Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Tantrad

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
File12887442 paljas hiinlane.jpg
Tapirhista.jpg
Eo50vajravarahi.jpg
Wadzravarahi.jpg
Vajradhara-3.jpg
Tantra (tiibeti rgyd, sanskriti tantra) on budismis ja hinduismis esoteeriline praktika.

Tantrad on tekstid ehk raamatud kuhu on kirja pandud vadžrajaana õpetused.

Vadžrajaana kujunes välja I aastatuhande keskel juba ja paljud püüavad tõestada et see pärineb hinduistlikust tantrast kuid viimaste aastate uurimused on tuvastanud, et vadžrajaana on ajaloolilselt vanem hinduistlikust tantrismist.

Vadžrajaana teoreetiliseks baas-matejaliks on budism nagu hinajaanal ja mahajaanal, kuid erinevus selles, et vadžrajaana võimaldab Valgustatuse seisundini ehk Buddha seisundini jöuda juba selle elu jooksul.

Kiire arengu võimaldab enda meelte ja sise-olemuse tundmine.

Teades end oskab vadžrajaana õppija ja praktiseerija kasutada ära enda sisemised psüühilised ressursid.

Selleks on vadžrajaanas suur hulk vahendeid ja võimalusi pakutud.

Jidamite loomine, nende kujustamine, neile annetuste tegemine. Mantrate lugemine ja mantrasilpide kujustamine endale dünaamilise ehk liikuva pildina,

(mitte lihtsalt pobisema teksti), (Vadžrajaana puhul on kasutatud ka tihti mõistet Mantrajaana).

Vadžrajaanas kasutatakse meditatsiooni, kuhu kuuluvad eri tehnikad. Kõik see on vadžrajaanaga tegeleja töövahendid.

Rõhk on vadžrajaanas asetatud dhjaanibudadele. Vadžrajaana teeneks saab lugeda Kālatšakra õpetuse ja Šambala kultuse tekkimise.


Väga suur ja kaugeleulatuv mõju mahajaana budismi kujundamisel oli Padmasambhaval, keda paljud talle pühendunud Tiibetis, Mongoolias, Hiinas, Nepalis, Kašmiiris, Bhutanis ja Sikkimis peavad Buddha Gautama tantristlikuks taaskehastuseks; Padmasambhava mõju oli tantrismile sama laiaulatuslik kui Nāgārdžuna, Tühjuse õpetusel.


Samuti mõjutasid tantrismi Tiibeti algne usund bön ja teised neis regioonides, kuhu budistlik tantrism saabus varem eksisteerinud usundid ja kultused.

Nii budistlik kui hinduistlik tantrism olid Indias laialt levinud, tantrismis ehk vadžrajaanas kujutatatakse Buddhasid ja bodhisattvaid koos jumalustest saatjatega, samuti hinduistliku tantrismis seal siis šaktiga.

Tantristliku budismi vormi viis Padmasambhava 8. sajandi teisel poolel Tiibetisse. 11. sajandiks oli Kālatšakra saanud täiesti populaarseks õpetus süsteemiks ning sellega levis ka mahajaana budismi maades Ürg- ehk Ādi-Buddha kultus.

Kuulsamaid tantrate õpetajaid oli 7. sajandil kahtlematult Tiibeti budismi suurkuju ja rajaja Padmasambhava ehk Guru Rinpotše.


Nii hinduistlik kui budistlik tantrism on enesele eesmärgiks seadnud tõlgendada inimese olemust põhjuse ja tagajärje seoses. Sel põhjusel peetakse šaastratest ajaliselt hiliseimat "Tantra šaastrat " sobivaimaks kali-juuga, praeguse ajastuga.

(Šakta ja Šakti hinduistlikus tantrismis ) - (jab-jum), Pradžnja budistlikus Tantrismis pööratakse erilist tähelepanu “raevukatele” jumalustele, usukaitsjatele - dharmapaladele.

Tekkis ka terve rida naisjumalusi, hiljem lisati nn “vasakukäelises” tantras jumalustele abikaasad pradžnja vidjaad - Buddhadele ja bodhisattvatele.


Sageli kaasnes vidjaade kultuse näiliselt erutav tasand ja selline tantra väline visuaalne külg on uimastanud eurooplastest uurijaid, kes on pidanud tantrat seksiõpetuseks, Hipid sidusid vasaku käe tantra oma seksrevolutsiooniga ja tegid sellest tõelise liiderdamise ideoloogia.

Tantristlikelt jumalustelt pühenduse ja tarkuse, teadmiste saamiseks riituste puhul on tantrate praktiseerijal ilmtingimata tarvilik teadvuse seisundi kontroll.

Teadvuse kontroll on eesmärk, mille poole tuleb alati püüelda.

See on tantristi arusaam vastukaaluks üldisele ühiskondlikule müüdile mida levitatakse läänemaailmas, kus räägitakse kosmilisest tantristlikust ekstaasist.


Tantristide (tantrist sngags-'chang) uskumuste kohaselt kaasnevad õige harjutamisega üleloomulikud võimed (siddhid).

Riitustel kasutati mitmesuguseid rituaalesemeid - inimkolbast kapala, sääreluust trompet, inimkontidest valmistatud keed ja põlled, pistoda phurbaa.


Tantrate jaotus


Vadžrajaana eksisteerib tänapäeval vaid kahe budismi koolkonna juures.

Esimene on Tiibeti budism, mille alla käivad sellised alad nagu Bhutan, India, Nepal, Hiina, Mongoolia, Habarovski krai, Burjaatia, Tuva ja Kalmõkkia.

Need on paigad, kus budism Jaapanis shingon. Shingon on jaapanipärane vorm hiinakeelsest terminist Zhenyan, mis tähendab "Tõe sõnad", mis omakorda sõna (mantra) tõlge sanskritist. ja on juba traditsioonina juurdunud kohalikku kultuuri.


Shingon kui koolkond tekkis Jaapanis Heiani (794-1185) ajastul kui munk Kukai reisis Hiinasse 804. aastal kus õppis ja praktiseeris tantraid ja tagasi Jaapanisse saabudes tõi kaasa suure hulga tekste ja kunsti.


Aja möödudes töötas välja enda isikliku sünteesi praktika ja esoteerika kohta, kus kesksel kohal on (Mahavairotshana Tathagata ) ehk Vairotshana kõrgeim vorm.

Bya rgyud (sanskriti kriyā-tantra)
Spyod rgyud (sanskriti caryā-tantra)
Rnal 'byor rgyud (sanskriti yoga-tantra)
Bla na med pa'i rgyud (sanskriti anuttara-yoga-tantra)
Varajased tantra tekstid on jagatud nelja kategooriasse.


Krijatantra
Tšarjatantra
Yoga Tantra
Anuttarayoga Tantra

Sellist klassifikatsiooni tantrate puhul rakendas tiibetlane Bu-ston 14. sajandil.

Njingma koolkonnas on suutrad (suutra-mdo) jagatud kolme ja tantrad (rgyud) kuude erinevasse klassi.

Tiibeti budismi tekstide kogumik Kandžur sisaldab enda viimases osas Gyu (rgyd) (sanskr.: Tantra ) suurel hulgal tekste,mis on möeldud vadzrajaana ja tantrismiga tegelejatele.

Krija tantra
Charja tantra
Jooga tantra
Atijooga tantra
Anujooga tantra
Mahajooga tantra
Anuttarajooga tantra

Njingma koolkond jagab tantrad kahte suurde rühma: sisesed ja välised tantrad. Kõrgeima Jooga tanrad jaotatakse omakorda alamklassidesse

(Non-duaal), isa - ja ema- tantrateks

Nama-Sangiti Tantra
Kalachakra Tantra
Ema tantrad:

Buddha pere:

Sarva-Buddha-Samayoga

Akšobhja

Hevajra Tantra
Samvara Tantrad
Tšakrasamvara Mula Tantra
Khasama Tantra
Laghu-Samvara
Vajradaka
Samvarodaya
Yoginisancara
Abhidhanottara
Samputa
Herukabhyudaya
Dakarnava
BuddhaKapala Tantra
MahaMaya Tantra
Arali Tantra
Vairotšana

Catuhpitha Tantra
Candamaharosana Tantra
Ratnasambhava

Vajramrta Tantra

Amitabha
Lokanatha
Tara-Kurukulla
Amoghasiddhi

Namas Tare Ekavimsati Vajrakilaya Tantra

Mahakala

Vadžradhara

Yathalabdha-Khasama


Isa tantrad

Akšobhja

Guhyasamaja Tantra
Vajrapani Tantra
Vairotšana

Yamari
Amitabha

Bhagavad-Ekajata Tantra

Vadžradhara

Candra-Guhya-Tilaka
Mõned tantrate nimetused
Acalamahaguhya tantra
Anuttara-yoga tantra
Ati-yoga tantra
Cakrasamvara tantra
Carya tantra
Guhyagarbha tantra
Guhyasamaja tantra
Hevajra-tantra
Laghu-cakrasamvara tantra
Laghu-kalacakra tantra
Ka tantra
Kalacakra tantra
Kriya tantra
Mahakala tantra
Maha-yoga tantra
Manjusrimula tantra
Parishodhana tantra
Rakta Yamari tantra
Ragaraja tantra
Samputa tantra
Simhanada tantra
Uttara tantra
Vajramrta tantra
Vajrashekara tantra
Vajrapanjara tantra
Yamantaka tantra
Yoga tantra
Yuddhajayarnava tantra