Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Teadvus

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Teadvusest)
Jump to: navigation, search
Dead end.jpg
Rattal.gif
teadvus (skr vijñāna; pl viññān´a; tb rnam par shes pa; hn shi; jp shiki), budismis üks viiest isiksuse koostisosast, sõltuvusliku tekkimise ahela kolmas lüli.


Kõige üldisemalt tähendab teadvus budismis meele aktiivset võimet olla teadlik, mille aluseks on analüüsivõime.

Sellele aspektile viitab ka sanskritikeelse mõiste vijñāna etümoloogia : see koosneb eessõnast vi (‘ lahkuviiv, jaotav ’) ja verbijuure jñā (‘ teadma ’) tuletisest.

Üldise teadvuse kõrval tehakse budismis vahet kuue võimega (skr indriya) seotud teadvuse aspektide vahel:

nägemisteadvus,

kuulmisteadvus jne.


Vidžnjaanavaada koolkonnas tõsteti teadvuse mõiste analüüsi keskmesse ja esitati kõikehõlmava teadvuse, ālayavijñāna (skr ‘ait-teadvus ’) teooria.



.....teadvus on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mentaalne representatsioon väliskeskkonnast ja organismi siseseisundist,

kus taju, mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine – kategoriseerimine,

arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine.

Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus).

Lisaks ärkveloleku teadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon,

sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid.

Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus – teadlikkus oma teadvusest.

Ka ärkvel olles ei teadvustata mitte kõike endaga toimuvat – näiteks kehasiseseid protsesse (kui need toimuvad ilma häireteta) ja automaatseks muutunud toiminguid.