Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Teemantsuutra - tekst

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Teemantsuutra)
Jump to: navigation, search


Buddha-face.png
Arhattit.jpg
Bhikshuni women.jpg
Maja ratastel.jpg
Hinajaana-mungad-maal.jpg
Extase.jpg
Lustig 60ndad.jpg
Zen-a.jpg
Galta-sadhu.jpg
Prajna.jpg
Khensur geshe lharampa tempa tenzin.jpg
Mll-s.jpg
Amitabha-face-detail.jpg
Motorrad.jpg
Boeddha-mata.jpg
Mayas dream.jpg
Dharma-wheel.jpg
Huraal.jpg
Garab dorje.jpg
Kshitigarbha452.jpg
Naga raja-c.jpg
Inner light.gif
Padma-detail-007.jpg
Myanmar generals threaten monks.jpg
Buddha-bareljeef-lhasasse-.jpg
Songtsengampo.jpg
Shakti.jpg
Taara-white-001.jpg


Austus Bhagavatile, teisele kaldale viivale õilsale tarkusele!


1. Nõnda olen ma kuulnud. Kunagi viibis Bhagavat Šrāvastīs Dzeta metsas Anathapindada pargis suure kerjusmunkade kogudusega, milles oli tuhat kakssada viiskümmend munka ja väga palju bodhisattvaid -mahasattvaid.

Varahommikul Bhagavat riietus, võttis kätte kerjakausi, pani selga mantli ja kõndis suurde Šrāvastī linna almuseid kerjama.

Kui Bhagavat oli suures Sravasti linnas almuseid kerjanud ja söönud, tuli ta tagasi, pani kerjakausi kõrvale, võttis seljast mantli, pesi oma jalad ning istus ristijalu ja sirge seljaga tema jaoks valmispandud istmele, kontsentreerides oma mõtteid.

Siis tuli sinna, kus Bhagavat viibis, palju munki. nad kummardusid ta jalgadeni, käisid ta ümber kolm korda ja istusid ühele poole maha.


2. Just siis tuli sinna auväärne Subhuti ja istus.

Ning auväärne Subhuti tõusis istmelt, heitis ülerõiva serva üle õla, laskus paremale põlvele, sirutas kokkupandud käed Bhagavati poole ja ütles:

"See on vaimustav, oo Bhagavat, see on ülimalt vaimustav, oo Sugata, kui suurel määral küll Tathagata -arhat -Täiuslik Buddha abistab bodhisattvaid-mahasattvaid.

See on vaimustav, et just Tathagata -arhat-Täiuslik Buddha on osutunud bodhisattvatele-mahasattvatele suurimat toetust.

Kuidas siis, oo Bhagavat, peab bodhisattvateele astuv hea poeg või tütar, kuidas peab ta arenema, kuidas mõtete üle valitsema?"

Kui Subhuti nõnda kõnelnud oli, vastas Bhagavat:

"Õigesti räägid, Subhuti, kuula hoolikalt ja tähelepanelikult ning pea meeles.

Ma räägin sulle, kuidas bodhisattvateele astuja peab käituma, kuidas arenema, kuidas mõtete üle valitsema.


3. Nõnda ütles Bhagavat: "Bodhisattvateele astuja peab mõtlema:

" Kui palju ka ei oleks olendite maailmas olendeid, keda võib tähistada sõnaga " olend ", kas siis munast sündinuid või üsast sündinuid, või niiskusest sündinuid, või imelisel teel sündinuid, kas kuju omavaid, või kujutuid, kas aistivaid või mitteaistivaid, või ei aistivaid ega ka mitteaistivaid, ühe sõnaga, ükskõik milliseid olendeid poleks võimalik ka ette kujutada, - kõiki neid pean ma viima nirvaana sfääri, kus pole enam jälgegi olemasolemisest.

Aga kui niimoodi on loendamatud hulgad olendeid nirvaanasse viidud, siis ometi pole nirvaanasse viidud ühtegi olendit."


Miks? sest, Subhuti, kui bodhisattva omistab tähenduse mõistele "olend", siis ei tohiks öelda, et ta on bodisattva. Miks? Ei saa, Subhuti, pidada bodhisattvaks seda, kes omistab tähenduse mõisteile " hing ", " olend ", " elu ", " isiksus ".


4. Kuid, Subhuti, bodhisattva, kes tugineb asjadele, ärgu parem hakaku praktiseerima teisele kaldale viivat heldust; bodhisattva, kes tugineb ükskõik millele, ärgu parem hakaku praktiseerima teisele kaldale viivat heldust; bodhisattva, kes tugineb vormile, ärgu parem hakaku praktiseerima teiselle kaldale viivat heldust;

bodhisattva kes tugineb helile, lõhnale, maitsele, kombitavale, mõtteobjektile", ärgu parem hakaku praktiseerima teisele kaldale viivat heldust, sest bodhisattva-mahasattva peab nii praktiseerima teisele kaldale viivat heldust, et ta ei tugine üldse mingile mõistele.

Miks? raske on mõõta selle kirgastumist soodustavate tegurite hulka, kes praktiseerib teisele kaldale viivat heldust ja ei tugine mitte millelegi. mida sa arvad, Subhuti, kas on võimalik mõõta ruumi ulatust idakaares?


Subhuti: "Ei, oo Bhagavat!"


Bhagavat: " Ning samuti, kas on võimalik mõõta ruumi ulatust lõuna-, lääne-, põhja-, ülemises ja alumises kaares ja nende vahepeal - ühesõnaga: kõigis kümnes ilmakaares?"


Subhuti:" Ei, oo Bhagavat!"


Bhagavat:" Täpselt samuti pole võimalik mõõta selle bodhisattva kirgastumist soodustavate tegurite hulka, kes praktiseerib teisele kaldale viivat heldust, tuginemata mitte millelegi.


5. Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagata ei ole vaadeldav tunnuste summana. Miks? See, millest Tathagata on rääkinud kui tunnuste summast, ei ole tegelikult tunnuste summa."


Nüüd ütles Bhagavat Subhutile: " Seal, Subhuti, kus on tunnuste summa, pole õiget arusaamist. Seal, kus pole tunnuste summat, on õige arusaamine, sest Tathagatat on vaja vaadelda nii tunnuste olemasolu, kui nende puudumise seisukohalt."


6. Subhuti küsis: " Kas tulevikus, lõpuaegadel, otsa ajastul, viimasel viiesajal aastal, tõelise Õpetuse hääbumise ajal on olendeid, kes mõistavad õigesti taolistes suutrates esitatud õpetust?"


Bhagavat: "Subhuti, ära räägi nõnda! Muidugi on ka tulevikus, lõpuaegadel, otsa ajastul, viimasel viiesajal aastal, tõelise Õpetuse hääbumise ajal bodhisattvaid-mahasattvaid, kellel on kõrged omadused, täiuslik käitumine ja intuitiivne tarkus ning kes mõistavad õigesti taolistes suutrates esitatud õpetust.

Ning veel, Subhuti, need bodhisattvad pole olnud mitte ainult ühe buda juures ning nende valgustumisele pole aluse pannud mitte ainult üks buda.

Kui taoliste suutrate rääkimise juures bodhisattvad saavad aru kas või ühesti mõttest, siis on nad olnud saja tuhande buda juures, siis on nende valgustumisele pannud aluse sajad tuhanded budad! Tathagata teab neist kõik budateadmiste abil, Tathagata näeb neid budasilmaga, Tathagata mõistab neid. Kõigil neil on loendamatul hulgal kirgastumist soodustavaid tegureid.

Miks? Seepärast, Subhuti, et need bodhisattvad-mahasattvad ei omista tähendust'mõistetele "hing", "olend", "elu", "isiksus", ning nad ei omista tähendust ka mõistele "dharma " ja mõistele "mittedharma", ning samuti ei omista nad tähendust "mõistele" ja "mittemõistele".

Miks? sest kui need bodhisattvad-mahasattvad omistaksid tähenduse mõistele "dharma", siis haaraksid nad kohe "hinge", "olendi", "elu" ja "isiksuse" järele, ning kui nad omistaksid tähenduse mõistetele "mittedharma", ka siis haaraksid nad kohe "hinge", "olendi", "elu" ja "isiksuse" järele.

Miks? Subhuti, bodhisattva-mahasattva ei tohi haarata kinni ei "dharmast" ega ka "mittedharmast". Seepärast on Tathagata lausunud varjatud tähendusega ütluse : "Need, kes teavad, et arutlus dharmadest sarnaneb parvele, peavad loobuma dharmadest ja seda enam mittedharmadest.""

7. Seejärel ütles Bhagavat uuesti auväärsele Subhutile: "Mida sa arvad, Subhuti, kas on olemas selline dharma, mida Tathagata on mõistnud "kõrgeima täiusliku kirgastusena", või kas on Tathagata üldse mingit dharmat õpetanud?"


Vastuseks ütles Subhuti: "Kui ma aru saan küsimuse mõttest, oo Bhagavat, siis pole olemas sellist dharmat, mida Tathagata on mõistnud "kõrgeima täiusliku kirgastumisena", ja pole olemas ka dharmat, mida oleks õpetanud tathagata.

Miks? see dharma, mida on mõistnud ja õpetanud Tathagata on saavutamatu ja väljendamatu ning ta pole ei dharma ega mittedharma. Miks? Tõelised inimesed püsivad selles, mis on tekkimatu.

8. Bhagavat ütles: "Mida sa arvad, Subhuti, kui hea poeg või tütar täidab tuhat miljonit kolmikmaailmasüsteemi seitsme aardega ja kingib need tathagatadele-arhatitele-täiuslikele budadele, siis kas saab see hea poeg või tütar tohutu hulga kirgastumist soodustavaid tegureid?"


Subhuti vastas: "Palju, oo Bhagavat, palju kirgastumist soodustavaid tegureid saab hea poeg või tütar selle tulemusena! Miks? Sest see, mida Tathagata on nimetanud "kirgastumist sooe tegurite hulgaks", sellest rääkis ta kui "mittehulgast". Seepärast Tathagata ongi öelnud "kirgastumist soodustavate tegurite hulk"."

Bhagavat ütles: "ja veel, Subhuti, kui hea poeg või tütar täidab tuhat miljonit kolmikmaailmasüsteemi seitsme aardega ja kingib need tathagatadele-arhatitele-täiuslikele budadele ja kui ta võtab sellest dharma-õpetusest kasvõi ühe nelikvärsi ning näitab ja selgitab seda teistele, siis nii saab ta rohkem kirgastumist soodustavaid tegureid.

Miks? sest just sellest on tekkinud tathagatade-arhatite-täiuslike budade kirgastus, sest just sellest on tekkinud budad-bhagavatid. Miks? Tathagata on rääkinud budadharmadest kui buda-mittedharmadest. Seepärast nieid nimetataksegi budadharmadeks.

9. Mida sa arvad, Subhuti, kas mõtleb voolusesse-astunu "ma olen saavutanud voolusesse-astumise vilja!"?"


Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, voolusesse-astunu ei mõtle: "Ma olen saavutanud voolusesse-astumise vilja!" Miks? Teda nimetatakse voolusesse-astunuks, sest ta pole astunud mingisse dharmasse.

Teda nimetatakse voolusesse-astunuks, sest ta pole astunud ei vormi, ei helisse, ei lõhnasse, ei maitsesse, ei kombitavasse ega mõtteobjektidesse. Kui voolusesse-astunu mõtleks: "Ma olen saavutanud voolusesse-astumise vilja!", siis haaraks ta "hinge", "olendi", "elu" ja "isiksuse" järele."

Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas mõtleb veel-ükskord-naasja: "Ma olen saavutanud veel-ükskord-naasmise vilja!"?"

Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, veel-ükskord-naasja ei mõtle: " Ma olen saavutanud veel-ükskord-naasmise vilja!" Miks? Sest ta pole astunud mingisse dharmasse, mis oleks "veel-ükskord-naasmine". Seepärast teda nimetataksegi veel-ükskord-naasjaks."


Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas mõtleb mittenaasja: "Ma olen saavutanud mittenaasmise vilja!"?"

Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, mittenaasja ei mõtle: "Ma olen saavutanud mittenaasise vilja!" Miks? Sest ta pole astunud mingisse dharmasse, mis oleks "mittenaasmine". Seepärast teda nimetataksegi mittenaasjaks.

Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas mõtleb arhat: "Ma olen saavutanud arhati seisundi!"?"

Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, arhat ei mõtle: "Ma olen saavutanud arhati seisundi!" Miks? Sest pole olemas sellist dharmat, mille nimeks oleks "arhat". Seepärast teda nimetataksegi arhatiks. kui arhat mõtleks: "ma olen saavutanud arhati seisundi!" siis haaraks ta "hinge", "olendi", "elu" ja "isiksuse" järele.

Miks? Tathagata-Arhat-Täiuslik Buddha on mind nimetanud esimeseks mittevaenuselajate seas. ma olen arhat, kel pole kirgi." kui ma mõtleksin, oo Bhagavat: "Ma olen saavutanud arhati seisundi!" siis poleks Tathagata mu kohta öelnud: "Hea poeg Subhuti, esimene mittevaenuselajate seas, ei ela kusagil. Just seepärast öeldaksegi "mittevaenuselaja", "mittevaenuselaja"."


10. Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas on olemas dharma, mille Tathagata sai tathagatalt-arhatilt-täiuslikult budalt Dipankaralt?"

Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, sellist dharmat, mille tathagata oleks saanud tathagatalt-arhatilt-täiuslikult budalt Dipankaralt."

Bhagavat: "Kui mõni bodhiusattva ütleb: "Ma loon harmoonilise budavälja ", siis ei räägi ta seda, mida vaja. Miks? Sest Tathagata on harmoonilisest budaväljast rääkinud kui mitteharmooniast. Seepärast öeldaksegi "harmooniline budaväli".

Seepärast, Subhuti, peab bodhisattva-mahasattva tekitama sõltumata mõtte, mõtte, mis ei sõltu mitte millestki, mõtte, mis ei sõltu vormist, lõhnast, helist, maitsest, kombitavast ega mõtteobjektidest.

Kujutle, Subhuti, et on olemas inimene, kelle keha on nii suur, et ta individuaalne olemine sarnaneb mägeda valitseja Sumeruga. Mida sa arvad, kas on ta individuaalne olemine suur?"

Subhuti: "Suur, oo Bhagavat, suur, oo Sugata. on ta individuaalne olemine. Miks? Tathagata on individuaalsest olemisest rääkinud kui mitteolemisest. Seepärast öeldaksegi "individuaalne olemine". See, oo Bhagavat, ei ole ei olemine ega mitteolemine. Seepärast öeldaksegi "individuaalne olemine"."


11. Bhagavat ütles: "Kujutle, Subhuti, et on olemas nii palju Gangese jõgesid, kui gangeses on liivateri. Mida sa arvad, kas on nendes jõgedes liivaterade arv suur?"

Subhuti: "Oo, Bhagavat, juba neid Gangese jõgesid oleks väga palju, mis siis veel rääkida liivateradest neis Gangese jõgedes."

Bhagavat: "Nüüd ma aga ütlen sulle, Subhuti, nüüd ma aga räägin sulle, et kui oleks olemas nii palju maailmu nagu on liivateri nendes Gangese jõgedes, ja kui keegi naine või mees täidaks need seitsme aardega ja kingiks need tathagatadele-arhatitele-täiuslikele budadele, siis mida sa arvad, Subhuti, kas see naine või mees saab selle eest suure hulga kirgastumist soodustavaid tegureid?"


Subhuti: "Suure hulga kirgastumist soodustavaid tegureid saab selle eest see naine või mees, oo Bhagavat."

Bhagavat: "Ning veel, Subhuti, kui naine või mees täidab seitsme aardega nii palju maailmu ja kingib need tathagatadele-arghatitele-täiuslikele budadele aja kui hea poeg või tütar sellest dharma-õpetusest kasvõi ühe nelikvärsi ning näitab ja selgitab seda teistele, siis selle eest saab ta suuremal hulgal mõõtmatuid ja loendamatuid ja loendamatuid kirgastumist soodustavaid tegureid.


12. Ja veel, Subhuti, see koht maa peal, kus tema võtab sellest dharma-õpetusest kasvõi ühe nelikvärsi ning näitab ja selgitab seda teistele, saab pühakojaks jumalate, inimeste ja asurate maailmale, mis siis rääkida veel sellest, kes võtab dharma-õpetuse tervikuna ja täielikult, loeb selle läbi, ning näitab ja selgitab üksikasjaliselt teistele nii, et nad saavad ülisuure hämmastuse osaliseks. Seal, Subhuti, elab Õpetaja ise või teadja guru."

13. Nüüd küsis auväärne Subhuti Bhagavatilt: "Mis on, oo Bhagavat, see dharma-õpetus ja kuidas ma pean sellest aru saama?"


Bhagavat: "Selle dharma-õpetuse nimi on "Teisele kaldale viiv tarkus". Nii saagi sellest aru. Miks? Sest Tathagata on teisele kaldale viivast tarkusest rääkinud kui sellest, mis ei vii teisele kaldale. Seepärast öeldaksegi "Teisele kaldale viiv tarkus".

"Mida sa arvad, Subhuti, kas on olemas dharma, millest Tathagata on rääkinud?"
Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, sellist dharmat, millest Tathagata on rääkinud, ei ole olemas."
"Mida sa arvad, Subhuti, kas tuhandes miljonis kolmikmaailasüsteemis on palju tolmukübemeid?"
Subhuti: "Palju, oo Bhagavat, palju!" Miks? Sest Tathagata on tolmukübemest rääkinud kui "mittetolmukübemest." Seepärast öeldaksegi "tolmukübe". ja ka maailmasüsteemist on Tathagata rääkinud kui "mittesüsteemist". Seepärast öeldaksegi "maailmasüsteem".


Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas saab tathagatat-arhatit-täiuslikku budat ära tunda suurvaimu kolmekümne kahe tunnuse järgi?"
Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, tatgahatat-arhatit-täiuslikku budat ei saa ära tunda suurvaimu kolmekümne kahe tunnuse järgi.


Miks? Sest Tathagata on suurvaimu kolmekümne kahest tunnusest rääkinud kui "mittetunnusest". Seepärast öeldaksegi "suurvaimu kolmkümmend kaks tunnust"."


Bhagavat: "Kujutle Subhuti, et naine või mees loobub iga päev oma individuaalsetest olemistest, mille arv on võrdne liivaterade arvuga Gangese jões ning teeb seda tervete aegkondade vältel, mille arv on võrdne liivaterade arvuga gangese jões. Kui ta aga võtab sellest dharma-õpetusest kasvõi ainsa nelikvärsi ning näitab ja selgitab seda teistele, siis just sellel põhjusel ta saab loendamatul hulgal kirgastumist sooduatavaid tegureid."


14. Nüüd valas auväärne Subhuti pisaraid, mis olid dharma väe läbi tema silmist välja kistud. Pühkinud pisarad ära, ütles ta Bhagavatile: "Hämmastav, oo Bhagavat, ülimal määral häämmastav, oo Sugata, et Tathagata on tutvustanud seda dharma-õpetust olendeile, kes käivad mööda ülimat teed, mööda parimat teed.

Tänu sellele olen minagi teadjaks saanud. Oo, Bhagavat, ma ei ole kunagi varem kuulnud dharma esitust sellisel kujul. Bodhisattvad, kes kuulevad siin esitatud suutraid, täituvad suure häämmastusega ja saavad tõelise mõistmise. Miks? see, mis on tõeline mõistmine, on mittemõistmine. Seepärast Tathagata räägibki "tõeline mõistmine", "tõeline mõistmine".

Mul ei ole raske, oo Bhagavat, uskuda seda dharma-õpetust ja võtta see omaks. Need olendid aga, oo Bhagavat kes elavad tulevikus, lõpuaegadel, otsa ajastul, viimasel viiesajal aastal, tõelise Õpetuse hääbumise ajal, kui nad võtavad selle dharma-õpetuse kätte, peavad sellest kinni, räägivad ja selgitavad seda teistele, siis saavad nad ülima õndsuse osaliseks.

Nad ei omista tähendust mõisteile "hing", "olend", "elu", "isiksus", ning nad ei omista tähendust ei mõisteile ega mittemõisteile. Miks? sest, mõiste "hing" on tegelikult mittemõiste, mõisted "olend", "elu", "isiksus" on tegelikult mittemõisted. Miks? Budad-bhagavatid on ületanud kõik mõisted."

Nüüd ütles Bhagavat auväärsele Subhutile: "See on nii, Subhuti. Need olendid saavad ülima õndsuse osaliseks, kes elle suutra rääkimise juures ei satu segadusse ega hämmeldu ega hakka kartma.

Miks? Tathagata on rääkinud sellest suutrast kui "Ülimast teisele kaldale viijast", seega kui "teisele kaldale mitteviijast". See, mida Tathagata on nimetanud "Ülimaks teisele kaldale viijaks", seda on budad-bhagavatid nimetanud ka "lõpmatuks". Seepärast räägitaksegi "Ülim teisele kaldale viija".

Ja veel, Subhuti, see mis on Tathagata "teisele kaldale viiv kannatlikkus", on tegelikult "teisele kaldale mitteviiv kannatlikkus". Miks? Kui Kalinga radza soovis minu ihuliikmete küljest liha lõigata, siis sel ajal ei olnud mul mõisteid "hing", "olend", "elu", "isiksus", sel ajal ei olnud mul üldse mingit mõistet ega mittemõistet.

Miks? Sest kui mul oleks sel ajal olnud mõiste "hing", siis oleks mul olnud ka mõiste "kurjus". Kui mul sel ajal oleksid olnud mõisted "olend", "elu", "isiksus", siis oleks mul olnud ka mõiste "kurjus".

Miks? Ma tean, Subhuti, et kui ma viiesaja sünni eest olin suur tark Ksantivadin (Kannatlikkuse Kuulutaja), siis mul ei olnud mõisteid "hing", "olend", "elu", "isiksus". Seepärast, Subhuti, bodhisattva-mahasattva, kes on loobunud kõigist mõistetest, peab endas tekitama mõtte kõrgemaist täiuslikust kirgastusest. Ta ei tohi tekitada mõtet, mis tugineb dharmale või mittedharmale.

Ta ei tohi tekitada mõtet, mis tugineb ükskõik millele. Miks? sest tuginemine on tegelikult mittetuginemine. Seepärast ongi Tathagata öelnud: "Bodhisattva praktiseerigu teisele kaldale viivat heldust, tuginemata mitte millelegi." Kui ta tugineb vormile, lõhnale, maitsele, helile, kombitavale, mõtteobjektile, siis ärgu ta parem praktiseerigu teisele kaldale viivat heldust.

Ja veel, Subhuti, bodhisattva peab sel viisil kõigi olendite heaks praktiseerima teisele kaldale viivat heldust.

Miks? see, mis on mõiste "olend", on tegelikult mittemõiste. Kõik need olendid, kellest Tathagata on rääkinud, on tegelikult mitteolendid. Miks? Subhuti, Tathagata on see, kes räägib õigesti, kes räägib tõtt, kes räägib tõeliselt olevast. tathagata ei räägi ebatõtt.

Ning veel, Subhuti, selles dharmas, mida on mõistnud ja kuulutanud Tathagata, ei ole ei tõde ega valet. Inimene, kes on sattunud pimedusse, ei näe mitte midagi. Nõnda on vaja vaadelda bodhisattvat, kes on sattunud asjade sekka, et tema, kes ta on sattunud asjade sekka, loobub kingitustest.

Kuid inimene näeb öö lõpul päikese tõusu ajal palju erinevaid vorme. Nõnda on vaja vaadelda bodhisattvat, kes ei ole sattunud asjade sekka, et tema, kes ta ei ole sattunud asjade sekka, loobub kingitustest.

Ning veel, Subhuti, kui head pojad või tütred võtavad selle dharma-õpetuse kätte, peavad sellest kinni, räägivad ja selgitavad seda põhjalikult teistele, siis teab Tathagata neist kõik budateadmiste abil, siis näeb Tathagata neid budasilmaga, siis mõistab Tathagata neid. Kõik need olendid saavad ja omandavad mõõtmatul huilgal kirgastumist soodustavaid tegureid.

15. Ning veel, Subhuti, kujutle, et keegi naine või mees loobub hommikul individuaalseis olemistest, mille arv on võrdne liivaterade arvuga Gangese jões, et ta loobub keskpäeval individuaalseist olemistest, mille arv on võrdne liivaterade arvuga Gangese jões, et ta loobub õhtul individuaalseist olemistest, mille arv on võrdne liivaterade arvuga Gangese jões, ja et ta sel viisil loobub individuaalseist olemistest paljude sadade tuhandete miljonite miljardite aastate jooksul.

See aga, kes kuuleb seda dharma-õpetust ja ei heida seda kõrvale, saab mõõtmatult suuremal hulgal kirgastumist soodustavaid tegureid. Mis siis veel rääkida sellest, kes kirjutab dharmaõpetuse ümber, peab sellest kinni ja selgitab seda põhjalikult teistele.

Ning veel, Subhuti, see dharma-õpetus on üle mõtlemise, on üle igasuguse võrdluse. Ning Tathagata on seda dharma-õpetust rääkinud olendite pärast, kes on astunud kõige kõrgemale teele, kõige paremale teele.

Need võtavad selle dharma-õpetuse kätte, peavad sellest kinni ning räägivad ja selgitavad seda põhjalikult teistele. Tathagata teab neist kõik budateadmise abil. Tathagata näeb neid budasilmaga, Tat hagata mõistab neid.

Ning kõik need olendid saavad mõõtmatul hulgal kirgastumist soodustavaid tegureid, kõik nad saavad piiritul hulgal kirgastumist soodustavaid tegureid, mis on üle mõistuse, mis on üle igasuguse võrdluse. Kõik need olendid saavad kirgastumise praeguses elus.

Miks? Pole võimalik, et seda dharma-õpetust kuuleksid olendid, kellel on madalad sihid, kes arvavad, et on olemas "hing", kes arvavad, et on olemas "olend", "elu", "isiksus". Pole võimalik, et olendid, kel on andmata bodhisattva tõotus, kuulevad seda dharma-õpetust, võtavad selle kätte, peavad sellest kinni ning loevad ja uurivad seda. Niimoodi ei saa olla.

Ning veel, Subhuti, see koht maa peal, kus seda suutrat selgitatakse on väärt, et seda kummardataks jumalate, inimeste ja asurate maailmas, on väärt, et seda austataks nagu parimat paika. See koht maa peal on pühakoda.

16. Ja siiski, Subhuti, need head pojad ja tütred, kes võtavad selle suutra kätte, peavad sellest kinni, loevad ja uurivad seda, õpivad selle tervikuna pähe ja selgitavad teistele, muutuvad alandlikuks, muutuvad üpris alandlikuks.

Miks? Sest nende olendite eelmistes eludes sooritatud ebapuhtad teod, mis kisuvad neid allapoole, kaovad tänu sellele alandlikkusele otsekohe ning nad saavad buda kirgastuse.

Miks? Ma tean, Subhuti, et minevikus, loendamatu hulga aja eest, kaua enne tathagatat-arhatit-täiuslikku budat Dipankarat, oli 84 tuhat miljonit miljardit budat, keda ma teenisin ja kellest ma ei pöördunud pärast teenimist ära.

Kuid mu kirgastumist soodustavate tegurite hulk ei moodusta selle inimese kirgastumist soodustavate tegurite hulgast, kes lõpuaegadel, otsa ajastul, viimasel viiesajal aastal, tõelise Õpetuse hääbumise ajal võtab taolise suutra kätte, peab sellest kinni. loeb ja uurib seda ning selgitab põhjalikult teistele, isegi mitte sajandikku, isegi mitte tuhandikku, isegi mitte sadat tuhandikku, isegi mitte miljondikku osa. Selle inimese kirgastumist soodustavaid tegureid on võimatu loendada, kokku arvutada, võrrelda.

Ning kui ma räägiksin nende heade poegade ja tütarde kirgastumist soodustavate tegurite hulgast, mida nad sel ajal saavad ja omandavad, siis kaotaksid olendid mõistuse ja läheksid hulluks.

Ning veel, Subhuti, Tathagata on öelnud, et see dharma-õpetus on üle mõistuse. Järelikult peab ka tulemus olema üle mõistuse."

17. Ning auväärne Subhuti küsis Bhagavatilt nõnda: "kuidas peab käituma bodhisattvateele astuja, kuidas peab ta arenema, kuidas mõtete üle valitsema?"


Bhagavat vastas: "Siin peab bodhisattvateele astuja mõtlema: "Ma pean kõik olendid viima nirvaana sfääri, kus pole enam jälgegi olemasolemisest. Aga kui niimoodi on loendamatud hulgad olendeid nirvaanasse viidud, siis ometi pole nirvaanasse viidud ühtegi olendit."

Miks? Sest, Subhuti, kui bodhisattva omistab tähenduse mõistele "olend", siis ei tohiks öelda, et ta on bodhisattva. Kui ta omistab tähenduse mõistele "elu" ja "isiksus", siis ei tohiks öelda, et ta on bodhisattva. Miks? sest pole olemas dharmat, mis oleks "bodhisattvateele astunu".

Mida sa arvad, Subhuti, kas on olemas dharma, mida Tathagata tathagata Dipankara juures viibides oleks mõistnud "kõrgeima täiusliku kirgastumisena"?"


Subhuti: "Oo, Bhagavat, kui ma mõistan öeldu mõtet, siis ei olemas dharmat, mida Tathagata tathagata Dipankara juures viibides oleks mõistnud "kõrgeima täiusliku kirgastusena"."

Nüüd ütles Bhagavat auväärsele Subhutile: "See on nii, Subhuti, et ei ole olemas dharmat, mida Tathagata tathagata Dipankara juures viibides oleks mõistnud "kõrgeima täiusliku kirgastusena".

Ning veel, Subhuti, kui Tathagata oleks mõistnud mingit dharmat, siis tathagata Dipankara ei oleks mulle ennustanud: "Sina, noormees, saad tulevikus Tathagataks-Arhatiks-Täiuslikuks Buddhaks Sakjamuniks."

Kuna Tathagata-Arhat-Täiuslik Buddha mõistis, et ei ole olemas dharmat, mis oleks "kõrgeim täiuslik kirgastus", siis ennustas tathagata Dipankara mulle: "Sina noormees, saad tulevikus Tathagataks-Arhatiks-Täiuslikuks Buddhaks Sakjamuniks."

Miks? "Tathagata" on tõelise nõndasuse sünonüüm.
Kui aga keegi ütleb, et Tathagata-Arhat-Täiuslik Buddha mõistab kõrgeimat täiuslikku kirgastust, siis ei räägi ta õigesti ning ta annab minust vale pildi, väites et mul on see, mida mul ei ole.

Miks? sest pole olemas dharmat, mis oleks "kõrgeim täiuslik kirgastus". Selles dharmas aga, mida Tathagata on tunnetanud ja õpetanud, pole ei tõtt ega valet. Seepärast Tathagata räägibki, et kõik dharmad on budadharmad. Miks? Tathagata on kõigist dharmadest rääkinud kui mittedharmadest. Seepärast öeldaksegi "budadharmad".

See on, justkui oleks olemas inimene, kelle keha on väga suur. Auväärne Subhuti ütles: "Tathagata on rääkinud suurest kehast kui mittekehast. seepärast öeldaksegi "inimene, kellel on suur keha"."

Bhagavat ütles: "See on nii, Subhuti. Kui bodhisattva ütleb: "ma viin olendid nirvaanasse," siis ei tohi teda nimetada bodhisattavaks. Kas on olemas dharma, mille nimeks on "bodhisattava"?"


Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, sellist dharmat ei ole olemas, mille nimeks oleks "bodhisattva"." Bhagavat: "Olendid", "olendid" - Tathagata on neist rääkinud kui mitteolenditest. seepärast öeldaksegi "ölendid". Seepärast Tathagata räägibki, et kõik dharmad on "hingeta", "olendita", "eluta", "isiksuseta".

Kui bodhisattva ütleb: "Ma loon harmoonilise budavälja, ka siis ei tohi teda bodhisattvaks nimetada. "Harmooniline budaväli" - Tathagata on sellest rääkinud kui mitteharmooniast. Seepärast öeldaksegi "harmooniline budaväli".

Aga kui bodhisattva usub, et dharmad on "hingeta", siis on Tathagata-Arhat-Täiuslik Buddha temast rääkinud kui bodhisattvast-mahasattvast."

18. Bhagavat ütles: "Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagatal on ihusilm?"
Subhuti: "Jah, oo Bhagavat, tathagatal on ihusilm!"
Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagatal on taevane silm?"
Subhuti: "Jah, oo Bhagavat, Tathagatal on taevane silm!"
Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagatal on tarkusesilm?"
Subhuti: "Jah, oo Bhagavat, Tathagatal on tarkusesilm!"
Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagatal on dharmasilm?"
Subhuti: "jah, oo Bhagavat, Tathagatal on dharmasilm!"
Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagatal on budasilm?"
Subhuti: "Jah, oo Bhagavat, Tathagatal on budasilm!"

Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kui palju ka poleks suures Gangese jões liivaterasid, kas Tathagata on rääkinud neist liivateradest?" Subhuti: "Jah, oo Bhagavat, jah, oo Sugata, Tathagata on rääkinud neist liivateradest."

Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kui oleks sama palju Gangese jõgesid, kui palju on suures Gangese jões liivaterasid, ja kui oleks sama palju maailmasüsteeme, kui on liivaterasid neis Gangese jões, kas siis maailmasüsteeme oleks palju?"

Subhuti: "Oo, Bhagavat, oo Sugata, neid maailmasüsteeme oleks tõesti palju!"

Bhagavat: "Kui palju ka poleks neis maailmasüsteemides olendeid, ma tunnen nende kõiki erinevaid mõttevoole.

Miks? "Mõttevool", "mõttevool" - Tathagata on sellest rääkinud kui mittevoolust. Seepärast öeldaksegi "mõttevool". Miks? Pole võimalik avastada möödunud mõtet, pol;e võimalik avastada tulevast mõtet, pole võimalik avastada käesolevat mõtet.

19. Mida sa arvad, Subhuti, kui hea poeg või tütar täidab seitsme aardega tuhat miljonit kolmikmaailmasüsteemi ja kingib need tathagatadele-arhatitele-täiuslikele budadele, kas ta saab selle eest suurel hulgal kirgastumist soodustavaid tegureid?"

Subhuti: "Suurel hulgal, oo Bhagavat, suurel hulgal!" Bhagavat: "See poeg või tütar saab selle eest suurel hulgal kirgastumist soodustavaid tegureid.

"Kirgastumist soodustavate tegurite hulk", "kirgasatumist soodustavate tegurite hulk" - Tathagata on sellest rääkinud kui mittegulgast. Seepärast öeldaksegi "kirgastumist soodustavate tegurite hulk".

Kui kirgastumist soodustavate tegurite hulka poleks olemas, siis Tathagata ei räägiks "kirgastumist soodustavate tegurite hulk", "kirgastumist soodustavate tegurite hulk".

20. Mida sa arvad, Subhuti, kas saab tathagatat vaadelda tä;iusliku keha seisukohalt?"

Subhuti: "Ei, Tathagatat ei saa vaadelda täiusliku keha seisukohalt. Miks? "Keha täiuslikkus", "keha täiuslikkus" - Tathagata on sellest rääkinud kui mittetäiuslikkusest. seepärast öeldaksegi "keha täiuslikkus".

Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagata on vaadeldav tunnuste summana?" Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, Tathagata ei ole vaadeldav tunnuste summana. Miks? See, millest tathagata on rääkinud kui tunnuste summast, ei ole tegelikult tunnuste summa. Seepärast öeldaksegi "tunnuste summa"."

21. Bhagavat: "Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagata mõtleb: "Ma olen kuulutanud dharmat!" Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, Tathagata ei mõtle: "ma olen kuulutanud dharmat!" Bhagavat: "Kui keegi ütleb, et Tathagata on kuulutanud dharmat, siis ei räägi ta õigust, ning annab minust vale pildi, väites, et mul on see, mida mul ei ole.

Miks? "Dharma kuulutamine", "dharma kuulutamine" - ei ole ju olemas dharmat, mille nimi oleks "dharma kuulutamine"."

Nüüd ütles auväärne Subhuti Bhagavatile: "kas tulevikus, lõpuaegadel, otsa ajastul, viimasel viiesajal aastal, tõelise Õpetuse hääbumise ajal on olendeid, kes usuvad taolist dharmat?"


Bhagavat: "Nemad ei ole ei olendid ega mitteolendid. "Olendid", "olendid" - tathagata on neist kõigist rääkinud kui mitteolenditest. Seepärast öeldaksegi "mitteolendid".

22. Mida sa arvad, Subhuti, kas on olemas dharma, mida tathagata on mõistnud "kõrgeima täiuslikum kirgastusena?"


Auväärne Subhuti ütles: "Ei, oo Bhagavat, ei ole olemas dharmat, mida tathagata oleks mõistnud "kõrgeima täiusliku kirgastusena"." Bhagavat: "Jah, Subhuti, seal ei ole isegi väikseimat dharmat. Seepärast öeldaksegi "kõrgeim täiuslik kirgastus".

23. Ning veel, Subhuti, see dharma on ikka üks ja sama ning seal pole mingit erinevust. Seepärast öeldaksegi "kõrgeim täiuslik kirgastus". Kõrgeim täiuslik kirgastus on võrdne mõistete "hing", "olend", "elu", "isiksus" puudumisega ning seda saab tunnetada kõigi õilsate dharmade abil. Miks? "Õilsad dharmad", "õilsad dharmad" - Tathagata on rääkinud neist kui mittedharmadest. Seepärast öeldaksegi "õilsad dharmad".

24. Kujutle, Subhuti, et naine või mees võtab tuhandes miljonis kolmikmaailmasüsteemis olevate mägeda radzade Sumerutega võrdsel arvul seitsmest aardest koosnevaid mägesid ja kingib need tathagatadele-arhatitele-täiuslikele budadele.

Kui aga hea poeg või tütar võtab sellest dharma-õpetusest - "teisele kaldale viivast tarkusest" - kasvõi üheainsa nelikvärsi ning näitab seda teistele, siis ei moodusta varajasem kirgastumist soodustavate tegurite hulk mitte sajandikku sellest kirgastumist soodustavate tegurite hulgast, sest neid ei saa võrrelda.


25. Mida sa arvad, subhuti, kas mõtleb Tathagata: "Ma olen vabastanud olendeid!"? Kuid muidugi, Subhuti, nii ei maksa mõelda. Miks? Pole olemas olendit, keda tathagata oleks vabastanud. kui sellised olendid oleksid olemas, siis oleks Tathagata pidanud haarama mõistete "hing", "olend", "elu", "isiksus" järele.

"Hinge järele haaramine" - Tathagata on sellest rääkinud kui mittehaaramisest. Arutud tavalised inimesed on selle järele haaranud. "Arutud tavalised inimesed" - Tathagata on neist rääkinud kui mitteinimestest. Seepärast öeldaksegi "arutud tavalised inimesed".


26. Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagata on vaadeldav tunnuste summana?"

Subhuti: "Oo, Bhagavat, kui ma mõistan öeldu mõtet, siis ei ole Tathagata vaadeldav tunnuste summana."

Bhagavat: "Hästi öeldud, Subhuti! tathagata ei ole vaadeldav tunnuste summana. Miks? kui Tathagata oleks vaadeldav tunnuste summana, siis oleksid kuningad ja keisrid ka tathagatad. Seepärast ei ole Tathagata vaadeldav tunnuste summana."

Ning just siis ütles Bhagavat need värsid:

"Kes ainult kehas näevad mind,
kes üksnes sõnu kuulavad,
need vale rada liiguvad
ja näha mind ei suuda nad.

Sest budad dharmas ilmuvad
ja dharmakeha juhid on.
Kuid dharmas vahettegemist
ei ole ega olla saa.


27. Mida sa arvad, Subhuti, kas Tathagata on mõistnud kõrgeimat täiuslikku kirgastust kui tunnuste summat? Kuid nii ei maksa mõelda.

Miks? Sest Tathagata ei ole kõrgeimat täiuslikku kirgastust mõistnud kui tunnuste summat. Ning ärgu keegi sulle öelgu: "Bodhisattvateele astunud on tajunud dharma hävimist ja kadumist." Sina, Subhuti, ära mõtle nii.

Miks? Need, kes on astunud bodhisattvateele, ei ole tajunud mingi dharma hävimist või kadumist.


28. kujutle, Subhuti, et hea poeg või tütar täidab seitsme aardega maailmad, mille arv võrdub liivaterade arvuga Gangese jões, ning kingib nad tathagatadele-arhatitele-täiuslikele budadele. kui aga bodhisattva saavutab kannatlikkuse, selles mõttes, et ta ei arva, nagu oleks dharmadel hing või et nad tekivad, siis saab ta suurema hulga kirgastumist soodustavaid tegureid."

Auväärne Subhuti ütles: "Kas bodhisattval-mahasattval polegi vaja saada suurel hulgal kirgastumist soodustavaid tegureid?"


Bhagavat: "On vaja, Subhuti, kuid nendest ei tohi kinni hoida.

29. Ning veel, Subhuti, kui keegi ütleb: "Tathagata läheb või tuleb, istub või lamab." siis ta ei mõista minu poolt öeldu mõtet.

Miks? Tathagata ei ole kusagile läinud ega kusagilt tulnud. Seepärast öeldaksegi "Tathagata-Arhat-Täiuslik Buddha".

30. Ning veel, Subhuti, kui hea poeg või tütar hõõrub nii palju maailmasüsteeme pulbriks, kui palju on tolmukübemeid tuhandes miljonis kolmikmaailmasüsteemis, nii et need maailmad tänu tema püsivale pingutusele muutuvad aatomite hulgaks, siis mida sa arvad, kas see aatomite hulk on suur?"

Subhuti: "Oo, Bhagavat, see aatomite hulk on tõesti suur. Miks? Sest kui see aatomite hulk ei oleks suur, siis ei oleks Bhagavat öelnud "aatomite hulk".

Miks? See, millest Tathagata on rääkinud kui "aatomite hulhgast", sellest on Tathagata rääkinud kui mittehulgast. Seepärast öeldaksegi "aatomite hulk".

Ning see, millest tathagata on rääkinud kui tuhandest miljonist kolmikmaailmasüsteemist, sellest on ta rääkinud kui mittesüsteemist. Seepärast öeldaksegi, "tuhat miljonit kolmikmaailmasüsteemi".

Miks? Sest kui maailmasüsteemid oleksid olemas, siis tähendaks see objekti järele haaramist. See, millest Tathagata on rääkinud kui "objekti järele haaramisest", sellest on ta rääkinud kui mittehaaramisest. Seepärast öeldaksegi "objekti järele haaramine"."

Bhagavat: "Objekti järele haaramine" - see on väljendamatu, see on määratlematu. See ei ole dharma ega mittedharma, selle järele haaravad vaid arutud tavalised inimesed.


31. Miks? Kui keegi ütleks: "Tathagata on kuulutanud vaateid, kus "hingel", "olendil", "elul", "isiksusel" on keskne koht," kas ta räägiks siis õigesti?" Subhuti: "Ei, oo Bhagavat, ta ei räägiks õigesti. Miks? See, millest Tathagata on rääkinud kui "hinge olemasolu pooldavast vaatest", sellest on ta rääkinud kui mittevaatest. Seepärast öeldaksegi "dharma-mõiste".

32. Kujutle, Subhuti, et bodhisattva-mahasattva täidab seitsme aardega mõõtmatud, loendamatud maailmasüsteemid ja kingib need tathagatadele-arhatitele-täiuslikele budadele.

Kui aga hea poeg või tütar võtab sellest dharma-õpetusest - "Teisele kaldale viivast tarkusest" - kasvõi ainsa nelikvärsi, loeb selle läbi ning näiteb ja selgitab teistele, siis saab ta palju suuremal hulgal mõõtmatuid kirgastumist soodustavaid tegureid. Kuidas peab ta seda selgitama?

Nii. et ta ei selgita! Seepärast öeldaksegi "selgitab".

Nii näha tuleb tekkinut:
täht, pimedus ja valguslamp,
pilv, silmapete, kastetilk,
välk, unenägu, mullid vees."

Nõnda ütles Bhagavat. Vaimustatud auväärne Subhuti ning mungad, nunnad ja ilmalikud järgijad ning bodhisattvad ja kogu jumalate, inimeste asurate ja gandharvade maailm said sellest rõõmsaks.

Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tõlge on ilmunud lisana raamatule "Pronksnaeratus", Tallinn, 1975.


link