Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Sven Hedin (1865 – 1952)

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Sven hedin.jpg

Põhjamaalastest uuris Tiibetit rootslane Sven (von) Hedin (1865– 1952).

Vaimustudes Nordenskiöldi reisidest, koostas ta juba 14 aastaselt maailma atlase. Pärast gümnaasiumi lõpetamist oli õpetajaks Bakuus ja tegi sel ajal oma esimese Pärsia reisi (1885). Tagasi Rootsis alustas ta õpinguid sõbrunedes Nanseniga.


Jätkas õpinguid Berliinis Ferdinand von Richthofeni juures 1890. a. alates viibis Hedin Kesk-Aasias uurides esialgu Pärsiat ja Kasahstani.

Esimese pikema ekspeditsiooni Sise-Aasiasse tegi ta 1895–97. Eesmärk oli avastada Takla-Makani ja Gobi kõrbes mahajäetud linnasid. Ekspeditsioon algas Tarimi nõo lääneosast Kašgarist. 1894. a. kaardistas ta Pamiiri, eriti aga Mustag-Ata mäemassiivi liustikke.

1895. a. reisis läbi Takla-Makani kõrbe lääneosa, kus oleks veepuudusest äärepealt surnud. Siis jätkas Ida- ja Lõuna-Pamiiri geoloogilist uurimist. 1895. a. lõpul läbis ta teist korda Takla-Makani kõrbe (lõunast põhja) ja avastas Lou- lani linna jäänused, mis oli kunagise “Siiditee ” üks tähtsamaid linnasid.

Lisaks uuris Hedin Lop-nori järve, kuhu suubub Tarimi jõgi. Ta oletas, et järv liigub kõrbes, sõltudes Tarimi veehulgast.

Tal oli selles osas õigus ja seda pidas ta ka Lou-lani allakäigu põhjuseks. 1897. reisis Hedin mööda Tiibeti mägismaa põhjaosa kuni Kuk-nori järveni ja mööda Gobi kõrbe lõunaosa.

Koju sõitis läbi Venemaa. Saavutas kohe Euroopas tuntuse. 1899–1902. a. teise ekspeditsiooni käigus uuris Hedin Takla- Makani kõrbe idaosa ja reisis Põhja- ja Kirde-Tiibetis. Tagasi Euroopasse suundus Hedin üle Karakorumi.

Oma ekspeditsioonitulemuste eest andis Rootsi kuningas talle 1902. a. aadlitiitli. Kolmas ekspeditsioon (1905–08) kulges Hedinil läbi Pärsia Indiasse, kus ta soovis uurida Brahmaputra, Induse ja Sutlej’i jõe lähtealasid.

Uurides Tiibeti lõunanõlvu avastas Hedin, et Himaalajaga paralleelselt kulgeb veel üks mäestik Transhimaalaja mäestik, milles enne ei oldud veendutud.

Lisaks koostas ta enne britte detailse Tiibeti kaardi (1905–08). Need tulemused avaldas ta 9-köitelises raamatus “Southern Tibet” (1916–22)

1923. a. sooritas Hedin ümbermaailmareisi ning 1927–35 juhtis suurt ekspeditsiooni Gobi kõrbesse ja Ida-Turkestani eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. "Reports from the scientific expedition to the north-western provinces of China under leadership of Dr. Sven Hedin. The sino-swedish expedition"