Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Swayambhunath

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Swayambhunath-55.jpg
Swayambhunath stupa-trepid.jpg
Swayambhunath-temple-500.jpg
Swayambhunath2.jpg
Swayambhunath eemalt.jpg
Swayambhunath Monkeys.jpg
Sacred-hill-500.jpg
Stairway to Swayambhunath temple.jpg
Swayambhunath-temple-02-500.jpg
Swayambhunath Prayer Wheels.jpg
Buddhist gompa Swayambhunath.jpg
Swayambhunath Sadhu.jpg
Swayambhunath Steps.jpg
Wheelsoffaith.jpg
Img 1859.jpg
Swayambhunath mini stupas.jpg
Swayambhunath ( devnagari: स्वयम्भूनाथ स्तुप; mõnikord kasutatatakse ka Swoyambhunath) iidne religioosne stuupataoline kompleks Katmandu orus, Nepalis.


Laialt tuntud ka nime all Ahvi tempel,kuna Swayambhunathi mäe loodeosa metsas elab suur pühade ahvide kari .

Ja ahve jagub Swayambhunath-il kõikjale, kes tihti käivad ka külastajate - nii usuliste kui ateistide kottide ja närvide kallal .

Tiibetlased kutsuvad Swayambhunathi "Ülevad Puud" (wylie: Phags.pa Shing.kun),kuna mägi millel püha kompleks asub on puuliikide rohkuse ja rikkusega silmatorkav.

Kohalike newaaride jaoks on ta Shing.kun - Singgu, tähendab "isetekkinud".

Newaaride jaoks ,kes elavad Katmandu orus on Swayambhunath pidev religioosse rituaalpraktika toimiv koht juba aastasadu ja tuhandeid.

Swayambhunath on Aasias tuntud ka püha palverännaku kohana.


Asub Katmandu orus veel teine maailmakuulus palverändurite austamisobjekt Boudhanath stuupa.

Saabudes Katmandu orgu tabab usuline,palverändur või lihtsalt turist kaks kärbest ühe hoobiga ,milleks on kaks suurt kuulsat stuupat enda ajas kaugele ulatuva rikkaliku minevikuga.

Tiibetlased eelistavad esmalt külastada Boudhanath stuupat ja number kaks pühamu palverännakul Katmandu orus nende jaoks on Ahvi tempel.

Swayambhunath ehk mägi millel kogu pühadus asub on kaetud erinevate kultusobjektidega, nagu templid, altarid, isegi klooster on olemas.

Ja tihti vöib näha noori lapseohtu munkasid pühade ahvidega võitlemas,sest ahvid-pühakud tajuvad enda priviligeeritud seisust ja kasutavad seda ka 300% ulatuses.

Rebides inimestelt kotte,esemeid,fotokaid ,videokaameraid ja muud ahvidele jõukohast kraami, kannavad nad selle ahvikiirusel pühalikult püha metsa hämarusse.

Nii et külastades Swayambhunathi võiks sellise nähtusega nagu püha-kust ahvide pühad trikid arvestada.

Seega Swayambhunathil jagub nii ahve , ahvitempe , templeid ja pühadust mäekörguselt, mida kõigetipuks kroonib kuplitaolise alusega stuupa.

Õigem oleks vast öelda,et kogu Swayambhunathi mägi on üks suur stuupa usuliste jaoks ja mäetippu kroonib veel alusel asetsev suur ilmatuma pirakas metalllist vadzra ja stuupal Brahma taevad,mis tekitavadki tervest mäest stuupa.


Seda muidugi harda usulise silmis ja kujutluses.

Mäe otsas majade vahel on ka pisikene muuseum,mida tavainimesel raske avastada ja raamatukogu,mille lahtioleku ajad on kõigile teadmata ja tundmata.

Viimasel aastakümnel on tekkinud ka sinna restoranid, peatuspaigad - ühesõnaga materialiseerus tühjusest inimkujutluse abiga majandusmehhanism mis peab turistide,usuliste,pälverändurite rahakottidest välja rebima nende parema ja suurema osa.

Sest ega meist keegi ei hoia ju kokku pühaduse pealt.

Eks põhjus peitu meis, lootus dollarite ja ruupiate eest osta endale pühadust millest sisemiselt nii kaugel oleme ,olles valmis viimased veeringud ohverdama kohalikele liigkasuvõtjatele ja kaupmeestele,nägemata nende motiive st majandusliku maist motivatsiooni ,mis ei oma midagi ühist pühadusega.


See nõrkus on omane vast kõigile uskudele ja uskujatele.

Mäe otsas asuvale Brahma taevaste alla stuupale on maalitud silmad ,samuti kulmud jne.

Need kujutavad Buddha kaastunnet mis uurivad sansaaras kannatajaid ja piinlejaid .

Swayambhunath on kummardamise ja austamise objektiks nii budistidele kui hinduistidele.

Ja selleks et selle mäeotsas asuva pühaduseni jöuda tuleb end mäkke vedada mööda treppi,millel astmeid 365.


Iga samm trepil võrdub 1 päevaga aastas ja inimene ,kes astub trepist üles mäetippu saab aastajagu väärtegusid ja muu pahakraami ,mis keha,kõne ja mõtte väel tehtud maha kustutda, seega muutub pühamaks.

Mäest alla minek ei lähe pühaduse puhul nagu arvesse.

Kui palverändur tahab enda bilansist maha kanda mitme aasta jao negativismi on ta sunnitud üles alla kappama päris hulk kordi.

Trepil võib vahel näha kummalisi seltskondi ,kus sammaldunud vanakest veavad noored sugulased (arvatavasti) karjaga mäkke ja higist tilkuvate kodanike nägusid vaadates võib eeldada et nad ei ole turistid ja vaate nautijad pühal mäel vaid pühal tööl , käsil on midagi , eluliselt tähtsat.

Kui usulised tekstid oleksid humanismi genereerimise vabrikud (seda pakub Mäll),siis Swayambhunath on karma puhastus-töökoda (nõuka ajal olid ka väiketöökojad ehk käsitööliste artellid ), või midagi analoogset.

Läänes välise mulje avaldamiseks nühitakse puhtaks võidunud jope ja soustine särk , budistidel ja hinduistidel prioriteediks siiani sisemise vaimne suurpuhastus aeg-ajalt lausa perekonniti.


Selle nimel rassivad Swayambhunathi treppidel suured usuliste massid tervete suguharude kaupa ,kus füüsiliselt kannatavaks pooleks on suguharu noorem seltskond, kui füüsiliselt tugevam ja pattegi neil vähem võrreldes vanakestega , keda ähkides mööda treppe üles alla venitatakse.

Kui raha on saab ka kandja või kandjad kohapeal rentida, kõik oleneb patukahetseja maisest massist.

Kaudselt võiks tõmmata (puhastumusirituaalile) sobimatuid paralleele klistiiri ja Swayambhunathile ronimisega.

Üks saast köik,mis endast välja roogitakse.

See oleks siis kuulsa Swayambhunathi stuupa põhiline ja pühalik funktsioon usuliste tarbeks - nö. karmiline "kiir-puhastus"

Asukoht : Nepal, Katmandu org ja maailmajagu on Aasia.

Kõik nee templid ja pühad ehitused mäel ja mäe otsas on täis kohaliku Newaari kunsti,mille tõttu newaari kunstimeistrid olid hinnatud nii maalijate,skulptorite ja disaineritena ,Tiibetis ,Hiinas ja kaugemal.

Tiibetlased tellisid juba tuhat aastat tagasi newaaride käest ilusas kalligraafias maalitud pühi tekste ,millel,värvipildid kaunistuseks peale maaliti,pühipilte thankasid ,lausa templite täismaalimise ja kujunduseni välja.

Ja kõike seda kohalike meistrite taset ja toodangut ajalises läbilõikes võib näha tänapäevases Swayambhunathi religioosses kompleksis.

Seda kutsutakse newaari stiiliks.


Usulises tekstis nimega Swayambhu Purana on kirja pandud järgmine lugu:


Istus bodhisattva Mandžušrī Hiinas püha mäe Wu Tai Shan-i otsas mediteerides, kui korraga meele süvaseisundis kargas bodhisattvale silmi pimestav helesinine valguspauk nagu keevitus.

Nimelt viimane Buddha olevat Katmandu järvele istutanud imelise helesinise lootoslille.

Too lootoslilleke olevatki kiiranud seda ebamaist ja imetabast helesinist valgust, sellest lähtub ka ka nimi Swayambhu isekiirgav, iseloodu.

Tänu müstilisele silmi-keevitavale lillekesel järves algas erisuguste pühadusejanuste voorimine Katmandu kanti ammustel aegadel.


Buddha trikikunsti ohvriks sattus ka Mandžušrī kui ta Hiina püha mäe otsas mediteeris.

Trikk ,mis Buddha tegi seisneski selles et seda müstilist valgust ja kiirgavat lillekest nägi vaid meditatsiooni seisundis olev kodanik.

Tavasilmaga uuriv kodanik ei märganud tol ajal Katmandu järvel lootoseid põrnitsedes midagi ersikummalist või kahtlast.

Mandžušrī nähes seda lillekesest kiirguvat keevitavat valgust kargas enda isikliku sinise lumelõvi selga (lumelõvi on Mandžušrī isiklik transpordivahend) et kihutada kohapeale imelisele lillekesele austust avaldama.

Eks selle sõidu eesmärgiks oli ka väike uudishimu ,sest ega igapäev sellist lillekest ei kohta ikka.

Kõik see asjaolude kokkulangevus viis bodhisattva Mandžušrī Nepali Katmandu orgu.

Kunagi ammu iidsetel aegadel oli Katmandu org pilgeni täidetud veega.

Tegu oli tol ajastul suure ja laraka järvega milles kasvasid lootosed.

Ja ahvid olevat seda püha paika kunagi asustanud hoopis teises olekuvormis.

Nimelt:

Omal ajal kui bodhisattva Mandžušrī usinalt Katmandu kandis ringi askeldas siis,,,


Kogu mäejurakas millel kõik see nüüdne pühadus rajatud,koos pühade ahvidega, olevat kerkinud järvepõhjast vetevoogudest tänu auväärse Mandžušrī tarkusele ja imevõimele .

Ahvid sattusid seepärast pildile, et tol perioodil kui Mandžušrī selle Swayambhunathi kunstükiga valmis sai oli probleem tema juustes.

Mandžušrīl oli kohustus keskendumise ja kujustamise perioodil enda juuksed lühikesed hoida,mis tähendas regulaarselt pügada enda soengut.

Tundub küllalt loogiline ja põhjendatud nõue ,istudes räpases koopas ilma pesemisvõimalusteta pidevalt mediteerides on peast mahaaetud karv kindlasti kasuks isiklikule hügieenile.

See detail sai saatuslikukska targale tarkuse bodhisattvale nimega Mandžušrī, kes juukseid ei ajanud maha ja imekspandaval kombel läks imekiirelt täisid täis.

Tähendab Mandžušrī juuksed kihasid täidest oleks täpsem öelda.

Kui ta nö. eksamitööna enda tarkuse taseme tunnustuseks ja pühaduse levikuks upitas järvepõhjast üles Swayambhunathi mäe , küüditas Mandžušrī tekkinud mäele ka teda mötluses kiusanud täid ,kes uues kohas said uue välise vormi, mis tähendab et täi-karjast sai nüüdseks räuskav ahvikari Swayambhunathi mäel.

Kuna see ahvikari Swayambhunathi mäel kujutab endast püha bodhisattva endisi täisid ,loetakse neid samuti pühaks.

Kes saab heategusid tehes pühaks kes läbi teiste kiusamise ja piinutamise .

Sattus bodhisattva Mandžušrī Katmandu kanti tol ajal põhjusega ikka .

Mandžušrīl oli nägemus ehk visioon pühast lootosest,mis oli motiiviks miks Mandžušrī kihutas Katmandu orgu, kus tegeles nö.budistliku eneseharimisega, mille tulemusena tekkis Swayambhunathi mägi.

Kuna mägi oli ümbritsetud veteväljast ja kuiva jalaga ligipääsu pühale objektile polnud rabas bodhisattva enda mõõga ja raius Chovar-i kandis Katmandu oru lõhki ehk kaheks jupiks.

Auväärne olevat ikka nii virutanud et osa mägesid lihtsalt haihtusid ühe pauguga.

Bodhisattva virutas sellise kohutava jõuga et järve moodustunud vesi kadus kohinal maasügavusse ja tee bodhisattva ja usuliste jaoks äsja tekkinud püha mäe otsa oli avatud.


Lootoslill mis sundis bodhisattvat kauget teekonda ette võtma ,see muutus Mandžušrī kujustamise ja imevõime abil mäeks.

Lootoslille-nupukesest mäe otsas sai stuupa ja püha kompleksile oli sellega Mandžušrī poolt isiklikult start antud.

Njingmaalastel on kirja pandud kurb seik Swayambhunathi tuleviku kohta .

Püha iludus Katmandu oru näol kaob taas vetevälja alla ja Swayambhunathi mägi jäävat keset vetevälja üksi kurvalt põrnitsema kadunud ilu ja pühadust.

See hävitav kaos pidavat saabuma seoses suure maavärinaga Himaalajas.

_________________________________________

teine legend ,mis levib internetis:

Nepalikeelse "Svajam-bhū Purāna" järgi tuli Mandžušrī Viietipuliselt Mäelt Hiinamaalt, lõi oma Tarkuse mõõgaga ära Nepalis asuvate mägede (Chovar) lõunakülje mille tulemusena kadus vesi mis täitis mägedevahelist ala, andes Nepalile laia ja viljarikka Katmandu oru.

( Swayambhu Purana (devnagari: स्वयम्भू पूराण) Swayambhu Purana on budistlik tekst kus kirja pandud millised buddhad ja bodhisatvad saabusid Katmandu orgu , millal, ja mida nad seal tegid.


Sealne teksti-versioon räägib , et Mandžušrī nähes järve keskel imeilusat helesinist lootoslille lasi järve kuivaks ja lille asukohale tekkis mägi millele hiljem inimesed rajasid suure stuupa Swayambhunath

_________________________________________

Ajalugu.

Swayambhunath on üks vanimaid pühapaiku Nepalis.

Vastavalt Gopālarājavaṃśāvalī-s ( Nepali Gopala dünastia kuningate, valitsejate ajalooraamat ehk kronoloogia) kirjapandule pani aluse Swayambhunath stuupa ehitusele kuningas Mānadeva vanavanaisa (464-505 CE), keda ajaloos tuntakse Vṛsadeva nime all , umbes 5. sajandi algul.

See fakt annab tunnistust nähtuse kohta ,mis populaarne usundite puhul, mille nimeks- palverännak , palverändamine või siis lausa palves-rändamine.

Juba viiendal sajandil oli Swayambhunath populaarne pälverännaku koht mitte ainult Nepali elanikele vaid populaarsus ulatus ka Hiinasse,Indiasse, Tiibetisse jne.

Seda seisukohta kinnitab ka raidkivi ,mis leiti Swayambhunath stuupa otsast, kus siis kirja pandud, et kuningas Mānadeva käskis ehitustöödega valmis saada 640. aastaks.

Põhjus, miks kuningas Vṛsadeva asus suurejoonelist stuupat püstitama ,koos sinna juurde kuuluvate templitega oli ju pidevalt kasvav palverändurite mass,kes vedas endaga kaasa ka peale usulise harduse ning pühaduse ka raha.


Kindlasti ei puudunud kuningal ka usuline motiiv, sest mine sa tea , ja eks ikka,,,

Kõik see kokku tõi veel enam usulisi ja ka religioosseid kliente kohalikele meistrimeestele, kust tuli aina rikkust, nii maist kui pühadusega segatud Nepali kuningriigile lisaks.

Kõik ikka pühaduse heaks ja pühaduse nimel.

Mõningate teadurite seisukoht on , et munk Šāntarakšita oli 8. sajandil see, kes rajas siia stuupa.

Hilisemad budistlikud kirjutised omistavad selle teene valitsejast munk tantristile Shantikaracharya-le ,kes olevat ehitanud stuupa ,mis juba tol ajal nägi välja nii kuju,kui suuruse poolest nagu tänapäevane Swayambhu versioon.

Shantikaracharya mitte ei ehitanud ainult Swayambhu stuupa vaid lisaks rajas ka viis pühamut Swayambhu kaitseks.

Neid tuntakse rahvahulgas nimede all:Agnipura, Nagapura, Vayupur, Vasupura ja Shantipura ehitas Shantikaracharya endale elupaigaks.

Swayambhunathi mäge ja stuupat on külastanud lõpmatud hulgad usulisi nii budiste,kui hinduiste ja nende hulgas on olnud ka erisuguseid valitsejaid ja kuningaid.


Kuningas Pratap Malla lasi 17. sajandil ehitada idapoolsele mäeküljele ,kust nüüd kõik üles marsivad, kuulsa nn. "patukahetsus" trepi ,et oleks kergem üles Swayambhunathi stuupa juurde ronida.


Enne seda oli vaid mäeküljel looklev jalgrada,kust kaudu uudistajad said mäeotsa ukerdada.

Nüüdseks on olemas ka autotee ,tänu millele saab usuline või turist mugavalt taksoga otse templite kõrvale kihutada.

Swayambhunathi stuupat ümbritsev maaala on täis chaityaid, templeid,altareid, jumaluste maalinguid ja teisi usulisi objekte.



On igasugu uhkeid kapikesi ja altareid, väikseid pühapaiku kus peidus tantristlikud kujud,suur hulk palveveskeid Tiibetist pärit usuliste jaoks, nö tiibeti budismi järgijate tarvis .

Iga ruutmeeter on maksimaalset ära kasutatud pühaduse eesmärgil.

Läbisegi nii budistlikud ,kui hinduistlikud jumalused ja kultuse objektid.

Kõik kokku üks suur budismi, hinduismi segapuder,kuid näib et usulised teavad täpselt ,mis,kus asub ja milleks.


Siiani ei ole veel konflikte olnud, et keegi kasutaks midagi valesti.

Pigem hädade ja õnnetuste puhul tundub valitsevat kopereerumis-ilming religioossel pinnal.


Tihti pöördusid budistid hindu panteoni jumaluste poole abi vajadustega kuna budistlikus panteonis vastavat jumalust ei leidunud ,kes oleks võinud vajaminevat teenust osutada.

Üheks selliseks on Harati ,kes aitab epideemiate ja rõugete vastu.

Ühesõnaga Swayambhunathi stuupa juures käib aktiivne globaliseerumis-ilmingutega multireligioosne internatsionaalne usutegevus igapäev ja juba mitutuhat aastat jutti.

Huvitav kas EuroLiit peab nii kaua vastu, kui Swayambhunath on funktsioneerinud vaimsuse generaatorina ?

Globaliseerimipoliitikute ideoloogia baseerub mitte vaimsusele vaid kapitalile ehk käibevahendile nimega raha, kuid selline lähenemine elule on väga nõrk valik.

Sest raha allub müstilisele nähtusele nimega - inflatsioon ,kuid Swayambhunathil sellist mõistet ei tunta veel.


Siit järeldus - Swayambhunathil on enam perspektiivi ajas kui ,,,,


Shantipur-i tempel


Swayambhunathi mäel on ka teine äärmiselt põnev ja müstiline paik olemas , kuhu külalised,kes mäe otsas käivad kunagi ei sattu ega pole kuulnud sellest kohast iial midagi.

See on tantristide seas müstlise kuulsusega Shantipur-i tempel, mida kutsutakse "Rahu paik"

Shantipur-i väikese templi sisemus peidab endas saladust,mis tavasilmade eest alati peidus ja varjatud.

Loomulikult on templiuks püsivalt lukus varjamaks uudishimulike silmade eest seda mida hoolikalt tahetakse peita.

Öeldakse et Shantipur-i templi sisemuses sygaval maaaluses kambris elab siiani 8 sajandist pärit tsöödimeister kuulus tantrist Shantikar Acharya.

Shantikar Acharya olevat isiklikult puutunud kokku Guru Padmasambhavaga ,kellest innustust saanuna tegelevat tantratega siiani olles saavutanud pika-ealisuse saladuste valdamise.

Tantrik Shantikar Acharya oli ka esimene inimene, kes hakkas Swayambhunathi mäelle stuupat rajama ja teda peetakse selle püha projekti esma-autoriks.

Kuna ta valitseb lisaks muule vägitegudele lisaks ka algelemente; tuli,maa,õhk ja vesi ,siis laieneb teeneka joogi teadmistevald ka meteo-tingimustele ehk ilmastiku valdkonda.

Ühesönaga kuulus tantrik ja joogi on võimeline ilma kujundama vastavalt enda soovile,kuna ta on suur spetsialist esoteerika ja tantrate vallas.


Lisaks on ta kuulus köigi vadžrajaana järgijate jaoks selle poolestet tema tehtud on esimesed joogide laulud ,seega tantrist helilooja lisaks sõnaseadmisele.

Tundub et Milarepa jääb kaugele maha enda oskustega ja haardest loovisiksusena võrreledes selle tantristliku kodanikuga.

Kui Katmandu orgu ähvardab kuri ja tappev põud, siis peab Nepali kuningas sisenema Shantipur-i templisse laskuma treppi mööda alla kaugesse maalusesse kambrisse,mis peidus Swayambhunathi mäepõues ja tooma välja salajase mandala.

Kui püha mandala on õue päeva kätte tassitud ,siis tavaliselt mõne tunnipärast lahvatab taevas äike ja sadu ongi kohal.

Viimati läks püha tantristliku joogi ja mandala abi vaja aastal 1658.

Shantipur-i templit peetakse kõigi tõsiste tantristide poolt maailma üheks pühamaks kohaks ja see on iga tantriku kohus kord elus käia Swayambhunathi mäel kummardusi ja annetusi tegemas suure joogi Shantikar Acharya templile ehk eluasemele.

Lisaks on Swayambhunath olnud alati populaarne ka algajatele tantrikutele ,kes enamuses püüavad enda esmaseid võimustamisprotseduure selle läheduses läbi viia.