Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Svastika

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Svastik0.jpg
Svastika ajaloos.gif
svastika ehk haakrist on väga vana kujund, mis on kasutusel õnnemärgina. Sõna svastika tuleb sanskriti keelest ( Devanagari ),.

svastika (skr ‘ hüveolu ’; tb gyung drung; hn wan; jp man, manji), õnnetoov märk, mis on laialdaselt kasutusel nii budism-is, džainism-is kui ka hinduism-is.

Indias on svastika teada juba * induse kultuur-i ajast (III–II at e.m.a).

Svastika on võrdkülgne rist, mille kõik otsad on murtud ( haakrist ); levinud on nii päri- kui ka vastupäeva s-d.

Hinduism-is sümboliseerib svastika päikest, * õnne ja * Brahma-t.

Budism-is on svastika eelkõige *seadmuseratta (skr dharmacakra ), džainism-is seitsmenda * tirthankara sümbol.

Hiinas ja Kaug-Idas sümboliseerib svastika paljusust, jagades sama hääldust ja tähendust vanahiina keeles suurimat arvu (10 000) tähistava kirjamärgiga.


Sanskritikeelne nimetus koosneb aga sõnadest su — ´hea´ ja asti — ´olema´.

Nii Aasias kui ka Euroopas on svastika alati olnud maagiline sümbol.

Kõige vanem jälg svastikast on pärit neoliitikumist.

Svastikat on leitud Trooja varemetest.

Indias ilmub see märk IV saj. e..m.a., Hiinas V saj.m.a.j.. saja aasta pärast, VI saj. jõuab svastika koos budism-iga, kes tegi ta oma sümboliks, Jaapanisse.

Svastika on kasutust leidnud juba enne meie ajaarvamise algust nii Lõuna-Euroopas (Kreekas), Indias, Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis.

Kõige varasemaid svastika näiteid on leitud Sumerist ja praeguse Pakistani aladelt ja neid on peetud 5000 aastat vanadeks.

Üldlevinuks muutus svastika aga 1000 aastat eKr.

Svastikat ei ole teadaolevalt kasutatud Egiptuse, Assüüria ega Babüloonia kultuurides.

Samuti ei teata, kas Ameerikas svastikat.

Eestis on haakristi kasutatud peamiselt setude juures.Eriti ornamendina vöökirjades.

Algselt võis svastika olla päikese sümbol.Hiinas, Jaapanis ja Indias seostatakse svastikat budism-iga, kus see on majandusliku heaolu ja taassünni sümbol.

Skandinaavias seostati svastikat äikesejumal Thoriga.

Ka mujal tähendas svastika põhiliselt jõudu, energiat, õnne ja head tervist.


Svastika muutus läänemaailmas negatiivsuse sümboliks, kui Hitler selle haakristi nimetuse all kasutusele võttis.

1908.a. kirjeldab Guido List oma populaarsetes raamatutes muinasgermaani eeposest ´Vanem Edda´ svastikat kui vere puhtuse ja maagiliste teadmiste sümbolit.

Euroopas pärinevad svastika varaseimad leiud Antiik-Kreekast ja hetiitide juurest umbes 1000. aastast e.m.a.

Kreekast on leitud palju erinevaid svastika variatsioone, nagu näiteks, mida kasutati vaaside, keraamiliste nõude, müntide ja ehitiste kaunistamisel.

Ka Ameerikas on svastikat kasutatud, pole teada, kuid maiade, inkade ja asteekide juurest pole seda leitud.Hiinas, Jaapanis ja Indias seostub svastika sageli budismiga, kus see on taassünni ja majandusliku heaolu sümboliks.

Koos teiste sümbolitega võib teda sageli leida Buddha kujult. Varases Hiina sümboolikas tähendas - wan - kõrgeimat astet.

Jaapanis väljendati svastikaga maagilist numbrit 10 000.

Märgi peegelpilt on sanskriti keeles sauvastika ja see seostub pimeduse, ebaõnne ja kannatustega.

Maailmas on kasutatud erinevates kontekstides mõlemat vormi, mistõttu ei või kindlalt öelda, kumb neist kahest on positiivsem variant.

Näiteks keskaegses Jaapanis kasutati märki - manji - kurjade jõudude vastu.

Aegade jooksul on svastikat nimetatud erinevalt: Saksamaal haakristiks, Roomas “cruxgammata”, Kreekas “tetraskelion” või “gammadion”, Inglismaal “fulfot”.

Kristlikus sümboolikas nimetatakse svastikat samuti “Crux Gammata”.

Nimetus tuleneb Kreeka tähest gamma, “gammadion” on 4 gamma märki kokkupandult.

Svastika tähenduste skaala keskendub jõu ja energia ümber.

Algselt võis ta olla päikese sümbol.

Skandinaavias teati svastikat Thori haamrina.

kasutatakse kaartidel elektrijaamade märkimiseks.

Koos ringi, igaviku sümboliga, hakati svastikat kasutama alles 1920-ndail aastail, kui Hitler selle kasutusele võttis. .

Vastupäeva-svastika ei sümboliseeri ainult kurja - see on reaktsioon toimuvale protsessile örldakse Aasias.

Samuti sisaldab iga päripäeva svastika endas tumedat, yingilikku, introvertset poolt (keskmesse suunduvad jooned) samapalju kui yangilikku, heledat ekspressiivset poolt (pööratud harud).

Ükski päripäeva svastika ei eksisteeri üksinda vaid alati paaris vastupäeva märgiga.

Juhul, kui esineb vaid üks, on teine varjatud kujul alati olemas. Igas eluprotsessis/loomises sisalduvad need 16 jõudu ja vastupididsed pöörised.

Rahvakunstis on levinud svastikate mustri paigutamine paarisloomade kohale või looja-ema mõlemale küljele.