Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Teekond mägedesse . MAIRE TOOM . 06.07.1998

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search



Sakala keskuses on 17. juulini avatud üks isemoodi näitus.

Tegu on elektronkoopiatega Nikolai Roerichi Ameerikas olevatest maalidest.

Koopiaid on ikka tehtud, olgu siis ausate kavatsustega või pettekaubana.

Nüüd on kopistidele appi tulnud ka arvuti.

Aus koopia peab mõne sentimeetri võrra erinema originaalist.

Kõik muu on tehnilise meisterlikkuse ja ka reklaami küsimus - kuni selleni, et van Goghi üldtuntud "Päevalilled" polevatki need õiged.

Kõnesolevad koopiad on tehtud Venemaal, Samaaras, N. Roerichi Vaimse Kultuuri Keskuses.

Näituse korraldas tallinlane Lembit Kandron, kes on veendunud, et neis koopiates on säilinud originaalide energeetika.


Paljud meist on näinud N. Roerichi maale Peterburi ja Moskva muuseumides, Ameerika erakogude omasid ilmselt mitte. Nii et sel ettevõtmisel on kindlasti informatiivne tähtsus.

Ent kas ainult? Iga isiknäitus (ka heatasemeline koopiate näitus) viib vaataja kunstniku vaimsesse maailma - iseasi kui otseselt see avaldub ja kuipalju suudab vaataja end sellele lainele häälestada.

N. Roerichi tegevusel oli renessanslikku haaret.

Ta oli mitte üksnes väljapaistev kunstnik, vaid ka kirjanik-esseist (27 raamatu autor), ühiskonnategelane, õpetlane-filosoof, ka ajaloolane, arheoloog, etnograaf.

Oma maaliloomingut alustas ta juugendliku rahvusromantikaga, luues sisukaid kompositsioone vana-vene esiajaloo ainetel.

Ning neist juba üks esimesi, tema 23. eluaastal loodud "Paadimees-kuller.

Tõusis rahvas rahva vastu" äratas heatahtlikku tähelepanu.

Maali omandas P. Tretjakov ning L. Tolstoi lausus noorele kunstnikule prohvetlikud sõnad: "Olete te sõitnud kiirevoolulisel jõel?

Alati on vaja sõuda veidi kõrgemale sellest kohast, kuhu tahate jõuda, muidu viib vool teid ära.

Nii on ka eetiliste väärtustega.

Tuleb nõuda endalt rohkem, sest elu tirib niikuinii allapoole.

Las teie kuller hoiab nii kõrget rooli kui ta vähegi suudab!"

1920 on N. Roerich New-Yorgis, 1922 Pariisis ning 1923 jõuab ta esmakordselt oma unistustemaale Indiasse, matkab mägedes, käib budistlikes kloostrites.

Sel perioodil tutvub ta ka Helena Blavatsky (Jelena Blavatskaja) poolt taaselustatud teosoofilise õpetusega. N. Roerichi

abikaasast Jelenast (muide, ta oli Kutuzovi lapselaps) sai selle mõtteviisi edasiarendaja, nn. elava eetika looja, mille

juhtmõtteks sai: Ilu (harmoonia, eetilisus, inimkonna teenimisele pühendatud looming) päästab maailma.


Ja selle maailmavaate visuaalseks väljenduseks saab Nikolai Roerichi looming.

Eksistentsiaalne suhe - kust me tuleme, kes me oleme, miks me oleme - oli tajutav juba ta varasemas loomingus.

Nüüd lisandub siia ülevusetaju, puhastumine, arusaamine inimolendi ja kõiksuse ühtsusest, selgelt väljenduva tahtega "hoida kõrget rooli", anda teada oma elavast suhtest kõige loodu ja Loojaga.

N. Roerich viib oma maalidega vaataja kõrgmäestiku vabasse õhku, eemale kõigest argisest ja madalast, toob ta palge ette ida-ja õhtumaiseid pühakuid, vahendab rituaale.

Ta maalides on kujundite ja värvide sümboolikat, mis ütleb pühendatuile palju (nagu näiteks üle kitsa purde ülalt

mägedest ootajate juurde laskuv hele kogu), ent nende puhastav, vaimsusele kutsuv sõnum on tajutav kõigile.

N. Roerichi maalid on erksavärvilised (koopiad vast isegi kraadi võrra rohkem), neis valitsevad sügavsinised, lillakalt

kumavad ja puhasrohelised toonid ning efektne valgusekäsitlus.

Viimatimainitu võis ta kaasa võtta oma õpetajalt Peteburi

Kunstide Akadeemia päevilt maastikumaalijalt A. Kuindzilt, lisades sellele nüüd aga olulise sisulis-emotsionaalse vääringu.

Praeguse näituse pildid on riputatud tavatult kõrgele.

Kuraatori sõnul pole see tingitud mitte üksnes antud ruumi

võimalustest, vaid on ka taotluslik, et maalide energeetika ulatuks võimalikult kaugele, majast välja - "sest inimese hing ei

tunne end hästi selles maailmas, kus valitseb mammonajaht ja võimuiha.

Ta vaimne olemus pole selleks loodud".

N. Roerich on muidugi maailmanimi.

Tema loomingu ja ideede suurt mõju näitab seegi, et tänaseks on olemas ca 100 Roerichi seltsi, nende hulgas ka Eestis.

Ent ta loomingusse ei pea suhtuma kui ainuvõimalikku dogmasse.

Tema valis oma tee, väljendusvõimalusi on aga teisigi.

"Teosoofiline mõtteviis on niisama vana kui inimese püüe mõista ja mõtestada oma eksistentsi".

Ja nii võib leida vihjeid inimest ja maailma mõtestada püüdvale suundumisele juba esiajaloo kaljujoonistelt ning paljude, paljude kunstnike loomingus läbi ajaloo.

Kui tulla tänapäeva eesti kunsti juurde, siis siin on üheks selgepiirilisemaks otsijaks-leidjaks olnud Kaljo Põllu.

Ent samu mõtteid kannavad ka mitmed Jaan Toomiku videod - inimese ja looduse ühtsus, tulekud-minekud valgest pimedusest ja valgesse pimedusse, komistamised ja edasiringlemised, aimatava sooviga olla iseendast natuke parem.

Nikolai Roerich püüdis mõista ja mõtestada inimese eksistentsi.


Link