Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Taiji

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Revision as of 01:20, 1 February 2016 by KiireJuss (Talk | contribs) (bot adding links)

(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to: navigation, search



Lühiülevaade taiji quan`i taustast, ajaloost ja põhialustest


Kõik Hiina võitluskunstide loendamatud koolkonnad põhinevad filosoofilistel alustel.

Taiji quan`i alustoed on rajatud Laotzi õpetusele "Saamaks nõtkeks keskendu oma chi`le"(Taodejing X 3.). Kuigi kindlat vormi nendele abstraktsetele ideedele andsid alles kaks Tang dünastia ajal (618-907 a.) elanud meest, kutsudes seda stiili chang quan e. "pidevaks löögiks" (rõhutamaks selle kestvat, lõppematut iseloomu), omistatakse taiji quan`i tekkelugu tihti just Sung dünastia (960-1279 a.) lõpul elanud legendaarsele taoistlikule pühamehele Chan San-feng`ile.

Taiji quan`i põhimõtted on äärmiselt sügavad ja neid ei ole võimalik mõista ühe päevaga. See iidne sisemine võitluskunst - rajanedes lõdvestusel, pehmusel ja seostatud hingamisel - vähendab regulaarse ja korrektse harjutamise korral stressi, parandab füüsilist vormi (vabastades sealhulgas väheliikuvad liigesekompleksid), kontsentratsiooni ja üldist heaolu.

Sõjakunstina eeldab taiji quan peale paindlikkuse, osavuse ja vastupidavuse veel keha ja mõistuse lõdvestunud seisundit. Neid omadusi võib kõrgeima tasemeni arendada tui-shou (tõukavad käed) e. taiji quan`i alustugedel rajanevate paarisharjutuste tehnikate abil, põhiprintsiibiga "loovutada ennast ja järgida teisi" aga samuti vormi sooritamisel traditsiooniliste relvadega (mõõk, oda).

Oluline Hiina kultuuri mõiste on kung-fu ehk mingi eesmärgi nimel ohverdatud aeg ja energia. Seda mõistet ei ole kunagi kasutatud jämemateriaalses tähenduses ega puhtalt seesuguste eesmärkide nimel. Siinjuures mõistetakse energia all chi- energiat. Chi on keha sisemuses mööda kanaleid ja kõõluseid voolav peenenergia. Füüsiline jõud aga väljub verest, lihastest, nahast ja luudest.

Kung-fu puhul puhastatakse ja kasvatatakse (st. kultiveeritakse) hoole ja tähelepanuga oma chi`d. Chi´d tuleb kultiveerida õigesti, ilma seda kahjustamata. Taiji quan`i praktiseerimine on tegelikult chi kultiveerimise meetod. Nende treeningmeetoditega, mis rõhutavad pinget, füüsilist tugevust ja viha/raevu, kontsentreerub chi liigselt ühte või teise kohta ning ületreenimise korral tekivad sisemiste chi blokkide tõttu kergesti vigastused. Võimaldamaks chi ühtlast, tõkestamatut voolamist, peavad taiji quan`is meel ja mõte olema rahunenud. See, mida taiji quan treenib, on vaim, meie olemuse keskpunkt. Eesmärgiks on meeleline ja vaimne puhastumine, keha ja meele tasakaalustamine. Meel ja mõte on meie peentasand, füüsiline keha on meie jämetasand. Tervis tähendab nende kahe tasandi vahelist harmooniat. Disharmooniast tulenevad haigused. Taiji quan`i püsiv praktika võimaldab iseenese distsipliini ja püüdluse kaudu samm-sammult neid tasandeid harmoniseerida ja jõuda mõistmiseni oma meeles. Seetõttu ei ole taiji quan, samuti nagu hulk teisigi sisemisel õpetusel põhinevaid hiina võitluskunste mitte kunagi olnud väliseks näitamiseks ega esinemiseks.

Möödunud sajandi alguses on Yang Lucan´i pojapoeg öelnud: "Võitluskunste on lihtne õppida aga raske parandada". Selle ütluse mõte tuleneb ihast koheste saavutuste järele. Kiirustades püütakse kõike "ülearust" eemale heita, ära jätta. Aga kiirustamist tuleb absoluutselt vältida. Kiirustamine ei võimalda meil lõdvestuda ja rahuneda. Ühe päevaga seda ära ei õpi. Üks päev pühendumist võrdub ühepäevase tulemusega. Sisemised kunstid Idas ei ole mitte njuueidzhlik "fast food - Fast Master". "Kiirkursustega valgustatuks" loosung siinjuures ei kehti. Seepärast harjutataksegi õigeid asendeid väga aegamisi. Oluline ei ole mitte omandada välist vormi, vaid mõista asendite sisemist olemust. Õigete asendite õppimisel ei ole iialgi oluliseks peetud välist ilmet või imitatsiooni, vaid idee mõistmist. Suureks ohuks on selle juures isiklike uuenduste ja nn."ratsionaliseerimise" sissetoomine ning nende edastamine "tõelise pärandi" pähe. Tänapäeval pärandatakse õpetuse asemel tihti edasi just vigu, mis viib lõpuks nii enese kui teiste petmiseni. Tuleb silmas pidada, et üheski autentse traditsioonipärandi rakenduslikus vormis ei ole kohta mitte kübekeselegi juhuslikkusele. Ilma liigutuste otstarvet teadmata kaotab teadliku meele kontsentratsiooni puudumise tõttu kogu vorm sisemise jõu. Üks taiji quan`i 13-st põhiprintsiibist rõhutab meele kasutamist füüsilise jõu asemel. Kes kasutab toorest lihasjõudu ei ole mõistnud ega omandanud taiji quan`i.

Taiji quan kui kunst nõuab sooritajalt peent uurimist ja tajumisvõimet. Keegi ei saa teist teha meistrit, selleni võite jõuda vaid läbi püsiva, sihikindla iseseisva sisemise töö. Õpetaja saab vaid osutada teele.

Taiji quan on võitluskunst. Võitlus ilma kunstita on rüselus. Kunst on südame peegeldus läbi meele ja keha. Mida puhtamad ja korrastatumad on meele tahe ja keha, seda selgem on väljendus.

`Yang stiili` taiji quan`i tekkimine ja levik rahva hulka


Yang`i perekond kohandas 19. ja 20. sajandil taiji quan`i uue tulirelvade ja pommide ajastu tarbeks ümber, rõhutades selle eeliseid pigem tervise saavutamisel ja isiklikul enesekaitsel kui sõjalise kaitsevõime tugevdamisel. Yang Lu-chani (1799-1872) geniaalsuse poolt loodud ning tema õpilaste energia ja prestiizhi läbi kujundatud `Yang stiili` taiji quan kujunes peamiseks sisemiseks süsteemiks Hiinas. Sellest sai ka aluspõhi Punahiinas 1956 a. üldrahvalikuks kohandatud terviseliikumisele - suundumusega muuta `Yang stiili` vorm kõigile kättesaadavaks ja jõukohaseks. Koostati lihtsustatud 24 elemendine vorm. (Taivanil muutus populaarseimaks Chen Man-ching`i poolt lühendatud 37-ne vorm). Enamik hilisematest stiilidest on välja arenenud `Yang stiilist`.

Yang perekonna varjatud traditsioon


Üheks `Yang stiili` variandiks on ka "Yang perekonna varjatud traditsioon" e.(Yang jia michuan). Pärast Yang Lu-chan`i jõudmist Beijing`i (Peking) ja imperaatori ihukaitsjaga viiki peetud duelli, nõudis mandzhu aadelkond, et Yang Lu-chan õpetaks oma suurepärast kunsti ka imperaatori palees. Tahtmatusest edastada oma oskusi võõrale klannile, õpetas Lu-chan neile oma enese stiilist erinevaid oskusi, muutes nö. `avaliku` vormi vähem võitluslikuks. Hiljem oli ta sunnitud ka kaasmaalastest võitluskunstide meistritele õpetama seda sama juba muudetud avalikku vormi, et vältida mandzhude hulgas kahtluse tekkimist. Pettuse ilmsikstuleku korral oleks tapetud kogu tema perekond ja lähisugulased. Sellest ajast saadik ei olnud keegi teadlik tegelikult temale kuulsuse ja nime (Yang Fu-kuei - Yang Võitmatu) toonud kunstist. Seda varjatud traditsiooni pärandati järgneva nelja põlvkonna vältel edasi vaid ühele-kahele õpilasele.

Yang jia michuan käsitleb Yang Lu-chan`i loodud kunsti kõiki tahke. See õpetus on saanud kõigile soovijatele kättesaadavaks tänu Taivanil elava meistri Wang Yen-nien´i püüdlustele. Tema sai selle pärimuse taoistilt Zhang Qin-lin´ilt, kes omakorda oli `Yang stiili` looja poja Yang Jian-hou õpilaseks. Zhang Qin-lin´il oli kõigest kümme õpilast, kellest vaid kahele edastati õpetus, mis nüüd on tuntud "michuan´i" nime all. Käesolevaks ajaks on meister Wang selle pärimuse kõige vanem kandja. Meister Wangi vormi iseloomustab selgelt väljendunud rakenduslik iseloom, samuti erinevate võtete ja tehnikate rikkalikkus. Ta rõhutab mõtlemist selle vormi sügava, südamepõhjast tuleneva olemuse üle.

Meister Wang oli üks esimesi traditsioonilise Hiina õpetajaid, kes hakkas oma kooli vastu võtma ka eurooplasi. Kallihinnaliste järjepideval liinil põhinevate õpetuste säilitamiseks on vaid üks viis - edastada seda avatuna kõigile õppidasoovijatele. Juba ligi 45 aastat õpetab meister Wang igal hommikul kõigile soovijatele michuan`i Taipei Grand hotellis. Paljud eurooplased alustasid seal õpinguid juba 60-date aastate keskel. Tänaseks on suuremad michuan`i keskused loodud Prantsusmaal (Strasbouris, Pariisis), Belgias (Brüsselis) ja USA-s (Washingtonis, Chicagos).

  • * *

Taiji quan`i ei loodud Chang San-feng`i (Sung dünastia lõpus) poolt ainuüksi mitte kaabakatega mürgeldamiseks, pigem leiutati see pehme võitluskunst hea tervise säilitamiseks ja haigustest vabanemiseks ning aastate lisamiseks oma elueale.

Taiji quan`i põhimõtted on äärmiselt sügavad ja neid ei ole võimalik mõista ühe päevaga. Samuti sõltub õpetuse mõistmine ka õpilaste kalduvustest/meelelaadist, intelligentsist ja mõistmisvõimest. Mida enam praktiseerida, seda enam süveneb võime mõista taiji quan`i olemust.

Materjali algallikas - Tartu Wushu klubi

link