi kujutavad kurgi, mis on pikaealisuse sümboliks. Kõik need kured on erinevas poosis. Öeldakse, et kui hoolikalt otsida, siis võib leida 2 või 3 , mis on sarnased. Väga vähesed pildid neist üldse korduvad. Qianglongile meeldis rännata ning ta rändas korduvalt Lõuna Hiinasse, temaga olid alati kaasas õukonna kunstnikud. Kui ta nägi kuskil kaunist maastikku, siis lasi ta selle kohe maalida ning pärast Pekingisse naastes tehti sellest kohe koopia Pika Koridori jaoks. 1860.a. hävis hävitustöös ka suures osas Pikk Koridor. Cixi aga käskis samad pildid uuesti sinna maalida ning saatis ka kunstnikke Lõuna Hiinasse ideid ammutama.

Aastate jooksul ei ole Pikk Koridor kunagi kokku kukkunud – ta on ehitatud väga tugevale põhjale – vundamendi all on paks kiht kokkupressitud pinnast. Paviljonid , mis on ehitatud koridori keskele täidavad samuti toestuse rolli. Kolmandaks kaitseb Pikaealisuse Mägi teda põhja tuulte eest.

1967a tuli vasakäärmuslastel idee kaunistada Pikk Koridor hoopis kaasaegsete piltidega. Peaminister Zhou Enlai oli selle vastu ja õnneks maalritel tuli hea idee katta maalid lubjaga. Kui vasakäärmuslikud ideed möödusid, siis eemaldati lubjavärv ning pildid tulid välja.

Pikk Koridor on mõeldud kaunite vaadete nautimiseks

Marmor paat

Suur marmorpaat on ainus ehitis lääne stiilis, ehitatud ajal, mil Cixi taasehitas Suvepaleed. Oma ülespidi ninaga näeb ta välja nagu tohutu suur draakonipaat. Sel paadil on mitmeid seosed. Vihjatakse talle kui keisrivõimu sümbolile: „lained võivad paati kanda, aga võivad ka uputada“ – sama keisrivõimuga, rahvas v õib kanda, aga võib ka despootse valitseja hukutada.

Selle kujuline ehitis oli väga populaarlne keiserlikes ja ka eraaedades. Ta on välja arenenud veeäärsetest ehitustest ja selliseid nn laevu ehitati puust, bambusest ja kivist. Tavaliselt olid sellised ehitised väikeste järvede ääres, kuhu paadiga sõitma ei mahtunud. Mõned sellised ehitised on osaliselt vees, mõned täitsa kaldal ja mõned ainult vees, ühenduses maaga sildade või paatidega. Marmor paat ehitati esmakordselt aastal 1755 Qianglongi poolt, kes tõigi viite keisrivõimu sümbolile.

1860 põletasid aga prantsuse-inglise ühendväed ta maha, alles jäi ainult väike kivist kere osa. Legendi järgi olevat paat ehitatud suure sõjalaeva kujuga , suurte kahuritega. Keisrinna Cixi olevat ükspäev märganud aga kahureid suunatuna Pikaealisuse mäe poole ja muutunud kurjaks ning käskinud kahurid maha võtta. Kuid see on ainult legend. Keiser Qianglongil tõenäoliselt ei olnud kahureid pandud, vaid kivist laev oli rahumeelselt ankrus, et sümboliseerida keisrivõimu stabiillsust.